Jean Jacques Rousseau (17121778) Meeldejääv elust Teosed · Sündis (ja elas kuni 16-aastaseni) · ,,Kas teaduste ja kunstide edu on Genfis, hiljem kolis Pariisi. Ema suri soodustanud kõlbluse paranemist?" sünnitusel, isa jättis maha. · "Üksildase uitaja mõtisklused; · Pöördus katoliiklusesse, rikka Arutlus teadustest ja kunstidest" sveitslanna soosik, kelle toetusel saab · "Ühiskondlikust lepingust ehk haridust ja õpib muusikat. Riigiõiguse põhiprintsiibid" · Proovis erinevaid ameteid · "Emile ehk kasvatusest" (maksuametnik, preester, muusik), kuid ükski ei sobinud. · Süüdistati barbarismi edendamises ja
. ,,Arutlus ühiskondlikust olulised teemad, ka ja maailmavalu, lisanud lepingust" muinasjutuline ränd objektsus (objektide . ,,Uus Heloise" kirjeldamine) (grimmid, Tieck) . ,,Pihtimused" Ajaloo tähtsus tõusis Püüe kirjutada luulet . ,,Üksildase uitaja Otsiti varju kõiges, mis võimalikult perfektselt ja mõtisklused" viimistletult aitas eemalduda halvast Denis Diderot (1713-1784): igapäevaelust Luule peab olema (nüüd eriti)
põhiprintsiibid". Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Prantsuse revolutsiooni ajal oli Rousseau üks populaarsemaid filosoofe Jakobiinide Klubi liikmete seas. (Suure Prantsuse revolutsiooni aegne (178994) politiiline klubi) Tänapäevasele autobiograafiatraditsioonile pani aluse Rousseau "Pihtimused". "Üksildase uitaja mõtisklused" paistis silma subjektiivsuse ja sisevaatluste poolest, mis on saanud omaseks hilisemale uusaegsele kirjandusele. Rousseau andis olulise panuse ka muusikateooriasse.
". Vastupidiselt tollal levinud arvamusele leidis Rousseau, et kultuuri edenemisega on kaasnenud kõlbluse langus ja temalt on pärit lause ,,Tagasi loodusesse!" Rousseau poliitiline ideaal oli rahvavõim. Tema meelest pidi kõiki riigiasju arutama rahvakoosolekul, kuid see oli mõeldav vaid väikeste riikide puhul. Peateosed: "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikatest ja alustest. 1754 Uus Heloise, 1761Emile ehk kasvatusest, 1762 Ühiskondlikust lepingust, 1762 Üksildase uitaja mõtisklused, 1776-1778 Pihtimused, 1782-1789 Rousseau ilukirjanduslikud teosed on välja kasvanud tema filosoofilistest seisukohtadest. Oma teostes ründas ta ka klassitsismi, nõudes sellelt rohkem elutõde. "Emilie ehk Kasvatusest" teose kokkuvõte ja lähem tutvustus .
hävitada, sest seal elasid halvad inimesed · Lott-Haarani poeg, rööviti ära ja Aabram läks teda päästma, ta elas Soodomi ja Gomorra linnades, tema tütred mõlemad magasid temaga ja said talt mõlemad ühe poja, · jakob-Iisaki teine poeg, vagane mees, kes elas telkides, teda armastas Rebeka, Jaakob petab enesele oma isa õnnistuse elas 147 aastat. · Eesav-Iisaki esimene poeg, osav kütt, väljal uitaja, teda armastas Iisak, leiva ja läätseleene eest müüs Eesav Jaakobile esmasünniõiguse, · Joosep-tema vennad vihkasid teda, ta müüakse egiptusesse, seletas unenägusid, 7 viljakat aastat ja 7 nälja-aastat, ta saab Egiptuse valitsejaks,kõiki hingi kes Jaakobiga Egiptusesse tulid oli kokku 70, elas 110 aastaseks. Aabraham-Iisak-Jaakob-Joosep
eest põgeneda ning ka toidu leidmine on paksu lumega raskem. Ohu õigeaegseks märkamiseks on vaja head kuulmist ja haistmist. Oma suurte liikuvate kõrvadega püüab metskits kinni pisimagi kahtlase krõbina. Metskitse nägemisel on omamoodi eripära: liikuvat objekti näeb ta väga hästi, seisvat objekti kehvemini. Nii kitsed kui sokud teevad ohtu märgates omamoodi haukuvat häält, emasloom ja tall suhtlevad omavahel piiksuvate häälitsustega. Kevadel võib looduses uitaja leida varjulises kohas lebava tähnilise metskitsetalle. Leitud loomakest ei tasu puutuda ega kaasa võtta, sest poeg pole hüljatud, vaid enamasti on ta ema kusagil läheduses ja käib teda päeva jooksul korduvalt toitmas. Kui pojad muutuvad tugevamaks, hakkavad nad emaga kaasas käima, kuni umbes aasta pärast täiskasvanuks saavad ja lõplikult emast eralduvad.
segatoiduline elab kuivas metsas urumeister poegi 2-6 magab talveund Eesti metsloomad Siil kaalub 700- 800 g pikkus 20- 30 cm 16 000 okast segatoiduline elab metsaservas, salus, põõsastikus pesas 5- 6 poega magab talveund Eesti metsloomad Põder kaalub 580- 600 kg pikkus kuni 300 cm kõrgejalgne, kühvelsarved segametsas taimetoiduline uitaja 1 -2 helebeezi vasikat Eesti metsloomad Kährikkoer koera suurune pikk ja karmivõitu pruunikas karv segatoiduline eelistab kõrvalisi võsastunud metsi poegi 6- 7 öine tegutseja teeb taliuinakut Kasutatud allikad http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/eestiloolamad_getter.htm http://www.slideshare.net/torbat/eesti-metsades-elavad-loomad
temalt värsket piima ootasid. Kuid lehmadest enam võtsid Versailles' koridorides ruumi siia-sinna kantavad asukad. Palees oli nimelt palju töömehi, kelle ülesandeks oli õukondlasi mööda lõputuid koridore vedada. Pimeduse saabudes põrkasid toolikandjad hämarates käikudes üksteisega kokku. Napi valguse eest pidid hoolitsema tõrvikukandjad. Hiljem kui liiklus hõrenes, kõlas lossi koridorides eksinud inimese hüüdeid või öise uitaja nurka urineerimise vaikset sosinat. Koridorid olid kõikjal kaunistatud tillukeste käimlatega, milles asetses auguga puunõu. Käimlad olid kurikuulsad, kuna need lekkisid, nii et sisu nõrgus põrandalaudade vahelt alumistesse ruumidesse. Pealegi polnud neid piisavalt ja mõned õukondlased kellel polnud kannatust järjeorras seista või kes ei suutnud sealset haisu välja kannatada, õiendasid asja kiirelt nurgas ära.
Ravic üritab midagi kokku valetada, aga see ei õnnestu ja ta saadetakse maalt välja. Mees naaseb kolme kuu pärast ja selle aja jooksul on paljugi muutunud. Joan on leidnud omale uue näitlejast mehe, kes teda jumaldab. Ravic arvab, et Joan ei armasta teda enam ja ei tule ta juurde kunagi tagasi. Joan üritab Ravicit veenda, et ta on ainus mees, keda naine on kunagi tõeliselt armastanud, aga Ravic ei vaja teda, sest ta on üksik uitaja. Kord näeb Ravic meest, kes teda koonduslaagris piinas ja ta sõbrad tappis. Ta kohtub Haakega mitmeid kordi ja peab plaani, kuidas meest tappa. Lõpuks viib ta Haake metsa, tapab ta ja matab maha. Sel hetkel tunneb ta, et minevik ei kummita teda enam. Lõpuks saab ka Joani uus mees teada, et naine ei armasta teda. Ta vehib püstoliga ja Joan saab kaelast haavata. Ravic üritab naise elu päästa, opereerides teda, aga see ei õnnestu. Joan avaldab Ravicile armastust ja sureb
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl!
Teadustest ja kunstidest Rousseau seadis kahtluse alla, kas kunstide ja teaduste edukas areng on soodustavalt mõjutanud kultuuri, moraali ja kombeid. Talle tõi kuulsuse tema essee "Kas teaduste ja kunstide areng on soodustanud kommete paranemist või korruptsiooni?", milles ta väitis, et kunstide ja teaduste areng on põhjustanud rohkem õnnetust kui õnne ning on lisaks õõnestanud avalikku moraali. Sarnasel teemal kirjutas ta raamatu "Üksildase uitaja mõtisklused", mis ilmus aastal 1782. "Üksildase uitaja mõtisklused" on arutlus teadustest ja kunstidest. Raamatu mina-tegelane on üksik inimene, kellest hoiavad paljud inimesed eemale ja kes ka ise teiste seltsi väga ei otsi. Ta leiab lohutust looduses viibimisest, selle ilust ja pisiasjadest, mis paljudele teistele pähegi ei tule. Üksildasele uitajale meeldib mõtiskleda inimolemuse ja mõistuse iseärasuse üle. Ta veedab päevi vedeledes ja
Kahtleja Hamlet Shakespear on kujutanud Hamletit kui vaimu inimest. Erinevalt tema isast, kes oli tugev poliitik ja sõjamees oli Hamlet mõtetes uitaja. Tema kirjad Opheliale olid sügavamõttelised ja tundelised. Kuid tema siirate sõnade sees oli kübet kahtlustki. Kas usaldada oma kuninglikku perekonda või hoopiski alamklassi kuuluvat vahtkondlast Horatiot? Sündmused said alguse sellest kui Hamleti isa suri kahtlastel asjaoludel. Paari kuu möödudes, abiellus Hamleti ema kuninganna vana kuninga venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat “Émile ehk kasvatusest” määrati võimude poolt põletamisele ja “Ühiskondlik leping” tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud “Pihtimused” ja “Üksildase uitaja unistused” Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Johann Cristoph Friedrich von Schiller (1759-1805) sündis Saksamaal. Tema isa oli sõjaväe velsker, mistõttu ka Schiller 13- aastaselt sõjaväkke astus. 21-selt saadeti ta Stuttgarti rügementi. Seal hakkas noormees kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks. Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks
sõjaõhutuskõnedega. Kõik see häirib ja käib Harryle närvidele ning ta ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Tal kerkib esile loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted ning vihata neid, kes suudavad elu nautida. Tema sees olev inimese poolus üritab välja tõrjuda loomalikku hinge, kuid asjata, ta peab leppima oma mõlema poolusega. Ta leiab iseendale sobiva nime stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid mingil hetkel tuleb talle pähe mõte, et ta võib alati minna kergemat teed mööda teha enesetapu. Ta määrab lausa kuupäeva ära oma viiekümnenda juubeli. Kuna ta teab, et elada on vähe jäänud ning seega elu tundub nauditav olevat, hakkab ta käima baarides ja kõrtsides, leiab omale armukese Maria. Tema enda üllatuseks, hakkab ta suutma nautida elu talle hakkab meeldima tantsimine, suhted ning peagi ta avastab, et
ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundimaailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt Harry kaotanud sõbrad ja ka naise. Tema elus on vaid üks kallim, Erika,
Nikolai Gogol 9. A. Puskin _ Missugune oli Puskini elukäik? (Võimalikult lühike ja ülevaatlik) _ Kes mõjutas Puskini maailmavaate ja tema isiksuse kujunemist? Tutvus Pjotr Tsadaajeviga _ Poeedi saatuseks on olla pagendatu. Miks see Puskinile omane on? Pagenduse mitmetähenduslikkus. Puskini saatus ongi olla kogu elu pagndatu ja põheneja ?_ Milline on tema luuletuste lüüriline kangelane? Kord filosoofiline, kord pessimist, kord unistav poeet, pettunud uitaja. _ Missugused teosed ilmusid Peterburi-aastatel, pagenduses Lõunas, Mihhailovskojes?1) ood ,,Priiusele", luuletus ,,Küla"2) Idapoeemid, jevgeni onegin, mustlased 3)Boriss goduniv, kapteni tütar, vaskratsanik _ Mille poolest on eriline ,,Jevgeni Onegin"?sündmused ei laheni nii, anagu lugeja ootab, _ Millest kõneleb poeem ,,Mustlased"? Mehe põhenemisest rahaväärtustavast ühiskonnas metsa Mustlaste juurde _ Kus leiab aset Puskini poeemide tegevus? Ida maades
kunstide üle." - Ta vastab selles küsimusele: Kas teaduste ja kunstide uuendamine aitab kaasa kommete õilistamisele? - Siit alates on ta Prantsusmaa esimene sulemeister. Teosed: - 1755 a. ilmub "Arutlus ebavõrdsuse üle inimeste keskel." Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. - 1761 Uus Heloise, - 1762 Emile ehk kasvatusest, - 1762 Ühiskondlikust lepingust, - 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, - 1782-1789 Pihtimused - Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. - Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: - Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. nähtus. - Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja
· ,,Julie ehk uus Heloise" - Kaunis, arukas ja julge Heloise armastab oma õpetajat Saint- Preux'd, kellega abiellumist takistab aga seisustevahe. Armastajaile jääb vaid kirjavahetus. · ,,Emile ehk Kasvatusest" Noormehe Emile'i ideaalne kasvatamine kooskõlas looduse seadustega, keha ja vaimu harmoonilist arendamist. · ,, Pihtimused" pakub pilti elust, ajast, oludest ja kommetest · ,,Üksidale uitaja mõtisklused" analüüsib kogu elu, vaateid, hingelisi ja vaimseid püüdlusi 7. Diderot- prantsuse valgustaja · Esimene prantsuse entsüklopeedia · Näidendid ,,Vallaspoeg", ,,Perekonnapea" · ,,Rameau vennapoeg ,, omavahel vestlevad minategelane, vaene filosoof, ja nimitegelane, rikas noormees. Teos jõuab tõdemuseni, et kasvatus pole kõikvõimas. · Lühiromaan ,,Nunn" noore neiu Suzanne pihtimus 8
tsivilisatsioonis kahelda. Ta soovitas inimestel järgida oma sisemesi tunge ja kuulda võtta kaasasündinud kalduvusi. Samuti on väga kuulus tema traktaat ,,Arutus inimeste ebavõrdsuse päritolu üle." Seal on Rousseau rünnanud ka klassitsismi, nõudes kunstiloomingus rohkem elutõde. Rousseau' le meeldis kirjutada veel romaane. Tema kuulsamad neist on: ,,Julie ehk Uus Héloïse" ja ,,Émile ehk Kasvatusest." Tema viimased teosed on autobiograafilised: ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklustes." Denis Diderot(1713-1784) Diderot oli väga tark ja väga mitmekülgne inimene. Ta tegeles näiteks nii filosoofia kui ka romaani-ja näitekirjandusega. Ta aitas koostada esimest prantsuse entsüklopeediat. Tema kuulsad teosed on ,,Vallaspoeg" ja ,,Perekonnapea." Diderot' arvates oli just teater see, mis pidi harima ja õigele teele juhatama. Ta pidas oluliseks voorust ja loomulikkust. Pierre Augustin De Beaumarchais(1732-1799)
Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk kasvatusest" (1762) määrati võimude poolt põletamisele ja "Ühiskondlik leping"(1762) tõukas tegutsema jakobiinidest revolutsioonilisi demokraate. Elades tagakiusamise tõttu Pariisis tagasihoidlikus korteris lõpetas ta avameelsuse poolest erandlikud "Pihtimused"(1781) ja "Üksildase uitaja unistused"(1782). Rosseau kaudu kõneles masside hääl! Denis Diderot (1713-1784) paistis XVIII sajandi teise poole prantsuse kirjanduses silma oma poleemiliste teostega. Ta oli materialistlik filosoof ja juhtiv entsüklopedist, olles samas karm usukriitik ja mehine võitleja eesrindlike kodanlike ideede eest. Teda köitis eeskätt draama. Inglise kodanlasedraamade eeskujul kirjutas ta näidendid "Vallaspoeg" (1757) ja "Perekonnapea" (1758). Oma osa romaani arengusse andis ta teostega
B.Spinoza- juudi soost filosoof, kes eemaldus judaismist. Võttis nime Benediktus. Rõjutab puhast mõistust. Causa sui!-iseenda põhjuseks olema. G.W.Leibniz- Saksa Arostoteles. Leidur. 2 tüüpi tõdesid: -paratamatud tõed Juhuslikud tõed Preformism- eelformeerumine. VALGUSTUSFILOSOOFIA J.Kant- temalt tuli sõna valgustus. Voltaire- e ,,naerev filosoof". Leidis, et usk on vajalik, eeskätt moraali pärast. C. Montesquieu- riigiteoreetik. J.J.Rousseau- ,,üksildane uitaja". Pooldas vabakasvatust. G.W.F.Hegel-saksa filosoof. Saksa idealismi tähtsam esindaja. Tema teos on ,,Vaimu fenomenoloogia".
maailmas, ei suuda kohaneda elu ja selle arenguga. Esile kerkib loomalik instinkt – elada omaette, hävitada kõik suhted, vihata neid, kes suudavad elu nautida. Harry on teadlik hundi–maailma olemasolust, ta peab kõiki halbu omadusi enda juures hundi poolt põhjustatuks. Inimese poolus püüab vältida ja välja tõrjuda teist – loomalikku hinge, kuid see ei õnnestu ja nii peab Harry leppima nende mõlemiga. Ta leiab endale sobiva nimetuse – stepihunt, üksik, oma kohta mitteleidev uitaja, kes pole rahul millegagi. Kuid kummalisel kombel ammutab füüsiliselt ja vaimselt haige mees elujõudu mõttest, et ta võib iga kell minna kergema vastupanu teed – teha enesetapu. Enda lohutuseks on ta kindlaks määranud isegi kuupäeva, oma viiekümnenda juubeli. Tänu sellele tundub elu rohkem elamist väärt, sest on teadmine – varsti ma pääsen siit põrgulikust maailmast. Oma sisepingete tõttu on hunt – Harry kaotanud sõbrad ja ka naise
põgenemist" pettumuste, kibedate mälestuste ja vastamata armastuse eest. Ühel pool on orjus, kui kindel suletud maailm, millest kangelane end lahti rebib, ja priiuse avatud maailm, millel puudub kindel kuju ja mis seostubki mitte niivõrd ruumi kui liikumisega, põgenemisega. Luuletuste lüüriline kangelane on kord filosoofepikuurlane, kord voltaire'lane, kord anakreontik, üksindusse tõmbunud unistav poeet või pettunud uitaja. Peterburiaastatel (18171820) ilmusid ood ,,Priiusele", luuletus ,,Küla", poeem ,,Ruslan ja Ludmilla". Pagendusaastatel Lõunas (18201824) ilmusid luuletus ,,Vang", ,,Lõunapoeemid": ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisarai purskkaev", ,,Mustlased" ja värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Pagendusaastatel Mihhailovskojes (18241826) ilmusid tragöödia ,,Boriss Godunov", poeemid ,,Poltaava", ,,Vaskratsanik", jutustus ,,Kapteni tütar".
ebavõrdust kinnitav leping. “Emile ehk Kasvatusest”(1762) – ideaalse kodaniku kasvatus, inimese keha ja vaimu harmooniline arendamine “Ühiskondlikust lepingust”(1762) – projekt ideaalsest põhiseadusest, mis peab tagama riigile võimalikult suure vabaduse ja riigi kodanikule võimalikult suurema võrdõiguslikkuse “Pihtimused”(1781) “Üksildase uitaja mõtisklused”(1782) Voltaire (1694-1778) -ajaloolised teosed -ilukirjanduslikud teosed 54 näidendit ( tragöödiad, komöödiad, proosadraamad, ooperilibretod jne) – eeskujuks Shakespeare, peam klassitsistlikus stiilis; eksootiline element poeem “Henriaad”(1728) – valgustatud monarhi kuju poeem “Orleans’i neitsi”(1735) -filosoofilised jutustused: kõige loetavamad tema loomingust, ainus mõõdupuu valgustuslik mõistus, ülevaade ajastu filosoofilistest
teoses ,,Pihtimused"? V: sead 15. Millist mõistet Augustinus kasutab, rääkides Aadama ja Eeva isiklikust patust, mis antakse edasi kogu inimsoole, mis pärineb Aadamast loomuliku sünni teel? Kelles näeb süüdlast Augustinus (4.-5. sajand) ja kelles Rousseau (18. sajand)? V: pärispatu mõistet (ladina keeles peccatum originale); Augustinus näeb süüd endas (,,Pihtimused"), aga Rousseau eeskätt teistes (,,Üksildase uitaja mõtisklused") 16. Mida ütles Augustinus paganlikele filosoofidele oma teoses "Jumala riigist" , kes ütlesid: "Mõtle, kui sa peaksid eksima, et olemas oled" V: "Sest keda ei ole olemas, see ei saa ka ennast petta" 17. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte paganlike filosoofide arvates? V: kristlased ärritasid oma usu praktiseerimisega vanu paganlikke jumalaid 18. Miks sattus Rooma 410 barbarite kätte Augustinuse teose "Jumala riigist" ( De Civitate Dei järgi)
0 modernism jm), ent sel puudub üldkehtiv tähendus. Nt: Sheela Gowda ,,Tagatis" 2007 2. Optiline kunstiliin ja kontseptuaalne kunstiliin. Optilist kunstiliini nimetab Bourdieu puhtaks vaatamiseks, puhtaks esteetikaks. Oluline on püüelda eriala autonoomia poole. Lääne maalikunstis on väga oluline valguse kujutamine. Vabas õhus maalitud maalid (En plein air) Claude Monet ,,Päikesetõus"1872 Renoir ,,Vihmavarjud"1881- 86 Flanöör- üksildane uitaja, mees, kes jalutab linnas, et seda kogeda. Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust. Mary Cassatt ,,Lapse vannitamine" 1891 Neoimpressionism: Divisionism e pointillism. Värvide optiline segamine. Teaduslik maalimine. Seurat ,,Pühapäeva la Grande Jatte´il" 1884-86 Fovism: Värvid on vabanenud kujutamisest. Matisse ,,Abikaasa portree" 1905 Kunstikooli Pallase pedagoogika 1930-ndatel lähtus valguse analüütilisest
Rousseau. Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. 6. J.J. Rousseau ja valgustuse kriitika Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, teisest küljest valmistab ta ette romantilist protesti valgustuse vastu. Tema tesoeid: Uus Heloise, Emile ehk kasvatusest, Ühiskondlikust lepingust, Üksildase uitaja mõtisklused, Pihtimused Ta lisab lääne filosoofiale kolm revolutsioonilist ideed: 1. Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne väärtus, vaid selgelt taunitav nähtus. 2. Me peaksime taotlema nii era-kui avalikus elus, et kõik vastaks meie tunnetele ja loomulikele instinktidele, mitte mõistusele. Elu juhtigu süda. 3. Inimühiskond on omaenda tahtega kollektiivne olend. Iga kodanik allugu üldisele tahtele. Mõtlemine toob kaasa sotsiaalsed pahed
Esmalt vastuolusid tekitavat argisust saab põhjendada oletusega, et jumalik mõõde on kaasajal tuhmunud ning tõde otsitaksegi argisel tasandil, igapäevased nähtused on ülimaks mõõduks. Niisiis võib meie ajastu Piibel vabalt olmetasandiga piirduda ja olla argikeeles edasi antud. Arginähtuste kirjeldamisel kasutab Unt argist vormi - ajakirjanduslik publitsistika. Eelpoolmainitud ühiskonnakriitilisus ei ole võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid
Inimesel on omadusi, mis lähtuvad loodusest, aga ka neid, mis tulenevad keskkonnast. Ta arvestab inimese arengus irratsionaalsusega. Inimese elu ei ole ainult harmooniliselt ülesehitatav. Inimkarakterituum on aga välismaailmast sõltumatu. Rousseau ütleb otse välja, et tema taotluseks on kirjutada inimese hinge lugu (-> see on ka romantismile iseloomulik idee). 3. „Üksildase uitaja mõtisklused“ a. Siin on samuti nähtav võõrandumise võte. Autor väärtustab üksildust, eemale tõmbumine maailmast on vajalik (avaldub ka teatav misantroopiline motiiv). Looduse motiiv -> looduses üksi olemine muudab inimese ka ükskõikseks ängistava maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784) on üsna tugevate Voltaire’i mõjutustega, ta oli ka üks tema õpilasi. Suur mässaja, ta on rohkem vana lõhkuv kui uut loov autor
omadusi, mis tulenevad loodusest, aga ka neid, mis tulevad keskkonnast. On olemad dominant ja tulevad juurde täiendavad omadused. R näeb inimest keeruliselt. Arvestab oma vaadetes ka irratsionaalse teguriga inimese elus. Inimkarakteri tuum on välismaailmast võrdeliselt sõltuamatu. Välismaailm kujundab dünaamilisi omadusi. Ütleb välja, et tema taotluseks on kirjutada hinge lugu. Romantism hakkas väga palju subjektiivset inimest kujutama. ,,Üksildase uitaja mõtistklused" (1772-1778). Võõrandumise moment, kangelane tunneb end maa peal võõrana. Võõrandumine hakkab muutuma kosmiliseks. Väärtustab üksildust. Eemaletõmbumine maailmast on vajalik, iseloomulik on ka misantroopia ehk sallimatus inimeste vastu. Samuti mõtted loodusest. Looduses üksinda olemine muudab inimese ükskõikseks ka vaenuliku maailma vastu. Denis Diderot (1713-1784). Voltaire'i õpilane. Tal oli ka palju järgijaid.
Rousseau sai üldse kuulsaks ühel Esseede konkursil, teemaks oli ,,Kuidas teaduse ja tehnika areng on mõjutanud inimest?" eeldus, et postitiivselt ja selles vaimus kirjutati. Aga Rousseau kirjutas, et havasti on mõjunud et on inimese loodusest välja kiskunud ja inimene peab tagasi põõrduma looduse juurde e. oma ürgse lapsepõlve juurde. Tuli käibele termin ,,üllas metsaline" e. looduse lähedane ürginimene. Kasutas enda kohta kirjandusnime Üksildane uitaja. 17 Kõik need kolm meest olid ka ühtlasi entsüklopedistid ehk uue Prantsuse ensüklopeedia koostajad. See oli kirjutatud juba valgustuslikus vaimus. Entsüklopedistide liider oli neljas mees D.Diderot. Saksamaa valgustus Ei ole nii kriitline/terav, kui Prantsuse valgustus. Ta on mõõdukam. Saksa valgustusel on tihedam seos relligiooniga. Saksamaal tekib pietism (lehelt) ehk omamoodi uuendatud kristlus. (Kasvas välja luterlusest).
Tuleb sisendada kaastunde- ja empaatiavõimet, inimlikkust, leebust jne. Tuleb tõrjuda temas türannia algeid. R on üks autoreid, kes rõhutab oma teostes loodusikkust, loomulikkust. Kirik või institutsioon rikub ka loomuliku usu ära ja kirik hakkab teda sellep jälitama. Tekkisid ka konfliktid. R oli alamkihtide vastu. Tema kunstiline looming. 1761 a ilmunud ,,Uus Héloise ehk Julie" , siis ,, Rousseau pihtimus" ja ,,Üksildase uitaja mõtisklused". Uus Héloise- see on viide kuulsale armastusloole, mis on läänekultuuris tuntud. See on lugu Hélouse ja Avelari armastusest. See lugu on kuulus hiliskeskaegne lugu. Siin on näha tsitaatsus. Keskseks on naine , kelle nimi on Julie. R mängib siin oma kaasaega ümber selle kuulsa loo. Siit võib aimata, et teose keskmes ongi armastuslugu, aga teos on vastuoluline. Koosneb 4 osast. R kuulub sentimentalistide kilda, sest teda huvitab oma tegelaste psühholoogia
Haldjaringidesse jäävad teekäiad kinni, tiirutades vahel tundide kaupa. Ringist välja pääsemiseks peab riided pahupidi selga panema. Sarnaseid vempe mängivad näiteks eesti metshaldjad, kes metsaskäijaid eksitavad. Tavaliselt on see isik neid enne millegagi pahandanud. Eisen kirjutab:“Eksijal moonutab metshaldjas silmad nii ära, et eksija võib kas 10 korda oma kodu ümbruses käia, ilma et selle ära tunneks.”(Eisen 1995:50) Ringiratast uitaja päästab eesti talurahva arvates koera haukumine või kuke kiremine. Ka see uskumus on ristiusu mõjul muutunud, osutudes kasulikuks kirikuõpetajatele – metshaldjas eksitab nüüd pühapäeviti metsas rändavaid kütte ja marjulisi, kes on üle astunud puhke- ja kirikupäeva reeglist. 3 “It is further added, that the Morgain or Morgana, so celebrated in old romance, is Merjan Peri, equally celebrated all over the East.” (Keightley 1850:7)
ornament, milles saab avalikuks tähendustevaba “tahe kunstile” Sama liini jätkas Heinrich Wölfflin oma fundamentaalses käsitluses “Kunst- geschichtliche Grundbegriffe” (1915) Modernistlikus kunstiajalookäsitluses muutusid ajalugu ja stiil kontseptuaalseks paaris-rakendiks [kunstiajalugu kui stiiliajalugu], mis on postmodernistlikus mudelis langenud kriitika alla Flanöör - Flâneur (flanöör) [Lauri Leesi vaste eesti keeles: üksildane uitaja] Kunstnik kui flanöör Baudelaire: flanöör on isik, kes jalutab linnas, et seda kogeda Kuulub dändi-kultuuri juurde (eneseteadlik, teatraalne mees, kes jalutab 19. saj lõpul Pariisi tänavatel) Aga ka: filosoofiline elu- ja mõtlemisviis Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust Funktsionalistlik arhitektuur - Vormi / stiilitunnused: - lamekatus - valge värv [puhtus / purity] - lintaknad (horisontaalis või vertikaalis) - ornamentide ja kaunistuste vaba GEOMEETRIA
küsimusele, kas teaduste ja kunstide arendamine aitab kaasa moraali õitsemisele. Sellest teosest edasi loetakse teda esimeks prantsuse suureks sulemeistriks. -) 1755 ,,Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja põhjustest" terav süüdistus kultuuri ühiskonna vastu. -) 1761 ,,Julie ehk uus Héloiise" -) 1762 ,,Emile ehk Haridusest" -) 1762 ,,Ühiskondlikust lepingust ehk Riigiõiguse põhiprintsiibid" -) 1776-1778 ,,Üksildase uitaja mõtisklused" * Uskus, et kultuur, kombed ja eriti haridussüsteem piirab vabadust ning valmistas ette romantilist valgustusaja protesti. Erinevalt teistest valgustajatest püüdis ta ka peamiselt inimesi panna tegutsema südame, mitte mõistuse järgi. * Temalt on pärit kolm revolutsioonilist ideed: -) Tsivilisatsioon ei ole hea ega isegi mitte neutraalne, vaid taunitav nähtus tsivilisatsioon tegelikult ahistab inimest ega lase tal vabalt areneda.
rohkete märkmetega raamatukogul, mis asub keskel." Terav süüdistus kultuuriühiskonna vastu. Peterburis. · 1761 Uus Heloise, · Ta on kõige mõjuvam prantsuse valgustuse · 1762 Emile ehk kasvatusest, esindaja. · 1762 Ühiskondlikust lepingust, · Hüüti "naervaks filosoofiks". · 1776-1778 Üksildase uitaja mõtisklused, · Filosoofiliselt võtab üle inglise empirismi · 1782-1789 Pihtimused mõttevara. · Jean Jacques Rousseau · Voltaire · Rousseau on üleminekufilosoof: ühest küljest · "Me peaksime kõigi metafüüsika peatükkide lõppu teravdab ta üleskutset suuremale vabadusele, kirjutama kaks tähte ..
tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis. Pariisis lõpetas avameelsed ,,Pihtimused" ja ,,Üksildase uitaja unistused". Kui Voltaire esindas vaimueliiti , siis Rousseau' kaudu kõneles masside hääl. Rousseau võttis omaks veendumuse, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed ja et sünnipäraselt oleme head. Inimest rikub ühiskond oma halbade kommetega, samuti rikuvad teda väärad ideed, mõistus tervikuna, mis aina keerulisemaks muutudes kaugeneb loodusest. Oma esimeses essees tõestab ta ajaloo näidetele tugineds, et tsivilisatsiooni edenemisega käib kaasas luksus, mis
Neglect. Chicago. Põld, P. 1993. Üldine kasvatusõpetus. Tartu. Põld, P. 2006. Lastest tuntakse meid. Tartu. Pöhlmann, H. 1994. Dogmaatika põhijooned. Tartu. Rannamaa, S. 1995. Sinule, ema. Tallinn. Ravitch, D. 1985. The Great School Debate. New York. Reest, J. 2008. Last kahjustavad suhtlemissituatsioonid. TPS diplomitöö. Käsikiri. Ristikivi, K. 1996. Viimane vabadus. Tartu. Rothenberg, J. 1989. The open classroom reconsidered. - The Elementary School Journal, 90, 1. Rousseau. 1995. Uitaja mõtisklused. Tallinn. Rubinstein, S. 1967. Bõtije i soznanije. Moskva. Saat, M. 2004. Surija üksildusest. Tallinn. Saat, M. 2009. Lasnamäe lunastaja. Tallinn. Seligman, M. 2008. Ehe õnn. Tallinn. Seneca moraalikirjad Luciliusele. 1996. Tartu. Schumacher, E. 1979. A Guide for the perplexed. London. Simonov, P. 1981. Emotsionalnõi mozg. Moskva. Singer, I. 1995. Saatan Gorais. Patukahetseja. Tallinn. Solzenitsõn, A. 1992. Templetoni loeng. Eesti Kirik, 10. Steinbeck, J. 2001
jumaldab teda lõputult. Kuid Joan armastab ikka Ravicit ja Ravic armastab teda ka. Kuigi Joanil on oma mees , käib ta pidevalt Ravici pool juttudega, et tahab tagasi tulla, mees saadab teda minema, öeldes, et naine teab ise ka, et ta enam tagasi ei tule. Ühel õhtul, jälle kokku saades, seletab Joan,mida ta tahab ja miks ta Ravici juurde tagasi ei saa tule :sest Joanil oli vaja kedagi, kes teda lõputult jumaldaks ning vajaks aga Ravic ei vajanud naist, tema oli alati üksik uitaja. Ravicist on kahju, kuna ta mõtles jooksus olles ainult naisest ning ei suutnud oodata aega, mil teda jälle näeb. Ta armastas Joani tõsiselt. Ühel hetkel näeb Ravic Pariisis Haaket, meest, kes oli teda aastaid tagasi Saksa koonduslaagris piinanud, tapnud tema sõpru ning armastatu. Ta tahab Haakele kätte maksta. Ta kohtub mehega mitmeid kordi ja haub plaani, kuidas teda tappa. Kord õnnestub tal Haake oma auto peale saada ja siis viib ta metsa, kus Ravic ta tapab ja maha matab
püüdis leida endale varjupaika küll Preisimaal, küll Inglismaal. Inglismaal sai ta hästi läbi inglise filosoofi David Hume'iga, kuid lõpuks kannatas Rousseau vaimuhaiguse käes ning kahtlustas, et Hume on korraldanud temavastase vandenõu ning läks tagasi Pariisi lähistele, kus ta 1778 aastal suri. "Arutlus inimestevahelise ebavõrdsuse allikast ja alustest" (1755) "Discours sur l'origine de l'inégalité parmi les hommes". 18 Üksildase uitaja mõtisklused ; Arutlus teadustest ja kunstidest : [jutustus ja traktaat] / Jean-Jacques Rousseau ; [tõlkinud Sirje Keevallik ja Kristiina Ross ; eessõna: Lauri Leesi ; kunstiliselt kujundanud Priit Rea] Tallinn : Perioodika, 1995. Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda. 75 · Kaasaegses riigis on inimväärikuse mõõdupuuks raha ning voorus/moraal on ära unustatud
Maja ja park tehti tollal moes olnud Hollandi stiilis. Saare keskel kaheksanurgeline elamu, kust teed kiirtena viisid mere äärde ja külalismajadeni. 19. saj. keskpaigaks on park muudetud vabakujuliseks. Jalakad, saared, tammed. Looklevad teed ümber saare. Metallvõrega ümbritsetud iluaed rooside ja rododendronitega. Teed sillutatud punase telliskivipuruga. Pargi keskel söögipaviljon, mida varjavad kastanid ja vahtrad. Mere ääres majake üksiku uitaja tarvis ja monument Schillerile. Pargis on teisigi mälestuskive. Saare lõunaosas cottage-stiilis elamu. Seal vahtrate ja saarte all puhkab ka pargi rajaja, von Helwig. (Stavenhagen'i järgi) Ungru loss Läänemaal. Sajandi algul projekteeritud neobarokkstiilis, ei saanudki lõplikult valmis. (Maiste) Oru park Toilas. Neorenessanss-stiilis loss (Peterburi arhitekt Baranovski) ehitati 1897-99 looduslikult väga kaunisse kohta, kõrgele pankrannikule, Pühajõe kaldale. Omanik Peterburi
annaabi.ee 
