õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Taastuvaid ressursse kasutatakse samuti nii, et nende varud ei lõpe. Kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise. Kogu tulevane areng peab olema säästev toetamaks kasvavat inimpopulatsiooni ning samal ajal taastamaks ökoloogilist terviklikkust Jätkusuutlikkus tähistab olukorda, milles soovitud nähtusele on tagatud sisemine tugevnemine ja positsioonide paranemine konkurentide suhtes (jätkusuutlik areng) või vähemalt pikemaajaline kestmine (stabiilsus)
Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972. aastal. Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis "Meie ühine tulevik" 1, "Meie ühine tulevik" 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21. Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid
ja järeltulevatele põlvedele. Seega on jätkusuutlik areng lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Ka Eesti Säästva arengu riiklik strateegia ,,Säästev Eesti 21" katab palju erinevaid valdkondi, mille elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega. Eesti jätkusuutlikust arengust Kuna riigi konkurentsivõime tõstmiseks koostatud Eesti majanduskasvu ja tööhõive tegevuskava 2005-2007 elluviimise koordineerimisega tegeles Riigikantselei, otsustas valitsus 2006. aasta mais teha säästva ja jätkusuutliku arengu strateegiliste arengukavade elluviimise koordineerimise samuti Riigikantselei ülesandeks. Säästva arengu strateegia koostamise ja elluviimise koordineerimisega tegeleb Riigikantseleis strateegiadirektor. Lisaks on strateegiadirektor nimetatud riiklikuks kontaktisikuks/koordinaatoriks säästva arengu küsimustes.
aitab noorel ja haritud põlvkonnal end just Eestis tõestada. Viimane ning neljas eesmärk on ökoloogiline tasakaal. See keskne tingimus ütleb, et tasakaal peab valitsema nii aineringetes kui ka energiavoogudes. Põhifunktsiooniks on ressursside ja looduskeskkonna selline haldamine, et ka tulevastel põlvkondadel oleksid samaväärsed võimalused. 7 Alates 2006. aastast üldkoordineerib Riigikantselei strateegiabüroo strateegia elluviimist ning aruandluse koostamist. Seega tagatakse eesmärkide täitmise kontroll. Strateegia ei sätesta konkreetseid juhiseid vaid paneb paika tegevusraamistiku. Kuidas igapäevaselt jätkusuutlik areng tagatakse? Eestis on heaks näiteks Eesti Roheline Liikumine. See on valitsusväline mittetulunduslik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on eestis propageerida jätkusuutlikku ja rohelist eluviisi
x Tallinna Ülikool 2. Agenda 21 ÜRO1 keskkonna- ja arengukonverentsil 1992. aastal Rio de Jaineiros võeti vastu ülemaailmne säästva arengu tegevusprogramm aastani 2030 Agenda 21, mis esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: 1. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde 2. Ressursside kaitse ja majandamine 3. Peamiste sotsiaalsete gruppide rollitugevdamine 4. Programmi rakendamise vahendid Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka
edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas ning pikaajalisi eesmärke viiakse ellu erinevate valdkondade strateegiliste arengudokumentide alusel. 2 2007. aastast üldkoordineerib strateegia elluviimist ja aruandluse koostamist Riigikantselei strateegiabüroo. Valdkondadeülese koostöö toetamiseks loodi 2008. aastal asjakohane ministeeriumitevaheline säästva arengu töörühm. Keskkonnavaldkonna arengut suunab Säästev Eesti 21 eesmärk "ökoloogiline tasakaal" ning selle alameesmärkideks on: · loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu · saastumise vähendamine · loodusliku mitmekesisuse ja looduslike alade säilitamine. Kokkuvõte
Sisemajanduse koduprodukt (SKP) baseerub suures osas teenuste ja toodete tarbimisest tekkival rahalisel käibel ning ei erista, kas seeläbi ühiskonna heaolu suureneb või väheneb. Maailmapank on ühiskonna tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu mõõtmisel aluseks võtnud rahvusliku rikkuse kontseptsiooni, kus hindamisel arvestatakse lisaks toodetud kapitalile ka inim- ja looduskapitaliga. Heaolu ja rahvusliku rikkuse muutuse hindamiseks ajas on Maailmapank võtnud kasutusele jätkusuutlik säästmismäära indikaatori, mis näitab: mille tulemusena või mille arvel majanduskasv toimib, s.t kuidas rahastatakse riigi arenguprotsessi ja milline on majanduskasvu alternatiivkulu (keskkonna saastamine, muutused inimressurssides). Rahvusliku rikkuse kontseptsioon ja jätkusuutlik säästmismäär ning seda mõjutavad tegurid võimaldavad luua loogilise ja süsteemse raamistiku erinevate valdkonande
1 Sissejuhatus Säästev areng on maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästev areng on selline areng, kus praegune majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt. Selline säästva arengu sõnastus pandi esimest korda kirja 1987. aastal ilmunud raamatus "Meie ühine tulevik." Alates säästva arengu konseptsiooni tekkimisest on seda pidevalt edasi arendatud ja laiendatud. Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal
käegakatsutavaid tulemusi. Samal foorumil rõhutati vajadust luua 2002. aastaks kõigi huvitatud ning vastutulevate osapoolte koostöös riikide säästva arengu strateegiad. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 6 Agenda 21 esitab säästva arengu põhiprintsiibid ja globaalsed strateegilised lähtekohad neljas alajaotuses: ressursside kaitse ja majandamine, programmi rakendamise vahendid, sotsiaalne ja majanduslik mõõde ja peamiste sotsiaalsete gruppide rolli tugevdamine. (Vaht, Kuldna, & Oja, 2000) 7 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS Säästev Eesti 21 on arengustrateegia, mis on välja töötatud riikliku strateegiana aastani 2030. Selle koostamise aluseks oli Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus. Strateegia väljatöötamisel tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad.
keskkondade kaitse, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, õhusaaste kontroll, biotehnoloogia ja radioaktiivsete jäätmete kontroll. Kolmanda osa pealkiri on „Suurte gruppide rollide tugevdamine“, kus käsitletakse näiteks laste ja noorte, naiste, MTÜde, kohalike ametivõimude, ettevõtete ja tööstuse ning töötajate rolle. Viimaseks osaks on „Rakendamise vahendid“, kus tuuakse välja, kuidas eesmärke rakendada saaks. Rakendamise vahendid hõlmavad teadust, tehnoloogiaid, haridust, rahvusvahelisi institutsioone ja finantsmehhanisme. (Agenda 21) 2.2. Rio+20 Rio+20 ehk Maa Tippkohtumine 2012 oli ÜRO jätkusuutliku arengu teemaline konverents, mis leidis aset Rio de Janeiros 20.-22. juunil 2012 (Earth ...). Nimi Rio+20 tuleneb sellest, et kohtumine märkis 20 aasta möödumist esimesest ÜRO konverentsist aastal 1992. See on suurim konverents, mis kunagi jätkusuutliku arengu teemal läbi on viidud.
Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid. Sotsiaalne kaasatus. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega haaratud elanikkonna tähtsus. Regionaalne tasakaal. Indikaatorid: sissetulekute jaotus ja vaesusriski määr regiooniti, haridussüsteemist välja langejad ja ülikoolidesse sissesaanuid regiooniti, regionaalsed eelistused elu-ja tööpaiga valikul. Tugev kodanikuühiskond. Indikaatorid: kodanikuühenduste arv ja liikmelisus, kolmanda
Põllumajanduse Organisatsioon FAO ). Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalikke ressursside kättesaadavust, need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. Selline areng tagab tööhõive, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused, kultuurilise ja bio- loogilise mitmekesisuse austamise. Legaalne alus säästvaks arenguks Eestis on Eesti Vabariigi Põhiseadus, mis jõustus 1992. aastal. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.a. Vastavalt selle seaduse muutu- sele 1997.a. peab välja töötama pika-ajalised plaanid säästva arengu kohta energeeti- Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau
Keskkonnapoliitika EKSAMIKS Keskkonnapoliitika kujunemine, seosed teiste poliitikatega, poliitikaprotsess ja vahendid. Poliitika traditsiooniline poliitika. Halduspoliitika - ühe või mitme osapoole poolt ette võetud sihipäraste tegevuste kogum, mis on suunatud tõstatatud probleemi lahendamisele. Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omap�
Vastuväide deterministlikule lähenemisele: tulevik ei sisaldu olevikus. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada. Piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taaskasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest: kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid. Suurem nõudlus tõstab hinda, keskkonnaseisundi halvenemine ergutab probleemide lahendamist – tehniline lahendus, keskkonna mõju = f(Rahvastik, Rikkus,
nende säästlik kasutamine ja kaitse. 8. Pinnaveekogude ja rannikumere kaitse - tagada ratsionaalse käsutamisega siseveekogude ja rannikumere ökoloogiline tasakaal ning kalavarude ja vee- elustiku looduslik taastootmine. 9. Maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine - vajalik tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, looduslike ja poollooduslike koosluste ning maastike püsimine. 10. Tehiskeskkonna muutmine inimsõbralikumaks - viia tehiskeskkonna seisund vastavusse tervisekaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Inim- ja loodusõbraliku tehiskeskkonna loomine ja selle alalhoidmine on väga aeganõudev ja kulukas. See eeldab riigi järjekindlat majandus - ,regionaal -, maaelu-, elamu-jm. poliitikat. Eesti keskkonnastrateegia kuni aastani 2030: Üldised eesmärgid:
mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus looduskaitselised väärtuskriteeriumid: o 1 – kõrge looduskaitseväärtus o 2 – keskmine looduskaitseväärtus o 3 – väike looduskaitseväärtus o 0 – looduskaitseväärtuseta looduskaitseliste väärtuskriteeriumite muutumine ja rakendamine erinevates valdkondades (ökosüsteemid, maastik, metsa ökosüsteemid): o ökosüsteemid: looduslikkus; mitmekesisus; esinduslikkus; haruldaste liikide olemasolu; endeemid; mahukas, piisav leviala; kultuurilooliselt väärtustatud o maastikud: haruldus; kordumatus; esinduslikkus; looduslikkus; esteetilisus; kultuuriloolisus o metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu; kahaneva alaga jäänukid; huvipakkuva arengustaadiumiga; omapärane struktuur; kasvavad
Põhimõte seisneb selles, et ettevõtted toodaksid vähem rämpsu ning saastaksid vähem keskkonda, kui nad on kohustatud maksma nende "kõrvalsaaduste" eest. Alternatiivid ja vastuseis tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamisele. Mõned tootjad, sh karastusjookide valmistajad/pakendajad kasutavad korduvkasutatavat toorainet vabatahtlikult, sest see aitab raha kokku hoida. Teised tootjad on jäätmete korduvkasutuse kohustuse võtnud endale vabatahtlikult, kuna nad kas tahavad piirata jäätmete teket või siis soovivad kastutada jäätmeid toorainena. Näiteks on Euroopa paberitootjad ja paberi taaskasutust korraldavad firmad 2002. aastal üheskoos sõnastanud Euroopa paberi taaskasutuse deklaratsiooni (European Declaration on Paper Recycling -EDPR). 2005. aastaks oldi EDPR mõjul võetud edukalt taaskasutusse 56% Euroopas toodetud paberist ja papist, lisaks moodustati taaskasutuse jälgimiseks spetsiaalne komitee
või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Looduskaitseväärtus - objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks 1 - kõrge looduskaitseväärtus 2 - keskmine looduskaitseväärtus 3 - väike looduskaitseväärtus 0 - looduskaitseväärtuseta Looduskaitseväärtus: metsakooslused (J. Paal) Looduskaitseväärtus: ökosüsteemid (T.Frey) 1. haruldaste liikide olemasolu 1. looduslikkus 2. kahaneva alaga jäänukid 2. mitmekesisus 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 3. esinduslikkus 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal 6. etalonalad Looduskaitseväärtus: maastikud 7. produktiivsed puistud (plusspuistud) 1. haruldus 8
Nt vahepeal avastati uusi toorainevarusid. Järeldus: kuitahes ammendav info momendil olukorrast kombineerituna kuitahes heade analüüsimeetoditega ei võimalda täpselt prognoosida olukorda mingil ajahetkel tulevikus, st tulevik on määramatu. Pessimistide ja optimistide seisukohad on vastuolus selles, kus on piirid. Pessimistid ütlevad, et on olemas ülemine piir sellele, kui palju saab ressursse kasutada, sest ressursid on piiratud suurem majanduskasv ja suurem rahvastik tähendab suuremat loodusvarade kasutust ning see tähendab omakorda, et on olemas ülemine piir sellele, kui suureks majandus võib kasvada piiri määrab see, kui palju on võimalik ressursse ringluses taas kasutada. Optimistid lähtuvad teistest eeldustest kui rakendatakse turumajandust ei ammendu loodusressursid suurem nõudlus tõstab hinda
2002. aastast alates määratleb Euroopa Liit end ülemaailmsel tasandil liidrina säästva arengu poliitikate kujundamisel. 2006. aasta juunis kiitis Ülemkogu heaks Euroopa Liidu uuendatud Säästva arengu strateegia. 2009. aastal koostas Euroopa Komisjon strateegia eesmärkide täitmise ülevaate - Euroopa Liidu 15 säästva arengu strateegia rakendamise ülevaade 12453/09. Selle kohaselt EL püsib Kyoto protokolli raames võetud eesmärgi saavutamise ajakavas. Kui üleilmset kliimamuutuste poliitikat ei kohaldata piisavalt kiiresti, siis ületavad üleilmsed kasvuhoonegaaside heitkogused 2020. aastaks 1990. aasta taset vähemalt 60 % võrra. Kuigi taastuvenergia osakaal sisemaises energia kogutarbimises on alates 2002. aastast kiiremini kasvama hakanud, jääb see 2010. aastaks seatud eesmärgist (12 %) ikka veel kaugele. 2008
Ökoloogia uurib esimest viit Populatsioon (asurkond) rühm üht liiki isendeid, kes elevad koos samal ajal samas paigas. Kooslus mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum Ökosüsteem koosluse ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide populatsioonid ja lisaks nende füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosfäär globaalne mõiste, maakera kõik ökosüsteemid kokku. Ökoloogia jagunemine organisatsioonitasemete põhjal: · autökoloogia organismide tasand · demökoloogia populatsiooni tasand · sünökoloogia koosluse tasand Asjaolud, mis võivad mõjutada teatud liigi levikut ja arvukust uuritaval alal: 1. Liigi levimisvõime 2. Liigi käitumine 3. Biootilised (eluskeskkonna) tingimused 4. Abiootilised (elutu keskkonna) tingimused 5. Inimene võib mõjutada nii elus- kui ka eluta keskkonda.
eelnõusse võetud kulusid, mis on ette nähtud muude seadustega." § 117: ,,Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise korra sätestab seadus." § 118: ,,Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Kui Riigikogu ei võta riigieelarvet elarveaasta alguses vastu, võib iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni eelmise eelarveaasta kulutustest." § 119: ,,Kui riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. (Elektrooniline Riigi teataja) Põhiseadusega on riigieelarve selgelt reglementeeritud. Siiski jääb veel riigieelarveseadus ja igaaastane rahandusministri määrus. Käesolev riigieelarve seadus (RES) on vastu võetud 09.juunil.1999 ja jõustunud 01.jaanuaril.2000. Riigieelarve seadus kehtestab eelarveaasta pikkuse ehk aja, samuti eelarve liigenduse.
Töö kolmandas peatükis tuuakse välja 7 empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureusetöö lisadeks on läbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude näidised, töö valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu näidis ning näidisvastus. Eraldi köitena on bakalaureusetöö lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jätkusuutlikkuse õpetamiseks 6-7-aastastele lastele. Töö autor on võtnud kõigis töö osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku väärtusarenduse baasdokumente. Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa ökokülade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jätkusuutliku eluviisi õpetamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru ökokogukonna ja Pallipõnni lasteaia „Karlssonite” rühma kogemusi
oktoobril 2005. Euroopa Parlament andis toetuse Türgiga ühinemisläbirääkimiste pidamiseks 28. septembril 2005. Parlament väljendas siiski oma rahulolematust, et Türgi valitsus ei tunnusta ametlikult Küprose valitsust, ning lükkas edasi hääletuse ELi-Türgi tolliliidu laiendamise küsimuses kümnele uuele liikmesriigile. Euroopa Parlament kutsus ka Türgit üles tunnistama Armeenia genotsiidi. Kuigi Türgi on teinud õigusloome ja õigusaktide praktilise rakendamise osas edusamme, saab reformiprotsessi jätkusuutlikkus ja pöördumatus kinnituse alles pika aja jooksul. Euroopa Parlament märkis 15. detsembri 2004. aasta resolutsioonis, et läbirääkimisprotsess Türgiga on oma iseloomult ,,lahtine protsess ning ei saa tagada, et see viib ,,a priori" automaatselt ühinemiseni [...]". Euroopa Parlamendi viimases, 21. mai 2008. aasta resolutsioonis komisjoni aruande kohta, milles käsitletakse Türgi edusamme 2007
kasutamiseks mõeldud andmed. Metsanduses on sektoritevahelise kooskõla saavutamiseks ellu kutsutud metsanduse ümarlaud, mis on koostööfoorumiks riigi administratsiooni, erasektori ja VVO-de vahel. Ümarlaud hindab perioodiliselt metsanduse arengukava rakendamist ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks või täiendamiseks. Seatakse kesk- ja pikaajalised suunad riigimetsade majandamiseks ja jälgitakse nende rakendamise efektiivsust. Metsanduse ümarlaua töö on avalik ning selle materjalid (k.a kohtumiste protokollid) avalikustatakse keskkonnaministeeriumi veebilehel. Eesti metsapoliitika ja metsanduse arengukava valmisid mõlemad avatud protsessina, kuhu kaasati kõikide metsanduses tegutsevate huvigruppide liikmed, muuhulgas riigi administratsioon, erasektori esindajad ja suurel hulgal erinevaid huvigruppide organisatsioone ja eraisikuid. Koostöö jätkub ka arengukava ning
Mõisted: Keskkond 1) elus ja eluta loodusressursid (õhk, vesi, pinnas, floora, fauna + nende omavahelised suhted), vara, mis mood osa kultuuripärandist, maastiku isel elemendid (1993 Lugano kkkonv) 2) biootilised ja abiootilised loodusressursid, tehiskk elemendid, maastiku olulised elemendid, elukvaliteet, niivõrd kui see mõjutab/võib mõjutada in heaolu ja tervist (1994 Euroopa kkkaitse näidisseadus) 3) ökosüsteemid ja nende koostisosad, kõik looduslikud ja füüsilised ressursid; sots, maj, est ja kultalased tingimused, mis ise mõjut kk või mida mõjutavad muutused kks (1986 UusMeremaa kkseadus) 4) loodus, tehis ja inimkk (in heaolu, toidu kvaliteet, ohutuse ja tervise kaitse) (J.Salter). Seega: kõik loodusressursid, kk kui terviku kaitse, ka inimlik elukvaliteet on lülit kkkaitse sfääri (iga konkreetse in tervis), sisu avardumine ja uute
otsekui väljakutse kainusele ja pidevale arvepidamisele. Linnades levisid kasiinod, kabareed, loteriid ja õnnemängud. Kui agraarühiskonnas pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele, siis tööstusühiskonnas eraldusid töösfäär ja puhkesfäär teineteisest selgesti. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Täpsemalt öeldes muutusid • tööhõive majanduse põhivaldkondades, • linna- ja maarahvastiku suhtarv, • leibkonnamudelid. Tööstustööliste ja linnainimeste osakaal kasvas ning põllupidajate arv kahanes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, rätsepate ning advokaatide arv, sest tööstuse arenedes tõusis järk-järgult elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Varase tööstusühiskonna linnad olid ülerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud neis äärmiselt viletsad
· koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks; · ühiskonna demokraatliku arengu tagamine ja riigi sisejulgeoleku tugevdamine; · ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnaalase turvalisuse tugevdamine. Julgeolekupoliitika eesmärgi saavutamiseks tagab riik välispoliitilise tegevuse, sõjalise riigikaitse ning põhiseadusliku korra, rahva turvalisuse ja elutähtsate valdkondade kaitse vahendite rakendamise omavahelises kooskõlas. Julgeolekupoliitika kujundamise oluline alus on ministeeriumite ja julgeolekuasutuste koostatavad riskianalüüsid ning ohuhinnangud, mis aitavad Vabariigi Valitsusel määrata julgeolekupoliitika põhisuunad lühemas perspektiivis ning ametkondade olulisemad koostöövaldkonnad. 1.2 Julgeolekupoliitilised arengud maailmas ja Eesti asend rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas Eesti julgeolek on otseselt seotud rahvusvahelise julgeolekukeskkonna arengutega. Euro-
Iga inimese materiaalsed nõudmised ja vajadused on kasvanud, kuigi väga paljud elavad endiselt väga vaeselt. Alates 1950ndatest on vaesuse vältimise vahendina nähtud majanduskasvu. Ilma majanduskasvuta tähendaks vaesuse leevendamine ümberjagamist rikastelt vaestele. Kuid üldiselt on vaesemaid ikkagi rohkem kui paremini toime tulevaid, seepärast on ka ümberjagamine sisuliselt võimatu. Tort ei ole lihtsalt nii suur, et seda kõigile pakkuda, kuigi viilud lõigataks kuitahes õhukesed. Majanduskasv suurendab koogi suurust ja kaalu. Kui kasv on piisavalt suur, saab lisaks senistele tükkidele nende suurust vähendamata jagada ehk veel mõned õhukesed viilukesed. Maailma varad on tahes-tahtmata piiratud ja üha rohkem küsitakse, kas globaalne kasv saab jätkuda looduslikke süsteeme kahjustamata. Tekib säästlikkuse probleem, mida võiks defineerida järgmiselt: kuidas leevendada vaesust nii, et looduskeskkonna muutus ei vähendaks tuleviku majanduslikke perspektiive.
järelevalve kolleegium), 5) ametnik, 6) üksikisik. Põhiseaduslikud institutsioonid: 1) Riigikogu, 2) Vabariigi President, 3) Eesti Pank, 4) Riigikontroll, 5) Õiguskantlser, 6) KOV ja 7) Kohus Täidesaatva riigivõimu asutused: 1) valitsusasutused; 2) valitsusasutuste hallatavad riigiasutused (ministeeriumite valitsemisalas, Riigikantlselei või maavalitsuse haldamisel) Valitsusasutused: 1) ministeeriumid, 2) kaitsevägi, 3) Riigikantselei, 4) maavalitsused, 5) ametid ja inspektsioonid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused + 6) avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ERR, Töötukassa, ülikoolid jt), 7) Riigi ,,osalusega" eraõiguslikud juriidilised isikud (sihtasutused, äriühingud) + TUTVUDA: Eesti riigi koduleht (http://www.eesti.ee) 2. VALITSUS JA VALITSUSE HALLATAV ASUTUS, EESTI HALDUSKORRALDUS Vabariigi Valitsuse seadus (3
õigeaegne määratlemine ning efektiivne esindamine ja kaitse Euroopa Liidu tasemel. Selleks on välisesindused seatud valitsuse ja Riigikogu suuniseid täitma. Elanikkonna turvalisus ja korrakaitse Turvalisus ja tõhus korrakaitse on alati olnud Eesti Keskerakonna prioriteediks. Turvalisus on meie kõigi võõrandamatu õigus ning ühisomand. Sellest sõltub kogu ühiskonna püsikindlus, jätkusuutlikkus, ühiskonna liikmete vaimne ühtekuuluvus, solidaarsus ja omavaheliste suhete humaansus. Me näeme kuritegevusega võitlemise valdkonnas ohtlikke lihtsustamise ja vastasseisude süvendamise tendentse. Turvalisuse tagamist käsitletakse mingil müstilise hea ja kurja võitluse teljel ning soovitatakse üksnes jõumeetodeid rakendades kurjast jagu saada. Võitlus kuritegevuse põhjuste vastu püütakse asendada võitlusega selle tagajärgede vastu.
immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele (seadusloome, riigikaitse, õiguskord), on riik võtnud enda kanda ka sotsiaalseid ning majandust reguleerivaid funktsioone. Majandusliku efektiivsuse kõrvale seatakse siin alati sotsiaalne õiglus. Heaoluriigi kaks peamist tunnust: - Ressursse (rahalisi) võib kanda ühest valdkonnast teise (näit. tervishoidu ja haridusse) ja rikkamatelt vaesematele nn ülekandeühiskond - 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56
Eesti Vabariik Põllumajandusministeerium Tallinn 2013 2 Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................ 6 1.1. Eesti geograafia ja kliima.................................................................................... 7 1.2. Veevarud ja keskkonna seisund .......................................................................... 8 1.3. Rahvastik ja tööhõive .......................................................................................... 9 1.4. Majanduslik olukord ......................................................................................... 10 2. Kalavarude olukord Läänemerel ja sisevetel ........................................................... 11 2.1. Kilu, räim, tursk ja lõhe .................................................................................... 12 2.2. Teised rannikumere liigid .................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
