Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskondlik võim ja kuidas seda omandada". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
poggi, normatiivne, vormides, vahetuse, kapital, vägivald, eneseteostus, iseendale, piire, nimetaja, avaneb, kahjutuks, ressursid, omandab, läbikukkumine, kogustes, ihkab, sundida, forms, power7. SOTSIAALSED SUHTED - püsivate vastastikuse käitumise vormide kujunemine interaktsiooni tulemusena; tuginevad vastastikusele KOKKULEPPELE, tugevama poole SUNNILE või seavad edasisele interaktsioonile teatud MÄNGUREEGLID 8. SOTSIAALNE SÕLTUVUS - kui üks interaktsiooni osapool saab kehtestada teisega endale kasulikke sotsiaalseid suhteid seetõttu, et ta valdab teist osapoolt oluliselt huvitavaid hüvesid 4. Sotsiaalse toimimise tüübid Weberi järgi, sotsiaalse vahetuse teooria ja printsiibid 1) EESMÄRGIRATSIONAALNE toimimine - esemete või teiste inimeste oodatava toimimise ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; 2) VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3) AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; 4) TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas
II pool Sissejuhatav näide kolmest pojast ja hekipügamisest. VÕIM - VÕIMALUS MÕJUTADA (VASTUSEISUST HOOLIMATA) TEISTE INIMESTE TOIMIMIST, MUUTA SOTSIAALSEID SUHTEID JA SÜNDMUSTE KULGU OMA HUVIDEST LÄHTUVALT. Inimesel on võim ka siis kui tal on võimalus teisi inimesi mõjutada. Võim on alati kahepoolne (kõrgem ja alluv pool). Riigi võimuorganite tüübid (rahvas, Riigikogu, ministrid jne). Seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim ja meedia. /A: 132- 134 /, / AU: 225-226/, / HMS: 114, 174-175/ AUTORITEET - INDIVIIDI "A" VÕIME PANNA INDIVIIDI "a" TEGEMA MIDAGI SELLIST, MIDA TA MUIDU EI TEEKS, KUSJUURES "a" ON VEENDUNUD "A" ÕIGUSES SELLISEL VIISIL TOIMIDA. "a" PEAB "A" TOIMIMIST LEGITIIMSEKS. LEGITIIMSUS - INIMESTEVAHELINE KOKKULEPE SELLE KOHTA, ET VÕIMU RAKENDAMINE ANTUD OLUKORRAS JA TEATUD INIMESTE POOLT ON SOTSIAALSELT PÕHJENDATUD. Lubatakse enda peal võimu rakendada. Võim antakse teatud grupi või üksikisiku kätte, et ta/nad saaks toimida ühise eesmärgi nimel. D
Pulbitsus ja kasvav rõhk võivad põhjustada hukkatuslikke plahvatusi. Aga kui see punkt õnnestub läbida nii, et olukord on täieliku kontrolli all, siis tulemuseks on gaasiline võimuväli, mis võib piirmatult laieneda (5:10). Survepunkti edukas läbimine on iga võimumänguri siht ja lootus. Aga olukorra plahvatuslikku muutumist kartes eelistavad paljud sellest allapoole jääda (5:10). 1.4 Võimu elemendid 1.4.1 Vägivald ja võim Vägivalda tajutakse kui midagi lähedal- ja kohalolevat. Ta on sundivam ja vaheum kui võim. Rõhutades kõneldakse füüsilisest vägivallast. Parem on nimetada vägivallaks võimu, mis esineb sügavamatel ja animaalsematel astmetel. Saagist haaratakse kinni vägivallaga ja vägivaldselt pannakse ta suhu. Kui vägivald võtab endale rohkem aega, saab ta võimuks. Kuid akuutsel silmapilgul, mis ükskord ometi tuleb, otsustamise
") - aga: kuigi sotsioloogid tihti pooldavad nt. selliseid asju nagu vaesuse vähendamist, sotsiaalse sidususe parandamine (mida omakorda paljude uurimuste kohaselt tugevdab majanduslik võrdsus), ei saa öelda, et teadusest endast tuleneks see vaade * sama hästi võib ju öelda, et on tähtsamaid eesmärke kui vaesuse vähendamine/sotsiaalse sidususe parandamine jne <= sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) # ,,.kuidas on" lausetest ei saa loogiliselt järeldada ,,kuidas peaks olema" lauseid # kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) * Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks
määratud valitseva klassi poolt. innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja Kaht laadi ideed: Kirjeldav. Milline on inimese loomus, kuidas nad omavahel suhtlevad? – empiiriline vaatlus ÕNN, II LOENG Normatiivne. Kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu -keskne mõiste moraali fil. ja pol.fil; kaugeim eesmärk, milleni püüeldakse. korraldus? – hinnanguline, normi kehtestav. Emotsionaalne seisund PRESENT ja PRAEGU Seotud! Seos naudinguga?- kas naudin praegu?, millal küsida?, pigem pikem
Rahvuslusideoloogia Rahvusluseks peetakse ühest ja samast rahvusest inimeste kokkukuuluvustunnet, mis taotleb rahvuse säilitamist ja arendamist. Rahvustunnet iseloomustatakse kui rahva ühise saatuse äratundmist. Rahvuslik eneseteadvus rajaneb rahva ühisel päritolul, ajaloolisel kogemusel, keelelisel ja kultuurilisel alusel. Poliitilise idee või doktriinina tekkis rahvuslus liberalismiideoloogia raames 18.sajandil võitluses seisusliku ühiskonna privileegide ning etnilisi piire ületava feodaalvõimu ja rõhumise vastu. Eriti mõjukaks muutus natsionalismiideoloogia Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoi sõdade perioodil, kui oli kõigutatud feodaalühiskonna pärand Euroopas, mis viis selle lõplikule lagunemisele. Rahvusideoloogia mõjul ilmus 19.sajandil rahvusvahelisse õigusesse põhimõte rahvuslikust enesemääramisest. Eestis tekkis rahvusideoloogia rahvuslikul ärkamisajal 1860.aastail. Jälgides neid protsesse mujal maailmas, kordas Eesti rahvusliku
Muusikalised uuendused on ohuks kogu riigile ning peavad olema keelatud. Kui muutuvad muusikavormid, siis nende koos muutub ka kogu riigi ülesehitus, tulemuseks pole mitte harmoonia, vaid seadusetus, lõbustused, moraalitus. Inimese haridustee määrab inimese tuleviku ja elu. Kommunism Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Nagu teistelegi valitsusvormidele, on ka demokraatiale omane vägivald ja ühiskonnagruppide vahelised konfliktid. Peamiseks probleemiks on seega klassivastuolud. "Aristokraat on lojaalne oligarhilisele valitsusvormile, lihtkodanik demokraatlikule konstitutsioonile (ühiskondlikule ülesehitusele, mitte põhiseadusele), suheldes 7 Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010
iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 35. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? nt Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 36. Mida tähendab kultuuriuniversaal? Kuidas seostub sotsiaalsete institutsioonidega?
Eurooplane hakkas põhjalikumalt mõtlema, kes on inimene teine mõtlemine, hakkas küsima, kas Euroopa tsivilisatsiooni eluviis on ainus võimalik elumudel? Kahte laadi ideed: · Kirjeldavad ehk empiirilised ideed, mis põhinevad kogemusel või abstraktsel mõtlemisel: milline on inimene ja tema loomus, mis tungid teda juhivad, kas ta on egoistlik või altruistlik, kuidas inimesed omavahel suhtlevad. · Normatiivne kuidas peab inimene käituma, milline on õige ühiselu korraldus. Hinnangud teatav käitumine on halb, teatav hea. Millised on paremad teguviisid? Kuidas asjad peaksid maailmas olema kirjeldavate väidete tuletamine. Interdistsiplinaarsus Filosoofia, teoloogia, politoloogia, rahvusvahelised suhted, õigus- ja majandusteadus. Majandus oli moraalifilosoofia osa, politoloogia oli üks filosoofia harusid jne. Uusaja hakul hakkasid lahku kasvama. Ideedeajaloo traditsioonid
Kuid subjektiivse õiguse struktuuri kuuluvad veel muud võimalused käitumiseks. Nimelt võib subjektiivse õiguse sisuks olla võimalus nõuda kohustatud õiguse subjektilt vastavat käitumist ning samuti võimalus pöörduda riigi poole abi saamiseks temale kuuluva subjektiivse õiguse realiseemiseks. Tänapäevane arusaam õigusest on lisanud arusaama õigusest kui normatiivsest informatsiooni- ja kommunikatsioonimeediumist. Teiste sõnadega on õigus normatiivne (siduv) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuur, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt adekvaatselt kirjeldada ja seletada, kui lähtuda vaid printsiibis vabadest a priori mitteseotud indiviididest (õiguse subjektidest). Õigus haarab endasse kõik selle, mis on seotudd inimkäitumise õiguslikult relevatse osaga. Seepärast on õiguse tunnetamiseks vaja näha ja tunnustada seda normatiivset korrelatsiooni, mis seisneb õiguse ja ühiskonna vahel.
orientatsiooni ja korrastatud iseloomu ning vabastab sisemistest vastuoludest. · Kultuur on normide, väärtuste ja ideaalide kogum, mis konkreetses ühiskonnas täidab sotsiaalse orientatsiooni rolli. · Kultuur on niisuguse inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad teineteise eest vastutust ja tunnustavad oma ühist identiteeti. 24. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) · kognitiivne komponent (kuidas me mõtleme), nt keel, sümbolid, väärtused, reaalsuse taju. MIKS materiaalset asja tarbitakse? Araabia keel · normatiivne komponent (kuidas me käitume), nt normid, kombed. Kuidas materiaalset asja tarbime? · materiaalne komponent (mida me teeme), nt kunst, arhitektuur. Alusta pildi kirjeldamist mat komp-st. Siis norm.k jne. 25. Too välja erinevate sotsiaalsete institutsioonide kultuurilisi komponente (nt
aset erinevate sotsialiseerumisagentide vahel Poliitilist kultuuri mõjutab usund, ajalugu ja sõltub sellest kas rahvastik on pigem ühtlane e homogeenne, polariseerunud e lõhenenud või heterogeenne e mitmekesine + rahvusvaheline keskkond Poliitilise kultuuri uuringute keskne küsimus on see: kuidas mõjutavad üksteist vastastikku poliitiline kultuur ning poliitiline režiim ja valitsemissüsteem Sotsiaalne kapital - inimestevahelised suhted, suhted sotsiaalsetes võrgustikes Avalik arvamus - ühiskonnas laiemalt jagatud ning avalikult kajastatud hoiak teatud küsimuses, võib tugineda ratsionaalsele valikule või hoopis mõne autoriteedi esitatud seisukohtadele Vaikuse spiraal - inimene väidab end midagi arvavat, aga see arvamus tegelikkuses ei lähe kokku tema väärtushinnangute, teadmiste ega reaktsioonidega Poliitiline identiteet - väljendab kuuluvust teatavasse kogukonda; idenditeet e
loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes. Teadust on vaja, et tõestada midagi, vahest ka asju, mis on inimestele intuitiivselt juba teada.. või siis see hoopis ümber lükata. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Positiivne vs normatiivne vastuolu. Milline on teadlase roll? Positiivne: teadlase ülesanne on uurida, kuidas asjad tegelikult on; milline on tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvaltvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega. Normatiivne: teadlase ülesanne on öelda, kuidas asjad peavad olema; kuidas oleks hea anda hinnanguid. Sotsioloog peab ühiskonna ellu aktiivselt sekkuma inimesi õpetama, kui vaja siis kritiseerima.
teooria mingit seost reaalsusega ning ilma teooriata ei oskaks me andmeid interpreteerida. Aga siiski kalduvad paljud sotsioloogid tegelema ainult ühega (empiirikud ja teoreetikud).' 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?). nt kui öelda, et Eestis levib multiresistantne tuberkuloos, ei järeldu sellest sotsioloogi kui teadlase jaoks seda, et tuleks midagi ette võtta. (Tema kui vastutustundega kodaniku jaoks aga selline järeldus on möödapääsmatu!) Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber).
1 POLIITILISEST MAAILMAST ARUSAAMINE James N. Danziger Selle asja tegemisel olid abiks Nele, Käsper, Rait, Risto, Raigo, Triin, Reet, Gert, Raimo Kristiina, Andre, Marius, Ene ja mina ise ka. ESIMENE OSA POLIITILISE MAAILMA TUNDMISEST 1. PEATÜKK Poliitika ja teadmised POLIITIKA Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitika kohta on välja öeldud järgmised definitsioonid: Poliitika on võimu teostamine/kasutamine Poliitika on väärtuste avalik jaotamine Poliitika on konfliktide lahendamine Poliitika on võistlus indiviidide ja gruppide seas oma huvide teostumiseks. Poliitika on selle määramine, kes saab mida, millal ja kuidas Kõik need definitsioonid kannavad ühist mõtet, et poliitika tegeleb võimu, huvide ja
turvameesteks) jne, alustab sõja, et rahvas tunneks vajadust juhi järele, kõrvaldab teisiti- mõtlejad, tugevdab võimu. Rahva viha kasvab, sõbrad imetlevad, poeedid ülistavad. Poeetide roll kasvab kahes halvemas valitsusvormis, sest nendes saavad võimuse madalamad tunded, poeedid hakkavad ülistama Erost ja ebaõiglust. Pole reaalsuskirjeldus, Demokraatlik inimene on kui oligarhilise isa poeb. Nagu teistelegi valitsusvormidele, on ka demokraatiale omane vägivald ja ühiskonnagruppide vahelised konfliktid. Peamiseks probleemiks on seega klassivastuolud. "Aristokraat on lojaalne oligarhilisele valitsusvormile, lihtkodanik demokraatlikule konstitutsioonile (ühiskondlikule ülesehitusele, mitte põhiseadusele), suheldes teiste linnadega toetavad aristokraadid teise linna aristokraate ja vaesed teise linna vaeseid." Seetõttu ütleb Platon, et igas linnas on kaks linna, on
Teooriad on lihtsalt empiiriliste kogemuste “kogumid” vms. Ühesuunaline liikumine. Teise järgi on ka eelnevatel teadmistel, ajaloolistel tingimustel, uskumustel, kontseptsioonidel oma roll. Ei ole puhast empiirilist teadmist. Seepärast ka teatud pingestatus empiiria ja teooria vahel 2. Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu empiiria ja normatiivsuse vahel? Sotsioloogia on (püüab olla) EMPIIRILINE teadus (kuidas on?), mitte NORMATIIVNE (kuidas peaks olema?) „Kuidas on“ lausetest ei saa loogiliselt järeldada „kuidas peaks olema“ lauseid. Millised võiks või peaks olema seega sotsioloogia ja poliitika vaheline suhe? Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte. 3
tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida? · Mikro-sotsioloogia tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist
meelteta." 9. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub Hobbesiga, et õnn on mingis mõttes subjektiivne, kuid tema käsitlus tundus liiga subjektivistlik ja egoistlik. (Kas siis tõesti ainult meie endi ihad ja nende rahuldamine teeb meid õnnelikuks? Mis saab teistest, kas nad on ainult vahendid õnne saavutamiseks?). Tema järgi tuleks õnne otsida loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes, mitte tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale. Ainult ühiskondlikult tegutsev inimene on harmooniline ja õiglane, ja ainult sellisel inimesel on võimalik õnneni jõuda. Ütleb, et õnnelik elu eeldab vooruslikku tegutsemist ja ühiskondlikku harmooniat, mis omakorda nõuab hinges tunnete harmooniat (harmooniat enda ihade ja ühiskondliku loomuse realiseerimise vahel). Naudinguid saame me mõlemast. Hinge harmoonia peegeldub naudingutes, mida on kolme sorti:
Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma hüveni Varauusaja vaade : Humanism: eneseväärikus, harilik elu (ei olnud vaja mingit kindlat tüüpi elu, igapäevane sobis), teha häid valikuid. Romantism: sisemise loomuse väljendamine on vajalik, esteetiline maailmapilt Tatlori ,,Autentsuse eetika" Varem: sihid väljaspool püüdlejat Nüüd: eneseteostus Objektivism -> subjektivism Uusaeg: rõhk inimese õiguste sfääril, tähelepanu normidel ja seadustel (need mis õigusi kaitsevad) Kesked mõisted: õigused (rights), huvid(interests) ,,voorus"(antiik)-jäi tahaplaanile, sisu muutus, tähendus kitsenes: seaduste täitmine ANTIIKAEG Vana-Kreeka ja Vana-Rooma 2 suurt perioodi: Kreeka linnriigid Rooma impeeriumi süsteem Linnriigi e polise allakäik 4.sajand eKr hellenismiperiood, monarhiad Rooma keisririik
mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadegavõi asuda ümber koos muutustega elatusviisis Kultuurilised kontaktid- sagedane muutuste allikas, kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud (nt võib igapäevaelu kägius kohata üks suguharu teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil ettekavatsetud) Innovatsioon- avastused, aga ka leiutised (omavahel tihti seotud), avastus tähendab looduse mõnest sellisest aspektist teadlikuks saamist, mis juba eksisteerib, ent polnud varem tuntud( nt relatiivsusseadus), leiutised tähendavad kultuuri eksisteerivate osade ühendamist uue viisil( nt personaalarvuti loomine) Populatsiooninihked- muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus
hariduslikud õigused), marksistlik feminism (naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale), radikaalne feminism (mehed on kogu ajaloo jooksul naisi rõhunud) Pierre Bourdieu sotsiaalne väljateooria Ühiskond koosneb väljadest (majanduslik, kultuuriline, poliitiline) e sfääridest kus on oma reeflid Inimese edukuse määrab kapitali hulk majanduslik kapital, kultuuriline kapital, sotsiaalne kapital (tutvused) Habitus inimesele iseloomulike oskuste, harjumuste, uskumuste ja soovide kogum, tekib ühiskonnas kus inimene üles kasvab Interaktsionistlik paradigma Sümboliline interaktsionism inimese minapilt kujuneb suheldes teistega Fenomenoloogiline sotsioloogia uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad Loomulik hoiak suhtumine maailma, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes. Eeldab, et inimestel on ühine arusaam
eelkõige karistus, mitte kaitsesõda Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi õige autoriteet (valitseja käsk) õiglane põhjus (õigusrikkumine) õiglane eesmärk (õiglane rahu) ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused püha sõda Uskmatute vastu Moraalne hinnang vägivallale tuleneb kavatsusest Võitlus jumala riigi hüvanguks, pattude andeksandmise nimel Kohuseks inimesele kui kristlasele õiglane soda Kristlike naabrite vastu Vägivald on halb, aga teatud tingimustes vajalik Vägivalla positiivseks küljeks on korra taastamine Kohuseks inimesele kui vasallile, alamale, patrioodile pühas sõjas kehtivad Aquino Thomase kriteeriumid paganlus pole piisav põhjus sõjaks, seega kaitse või tagasivallutamissõda 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused neoskolastikud (de Vitoria, Suarez) Keskmes individuaalne patt kuidas sõdida patuta? Sõda on õiglane vaid ühel poolel
"Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Nõustub, et õnne otsitakse ja selle poole tuleb püüelda. Küsimus on selles, kuidas seda tehakse. Kas tõelist loomust alla surudes ja koondades ihad vaid iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges kutsub esile voorusliku tegutsemise ja ühiskondlik harmoonia tagab õnneliku elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest.
erinevatel aegadel ihaldab. "Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest "Me kõik nõustume, et õnne (happyness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsida: kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes. Tunnete harmoonia hinges - : vooruslik tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia - : õnnelik elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid, suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest, ülimalt suur refleksiivne nauding (oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevalt vooruslikest tegudest)
poliitilisteks institutsioonideks rahvusvahelised poliitilised organisatsioobnid. Poliitiliste institutsioonide ülesanne on ühiskondlike suhete korraldamine võimu abil, poliitilise võimu teostamine ühiskonnas. On olemas ma mittepoliitilisi institutsioone, mis reguleerivad inimese tegevust: majandluslikud(ettevõte, tööjaotus), kultuurilised(teater, kool), õiguslikud(kohus). Institutsioonid kirjutavad ette lubatavaid käitumismalle, määravad lubatava tegevuse piire ja kujundavad ootusi selle suhtes. Riik Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Organisatsioon on ametite jaotus inimeste vahel, keda seovad ühised ülesanded või eesmärk. Riikliku organisatsiooni peamiseks ülesandeks, tema olemasolu õigustuseks peetakse riigi ees seisvate kohustuste täitmist.
[---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Shaftesbury: "Me kõik nõustume, et õnne (happiness) poole tuleb püüelda ning et seda tõepoolest ka alati tehakse." Ent küsimus on, milles seda otsitakse a. kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondamises ainult iseendale b. või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes Shaftesbury ja Leibniz: tunnete harmoonia hinges -> vooruslikule tegutsemine ja ühiskondlik harmoonia -> õnnelik elu Shaftesbury hinge harmooniast: Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on mõõduka suurusega meelelisi naudinguid suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest ülimalt suur refleksiivne nauding
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
tootjad. Aristoteles Kreeka ühiskonna kolm klassi: ülemklass , väärtuslik keskklass ja orjameelne madalam klass . 16.saj. Klassideks jaotati laevu, meremehi, ametimehi nende ametiredelil jne. 17. ja 18 . sajandil sõna klass loodusteadlaste terminina ( K.Linne`jt ). Keskajast uus sõna ( termin, mõiste ) seisus ( ladina keeles status ).Selle mõistega viiakse ühiskonna erinevad , selgesti vastandlikud grupid ühise nimetaja alla. Seega algul said ühiskonna olulisemad sotsiaalsed erinevused nähtavaks seisuste läbi. (nagu istumine erineva kõrgusega pinkidel juma lateenistuse ajal kirikus/lossikabelis). Klassi kui ühiskondlikku nähtust hakatakse eristama uuesti 18.sajandi teisest poolest. Lähenev Suur Prantsuse revolutsioon paneb kõnelema klassidest ühiskonnas. Eelneva põhjal võime öelda, et klassid pole K. Marxi "looming", nagu pahatihti mõeldakse. Klasside kui
Eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskonda. Rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist. Ühiskonna põhiinstitutsioonideks on perekond, majandus, poliitika, religioon, haridus. 25. Mis on kultuur? Inimtegevus ja selle tulemus. Kõik mõtlemise, käitumise ja tootmise viisid, mis omandatakse sotsialiseerumis protsesside käigus. 26. Nimeta kultuurikomponendid. (materiaalne, normatiivne, kognitiivne) Siin pead oskama näiteid tuua ka kui annan foto või kirjelduse situatsioonist, siis pead olema võimeline neid komponente märkama ja välja tooma. Kultuuri 3 komponenti: Kognitiivne (kuidas me mõtleme) (keel, sümbolid, väärtused, reaalsustaju) Normatiivne ( kuidas me käitume) (normid, kombed) Materiaalne (mida me teeme) materiaalsed asjad (kunst, arhitektuur) Nt. Sõbralikkus on kognitiivne, kuidas seda väljendan on normatiivne.
Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades. Institutsioonil on 3 taset: 1. rollitase isikute tegevus- või käitumisviisid, mis tulenevad nende asendist ühiskonnas ja organisatsioonis. 2. organisatsiooni tase organisatsiooniline struktuur, mis tagab nimetatud väärtuste, normida ja tavade järgimise 3. normatiivne tase ühiskonna säilimiseks ja arenguks tarvilikud väärtused, normid ja tavad Talcott Parsons (1902 1979) ,,The Structure of Social Action" (1937) ja ,,The Social System" (1951) Tegevus on mingi vajaduse rahuldamisele suunatud käitumisakt, mis tugineb (koos)tegutsejate vastastikustele ootustele ja toimuva tähenduse ühesugusele mõistmisele. Parsonsi tegutseja (ingl. actor) tahab rahuldada oma vajadusi ja jälgib seejuures, et ei satuks vastuollu keskkonnaga. Poliitikateadus
kogukapital (koosneb sotsiaalsest, kultuurilisest ja majanduslikust kapitalist) inimeste paigutust sotsiaalsel väljal? Näited. PIERRE BOURDIEU- PRANTSUSE SOTSIOLOOG. SOTSIAALNE VÄLI ON SOTSIAALSETE FAKTORITE KOGUM, MIS MÕJUTAB INIMESE TEGUTSEMIST JA KÄITUMIST. HABITUS ON INIMESE ISELOOMULIKE OSKUSTE, HARJUMUSTE, USKUMUSTE, EELISTUSTE JA SOOVIDE KOGUM. KOGUKAPITAL ON KOGU ÜHISKONNA POOLT TOODETUD RESSURSS. KAPITAL VÕIB OLLA SEALHULGAS NII MATERIAALNE (RAHA, KAUP, TOOTMISVAHENDID), KUI MITTEMATERIAALNE (TEADMISED JA SUHTED). (LISAKS TULEB MÕISTA, ET SÜSTEEM KEHTESTAB NENDELE HIERARHILISED SUHTED, EHK ON OLEMAS VALITSEVAD NORMID JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD VÄÄRTUSED JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VÕIMUL OLEVAD TEGUTSEJAD JA NENDE ALTERNATIIVID; ON OLEMAS VALITSEVAD HABITUSED (VALITSEVATE TEGUTSEJATE DISPOSITSIOONID) JA KÕIK ÜLEJÄÄNUD.)
Moosese 5.raamatus on õpetus juutidele sõjapidamiseks. Alguses tuleb pakkuda rahu, kui see võetakse vastu, siis peab kogu selle linna rahvas sind teenima. Kui rahu vastu ei võeta, tuleb tappa kõik selle linna meeskodanikud. Nii tuleb talitada kaugete linnadega. Neis linnades, mis Jumal annab sulle pärisosaks, ei tohi elama jätta ühtegi hingelist. Uus Testament keelab sõjapidamise üsna üheselt. Matteuse evangeelium: Kui keegi lööb sulle vastu paremat põske, keera teine ka ette. Vägivald ei ole lahendus, isegi siis mitte, kui seda meie vastu kasutatakse, ei tohi ennast kaitsta. Kurja tuleb võita heaga. 2. Augustinuse moraaliõpetus ning õiglase sõja doktriin Senine motivatsioon sõjaks(enesekaitse, maapealse riigi kuusus) ei sobi, ei ole kristlastele kohane. Voorus ei seisne tegudes, vaid südame hoiakus(kristluse pööramine sissepoole). Oma elu kaitsmine on vale tung, sest õnn seisneb hinge päästmises. Armastada tuleb asju, mida me ei saa endast sõltumatult kaotada
annaabi.ee 
