Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidiline isik · Korporatsioonid (laiemas tähenduses) Avalik-õiguslikud (riigiasutused) Eraõiguslikud (ühingud) Isikuteühingud (täisühing, usaldusühing) Korporatsioonid (kitsamas mõistes) Kapitaliühingud (AS ja OÜ) Mittetulundusühingud 11 Juriidiline isik · Asutused o Eraõiguslikud (sihtasutused) o Avalik-õiguslikud o Tüüpilised asutused (Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu) o Sihtasutused e. fondid (Haigekassa, Töötukassa)
Riik piirab tegevusalasid tegevuslubadega, et kaitsta rahvast ja piirata koguseid ja tegevusi. 10. Kuidas saab liigitada äriühinguid? Kolme liiki: Lepingulised Täis ja usaldusühingud, need ei põhine kapitalil. Tegutsevad ainult lepingu alusel, seal puudub põhikiri. Osanike täielik või piiramatu vastuts ettevõtte kohustuste eest, seda ei saa olla kui puudub leping. Kõik lepingu osalised on kohustatud juhtima. Kapitaliühingud Miinimum kapitali nõue. Aktsiaselts ja osaühing. Põhineb kapitalil. Kõige kergem on kaasata kapitali aktsiaseltsi kaudu, suunatud kapitalile. Neid võib liigitada ka riskikapitali alla, kaasneb piiratud materjaalne vastutus. Kui tahad osaühingule kapitali juurde saada, siis saab osakapitali laiendada, aga tuleb leida osanik, see ei ole lihtne. Liikmelisusel põhinevad lepingud Äriühing. Milline on liikmelisusel põhinev äriühing
juhtimine- omanike tahte elluviimine; nõukogu ja juhatuse tööjaotus strateegia väljatöötamisel; Finantsplaneerimine- eelarved, sh investeeringud, kinnitab nõukogu; seos ka strateegia väljatöötamisega , Sisekontroll ja auditeerimine- omanikele ja nõukogule (ka juhatusele) kindlustunde andmine selles, et tehakse õigeid asju õigesti. Juriidiliste isikute liigitus Eestis Eraõiguslikud juriidilised isikud- loodud erahuvides · Äriühingud- kasumit taotlevad Äriseadustiku alused- kapitaliühingud (AS, OÜ) ja isikuühingud (täisühing, usaldusühing), FIE Ühistuseaduse alusel- tulundusühistu (kooperatiiv), tarbijate- ja tootjateühistud, laenu- ja hoiuühistud · Mittetulundusühistud- kasumit mittetaotlevad, aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanikeühistud; tegutsevad ühistuseaduse alused · Mittetulundusühingud- kasumit mittetaotlevad; erakonnad, seltsid, liidud, assotsiatsioonid; tegutsevad mittetulundusühingute seaduste alusel
avalik-õiguslikud korporatsioonid, näiteks notarid, Eesti advokatuur; avalik- õiguslikud asutused, näiteks Eesti Raadio, Eesti Televisioon, Tartu Ülikool, Rahvusraamatukogu......................................................................................... 11 2. Juriidilise isiku valik.................................................................................... 11 Ülaltoodud näidetes on lähtutud järgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliühingud(osaühing või aktsiaselts) oma kapitali kaasamise võime poolest. Suure potentsiaalse laienemise korral on sobivaks variandiks aktsiaselts, kuna selle äriühinguliigi puhul on kapital kõige paindlikum. Stabiilselt väikese tegevusmahu, kuid suure riski korral on sobiv valik osaühing, kuna asutajad saavad olla tihedalt kursis osaühingu tegevusega ning paljuski kaasa rääkida, kuid nad ei pane mängu oma isiklikku vara. Kui
omavalitsused või riigiettevõtted omahinnaga, st nende teenuste hinna sisse ei arvestata kasumit. · Äriettevõtete osutatavad avalikud teenused. Need on tavaliselt sellised teenused, mis on vajalikud inimestele nende erihuvide rahuldamiseks ja mida nad ostavad kasumile orienteeritud äriühingutelt (eratransport, luksuskaubad, lõbustus, turismireisid, puhkus jt). Loomulikult teenivad kapitaliühingud nende teenuste osutamise pealt kasumeid. Paljudes riikides on selliste teenuste vajajad asutanud ka ühistud, mille kaudu nad saavad endale vajalikud teenused omahinnaga. Millist avalike teenuste hinnasüsteemi või teenuste kompleksi ühes või teises riigis (omavalitsuses) kasutatakse, otsustab pädev võimuorgan. Üldjuhul on arenenud riikides antud volitused avalike teenuste
- Riiklikud sihtfondid - Regionaalpoliitika vahendid (regioonide maakasutusplaanid, arenguplaanid, investeeringuplaanid) - Majandusregulatsiooni normatiivid (hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 13) Ettevõtte jaotus omandivormi järgi (ettevõtete tüübid). Eraettevõtted ühe isiku ettevõte, vastutab oma isikliku varaga. Majandusühingud Ühistud Isikuühingud oluline on konkreetse isiku side ühinguga. Kapitaliühingud kapitaliomaniku isik on anonüümne. - Täisühing on vähemalt 2 omanikku, vastutavad kohustuste eest kogu oma varaga. - Usaldusühing on kahte tüüpi: ühed vastutavad kogu oma varaga; teised vastutavad ainult ettevõttesse paigutatud kapitaliosaga. - Osaühing - on kapitaliühing, osakuid ei müüda börsil, osanike arv on väike, ühe osaniku osatähtsus on suhteliselt suur, osaühingut juhib ühingu juhataja ja osanike koosolek
ÄRIÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Äriühingute ühinemine. Äriühingute ühinemine võib toimuda kahel viisil: Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks, kogu vara läheb ühendavale ühingule Äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks Ühineda võivad kõik äriühingud (ka nt AS ja täisühing). Ühinemiseks tuleb läbida järgmised etapid: Koostada ühinemisleping (ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid) Seaduses sätestatud juhtudel teostada ühinemislepingu audiitorkontroll (AS-i puhul kohustuslik) Koostada ühinemisaruanne (ühinemise põhjendamine) Kiita ühinemisleping ühinemisotsusega heaks kõigi ühinevate ühingute osanike või aktsionäride poolt (poolt hääletas vähemalt 2/...
Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Kapitaliühingud Kapitaliühinguteks on osaühing (OÜ) ja aktsiaselts (AS). Kapitaliühinguid iseloomustab piiratud vastutus, st. et osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest ainult oma sissemakse ulatuses. Kapitaliühingutel on kehtestatud minimaalse kapitali nõue, osaühingu osakapital vähemalt 2 500 eurot ja aktsiaseltsi aktsiakapital vähemalt 25 000 eurot. Ettevõtlusega alustamine · Vajaduspõhine sunnitud ettevõtlikkus
ÄRs põhikiri reg. ÄRs · personaalühingud (äri omavate ja juhtivate isikute ühendused), Nõutav ja sobiv 2, üle 4 8 1 üle 4 1 1, > 20 40 1 asutajate arv ebasoovitav 8... ebasoovitav · kapitaliühingud (mida juhivad kapitali omanike palgatud isikud). Partnerite ülimalt soovitav soovitav pole soovitav samas pole oluline Eestis kasutatavate (st äriseadustikus sätestatud) ühinguvormide ligikaudne võrdsus oluline suurusjärgus
Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus · Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) ... Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ), Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ), Isikuteühendus (TÜ, UÜ) ... Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) · Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) ... Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Eraõiguslik juriidiline isik - äriühingud Numerus clausus põhimõte. Täisühing: on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (ÄS § 79); Usaldusühing: on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise
Kaitseliidu seadus, Tartu Ülikooli seadus, Tagatisfondi seadus Korporatsioonid (isikute ühendus) v. Asutus (varade ühendus) · Korporatsioonid rajanevad liikmelisusel (äriühingud, MTÜ) . Korporatiivset juhtimisstruktuuri omavad ühendused (AS, OÜ, MTÜ, TulÜ) .Isikuteühendus (TÜ, UÜ) · Asutused asutaja poolt seatud eesmärgil ning neil puuduvad liikmed (nt. SA, Kultuurkapital, Tagatisfond) Kapitaliühingud v. Isikuteühendused (mittekapitaliühing) · Kapitaliühing: AS, OÜ; Isikuteühendus: TÜ, UÜ Era- või avalik-õiguslik Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. 4. Selgita era- ja avalik õigusliku juriidilise isiku vahelisi erisusi. Too näiteid Eestis
tähenduses) Ülikool, (Hüvitusfond, Rahvus- Haigekassa, raamatukogu jt) Töötukassa jt) Kapitaliühingud Mittetulundus- (AS ja OÜ) ning ühingud tulundusühistu 02.09.12) EBSi)õiguse)ja)avaliku)halduse)õppetool) 9) ü Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. ü Juriidilised isikud on omakorda jaotatud veel kaheks - eraõiguslikuks ja avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks.
rahaliselt ning võtavad enda kanda ka ettevõtlusega seotud vastutuse ja tegutsevad ühingu eesmärkide saavutamise nimel ning vastutavad isiklikult ühingu varaliste kohustuste eest kogu oma varaga. Isikliku panuse ja vastutuse seos ja tähendus. Eneseorgani põhimõte juhtimine ja esindamine toimub osanike poolt. Isikuühingud on täisühing ja usaldusühing, vt ÄS §-d 79-134. b) Kapitaliühingud kapitali ja piiratud vastutuse seos ja tähendus. Võõrorgani põhimõte juhtorganid võib moodustada ühinguvälistest isikutest ehk isikutest, kes ei ole osanikud või aktsionärid. Korporatiivne juhtimisstruktuur ehk spetsiaalsete juhtimisorganite, st juhatuse või nõukogu olemasolu. Kapitaliühinguteks on osaühing ja aktsiaselts ning tinglikult ka tulundusühistu, vt ÄS §-d 135-383.
Mää. ÜHINGU TÜÜBID - Juriidilised isikud ja mittejuriidilised isikud e seltsing. 1. Seltsing on a) üld- või b) vaikiv seltsing. 2. Juriidilised isikud a)MTÜ-d ja b) äriühingud. - isikuühing *täisühing * usaldusühing - kapitaliühingud * osaühing - SEP * aktsiaselts - SE - tulundusühistu - SCE Vahe on eesmärgis. Mtü annab käibemaksueelised teatud ürituste korraldamisel. Vormi järgi ei tohi kunagi kellelegi anda mingeid soodustusi, tuleb neid anda tegevuse järgi. Kapitaliühing võetakse investeerimiskohustus. Ida-India Kompanii oli üks esimesi aktsiaseltse
seadusega (nt Rahvusringhääling, Advokatuur, Tartu Ülikool, Eesti Haigekassa, Eesti Kultuurkapital, Töötukassa, Kaitseliit). · Juriidilise isiku liigitamine Struktuurikriteeriumi alusel: 1. Isikute ühendused (universitas personarum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). 2. Asutused (universitas bonorum) (nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Eraõiguslikud isikute ühendused jagunevad struktuurilt: a) korporatiivsed ühingud (tulunduslikud, nt AS, OÜ; SE ehk kapitaliühingud ja mittetulunduslikud, nt MTÜ); b) isikuteühingud (nt TÜ, UÜ). Eraõiguslikuks asutuseks on sihtasutus (SA). · Juriidilise isiku õigusvõime mõiste ja tekkimine Õigusvõime mõiste definitsioonsama mis füüsilisel isikul (TsÜS § 7), sisu siiski erinev (TsÜS § 26 lg 1). Õigusvõime ja isiku mõisted ei ole koosluste puhul lahutamatult seotud. Piiratud õigusvõimet võivad omada nii isikute ühisused (seltsing) kui ka asutamisel olev
normatiivid ( hinnad ja maksud, kvoodid, krediidid, sotsiaalsed normid ja normatiivid). 4.1.Ettvõtted omandivormi järgi (õigusvormid) Tehakse vahet avaliku õiguse ja eraõiguse vahel. Avaliku õiguse poolt reguleeritakse riiklikke ja munitsipaalettevõtteid, asutusi ja fondisid. Eraõiguslikud õigusvormid ( ettevõtte tüübid) Eraettevõtted Majandusühingud Isikuühingud Ühistud Kapitaliühingud Täisühing Usaldusühing Aktsiaselts Osaühing Peale eeltoodu on erinevaid ettevõtete tüüpe, mis võivad olla allvormid või kombinatsioonid. Isikuühingu puhul on oluline konkreetse isiku side ühinguga. Kapitaliühingu puhul jääb kapitaliomaniku isik anonüümseks. Eraettevõte – ühe isiku ettevõte, vastutab oma isikliku varaga, kapitalivajadus on väike, juhtimisstruktuur on lihtne. Täisühing – on vähemalt 2 omanikku
kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Erinevalt teistest eraõiguslikest juriidilistest isikutest asutatakse täis- ja usalduühing ühingulepinguga. Osaühing (OÜ) on selline äriühing, kus on osadeks jaotatud osakapital (ÄS § 135 lg 1). Aktsiaselts (AS) on selline äriühing, kus on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aksiaselts on mõeldud suuremate varade haldamiseks, kui osaühing. Selles seisneb kogu vahe. Nii osaühing kui aktsiaselts on piiratud vastutusega kapitaliühingud ning liikmesus nimetatud äriühingutes seondub panuse tegemisega vastavalt osa- või aktsiakapitali ning selle eest vastavalt osade ja aksiate omandamisega. Võivad tegutseda nn ühemeheühinguna, kus osad või aktsiad kuuluvad 100% ulatuses ühele isikule. 29 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012
otsuste vaidlustamine, vaidlused organi ja juhtorgani liikmete vaidlused 1.2. Ühinguõiguse süsteem, ühingute liigid ja regulatsiooni allikad Ühindused lähtuvalt õiguslikust seisundist: a) juriidiliseks isikuks olevad b) Mittejuriidilised isikud Ühendused lähtuvalt struktuurist a) Korporatsioonid (laiemas tähenduses), rajanevad liikmelisusel. Siia alla kuuluvad: aa) kapitaliühingud, mis omavad korporatiivset struktuuri ja ab) isikuteühingud b) Asutused rajanevad vara kogumil, liikmed puuduvad, eesmärk võõrmääranguline. Alaliigiks sihtasutus, vt. SaS § 1 Nii korporatsioonid kui asutused jagunevad era- ja avalik-õiguslikeks Ühise Euroopa Ühinguõiguse süsteemi väljatöötamine, mis lihtsustab erinevates riikides ühtse vormiga ühingu asutamist (töö põhimõtted jms peab olema sama)
annaabi.ee 
