Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid? (6)

Miks,mitmetes Euroopa riikides tekkisid kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktaktuurid?
Esimeses maailmasõjas (28.juuli 1914- 11.nov. 1918) tõestasid demokraatlikud riigid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana välja tulla. Ka kõik kaheksa uut riiki valisid demokraatia (Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia , Jugoslavavia).
Sõjajärgsetel aastatel kannatas kõige rohkem keskklass , sest nende kõrvale tekkisid eliitklass ja alamklass,kes sai endale hääleõiguse.Keskmise sissetulekuga inimesed: arstid, juristid , õppejõud , väikeettevõtjad-keskklass.Keskklass kaotas oma poliitilise , ühiskondliku ja ka majandusliku mõjuvõimu. Tugevnes suurearvuline tööliskond , kes tänu valmisõiguse laienemisele sai võimaluse mõjutada riigi arengut. Tugevnes kas suurarvuline töölispartei- Venemaa Sotsiaaldemokraatide Töölispartei. Teiseks tähtsaks muutuseks oli ka naistele valimisõiguse andmine. (Näiteks Eesti.) Tööliste ja naiste näol tekkis valijate hulk , kes polnud poliitilisel maastikul piisavalt haritud ega kogenenud.Nii tekkisid uued suured valijate rühmad , kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.
Paljudes , sealhulgas ka demokraatlikes riikides olid inimesed sõja-aastatel harjunud karmikäelise riigivõimuga(Vilhelm II Ohensoller). Vaatamat oma jäikusele ning vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks .On mõistetav ,et ka pärast rahu kehtestamist oli nendel juhtidel , kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt ( Nikolai II) , karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, üsna lihtne rahvas seas poolehoidu leida. Kui aga sellised juhid saavutasid kas või tühist edu , muutusid nad lausa rahvuskangelasteks ( Hitler ).
Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid nii maailmasõja kaotanud rahvaid (sakslasi, ungarlasi , türklasi) kui ka mõningaid Antandi liitlasi (itaalasi , jaapanlasi). Tsehhoslovakkia aladel elas 3. Milj. Sudeedi Sakslast . Ei arvestatud riigipiiride jagamisel etnilisi probleeme. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 28. Juuni 1918 Versailles’ rahulepingu järgne süsteem.Saksamaa pettus selles , sest oli lubatud vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi . Saksamaale tundus alandav , et ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja , et ta pidi maksma reparatsioone, s.t korvama võitjatele sõjakuulutused.
Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete ( Saksamaa 132 milj. kuldmarka –kohustus) , kiire inflatsiooni (paberraha väärtuste langemise ) või tooraineallikate kadumisega (Saksamaa kaotab tööstuspiirkonna Elsass- Lotring ). 1929 . aastal alanud pikajaline sügav majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu paremasse homsesse ja demokraatiasse. USA’s ületootmise tõttu tekkis majanduskriis , Saksamaa oli tihedalt seotud USA’ga , seega varises kiiresti ka nende majandus kokku.Seda kibestumist kasutasid ära poliitilised jõud , kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid , et kui nad võimule pääsevad , läheb elu kiiresti paremaks , ning rahavas uskus neid. Eestis aktiviseerub hapside liikumine , ning Päts teostab riigipöörde 1934 a.
Poloiitiliste erakondade omavaheline kemplemine ning üksteise mustamine põhjustasid samuti pettumust.Paljurahvuslistes riikides( Tšehhoslovakkia , Ungari , Jugoslaavia ) lisandusid ka põhirahvuse ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud.
Isiklikult arvan , et diktaktuuri tekkimist soodustavad asjaloud on muutused ühiskonnas (valijate arvu kasv) , esimese maailmasõja mõju -karmikälise riigivõimuga oli rahvas harjunud.Pettumine Versailles’ süsteemis ,majanduslikud raskused , valimiskünnise puudumine. Kõige olulisemad diktaktuuri tekitajad olid minu arvates –pettumine Versailles süsteemis ja majanduslikud raskused.