Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskondlik leping". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suverään, tahe, rousseau, niisiis, indiviidid, tsiviliseeritud, locke, arvas, tingib, mõjuvõim, tervikut, osadeks, kokkulepete, piire, rakendama, korraldama, realiseerimine, endile, ühesugused, kodanikke, arvamusi, direktiivid, lugedes, ühishuviEuroakadeemia Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kelly Koort JEAN-JACQUES ROUSSEAU „ÜHISKONDLIKUST LEPINGUST EHK RIIGIÕIGUSE PÕHIPRINTSIIBID“ Referaat Juhendaja: Toomas Varrak, PhD Tallinn 2016 Raamatu kirjutamisel on Rousseau lähtunud uudishimust uurida, kas ühiskonnakorralduses võiks leiduda reegel, mis tagaks ühiskonna seadusandliku ja kindla juhtimise, st võttes nii inimesi kui seadusi niisugustena nagu nad on ning nagu nad saavad olla. Autor käsitleb raamatut pigem uurimusena, aga kindlasti mitte tõestusena. I Inimene sünnib vabana, kuid juhtub terve oma elu elama ahelais. Rahvast on kogu selle ühiskonna ajaloo vältel valitsetud ning rahvas on allunud. Kas
See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valitsus? Kes peaks valitsema? Tavaline eeldus on selline, et ainult demokraatia saab olla täiesti õigustatud. Kõik muu türannia, aristokraatia, absoluutne monarhia on määratud nurjuma. Kuid mis on demokraatia? Kas demokraatia on tõesti nii ligitõmbav? Öeldakse, et demokraatia on "rahva valitsemine rahva poolt ja rahva jaoks". Valitsus rahva jaoks on
Jean-Jacques Rousseau ,, Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" Anastassia Beljajeva 124504 TASB Inimene sünnib vabana ja siiski on ta kõikjal ahelais. Kõikidel on omad kohustused ja eesmärgid, kus peab alati arvestama sellega, et ei saa lõplikult olla iseenda peremees. Vaim ja ainus ühiskonnavorm on perekond: jäävad lapsed isaga seotuks seni, kuni nad vajavad teda enda elushoidmiseks. Kui see vajadus katkeb siis kaob ka loomulik side nende vahel. See kõikidele ühtviisi omane vabadus tuleneb inimloomusest. Inimese esimene seadus nõuab hoolitsemist enese alalhoiu eest ja tema esmased mured on need, mis puudutavad teda ennast. Kui inimene jõuab täisikka hakkab ta ise otsutama oma elatusvahendite üle. Nagu karjane on loomult üle om akarjast, nii on ka inimeste karjased ehk juhid loomulit kõrgemad kui nende rahvad. Se
JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778) Õpimapp Tartu 2010 SISUKORD JEAN JACQUES ROUSSEAU (1712-1778).......................................................................................................1 SISUKORD............................................................................................................................................................2 ELULUGU.............................................................................................................................................................3 TEOSED .............................................
. selline vabadus olevat omane ühiskonna algsele, ,,loomulikule" olukorrale [Luts 1997, lk 90]. Selles on igaühel õigus kõigele, koguni teistele inimestele. Samuti igaühe on oma asi, kui tõhusalt ta suudab oma piiratamatu vabadust ära kasutada iseenese omakasulisteks eesmärkides. Ühiskonna loomulikus olukorras olevat loomulik ka teiste tapmine. Inimese sai piirata üksnes tema enese jõu puudus või kellegi teise suurem jõud. Niisiis allusid inimesed üksnes loodusseadustele. Selline loomulik olukord koos kõigi sõjaga kõikide vastu (bellum omnium contra omnes) ei ole sugugi üksnes inimkonna unustussevajunud minema nähtus 8 (Inglismaa kodusõja ajal). Riigid on potentsiaalses sõjavalmiduses ja hoiavad oma relvas valmis [Luts 1997, lk 91]. Just mõistus käsib inimesel otsida rahu ja näitab kätte põhimõtted selle saavutamiseks. Neid
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me
Hobbesi kogemus kodusõdadega lõhestatud maailmast ütleb, et inimene on inimese hunt: homo homini lupus est. See ei ole Hobbesi moraaliotsustus, vaid lihtsalt loodusliku seisundi kirjeldus. Inimesed kisuksid üksteist lõhki, kui neil puuduks aru, mis ütleb, et on üks asi, mis on nende kõikide huvides - see on rahu. Seetõttu sõlmivad nad lepingu, millega nad loovutavad tsentraalse instantsi - suverääni kasuks osa oma loomulikust õigusest võimalikult palju kasu saada. Suverään peab suutma tagada, et kõik peavad kinni ühiskondliku lepingu tingimustest. Sellepärast peab tal olema sõjaline jõud ja maksustamisõigus. Samuti peab ta kontrollima riigi vaimu- ja usuelu, et suuta eos lämmatada enda vastu suunatud salasepitsusi. Suverään-riigivõim- võib olla usurpaator nagu Inglise revolutsiooni juht Oliver Cromwell, kelle võimu all 1651. aastal esimest korda ilmus Hobbesi riigiteooriat põhjalikult esitav raamat
sisemine: legitiimse võimukasutuse monopol välimine: iseseisvus, sõltumatus, tunnustus teiste poolt, mittesekkumise doktriin Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega suveräänsus absoluutne ja igavene võim riigis absoluutne: kõrgeim ja jagamatu segavalitsus on absurd ega ole riik suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse valitseja tahe on seadus valitseja allub vaid jumalikule õigusele ja loomuõigusele karistada saab teda ainult jumal Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas tegu on ideaalmudeliga, mis ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele selle suunas Pr muidugi liiguti teistes Euroopa riikides rakendamine võimatu Saksamaal kõrgeim võim jagunenud Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist elusolend = masin riik = masin = elusolend
propageerida ja levitada vagadust ja alandlikkust. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses>filosoof teenib oma teostega Aquino Thomas (13. saj) skolastik, õnnest ja pol.elust ühiskonda Kuigi õndsus siinpoolsuses võimatu, on õnn teatud määral võimalik Jean Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist. Eri funktsioonid. Loomulik inimene Hea elu on seega poliitiline küsimus Enesearmastus (amour de soi) – põhivajaduste rahuldamine Valitsejate ülesanne? Seadused > voorused, peab õpetama voorl
Kui võimalus toimida on elus määrava tähtsusega, ei saa keegi muutuda õnnetuks, kui ta on täiuslikult õnnelik, sest ta ei tee kunagi midagi eemaletõukavat või labast. ...Aga ta ei ole ka heitlik ja kergestimuutuv: tema õnne ei saa ära võtta kergesti ja juhuslike õnnetuste kaudu, vaid suurte ja korduvate õnnetuste kaudu. Sõprade ja järeltulijate saatus mõjutab õnne. Õnnelik inimene on loogiline. Kaht liiki loomutäius: mõistuslikkuse ja eetose juurde kuuluv. Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusle omandada. Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2
nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks ning taustaks on linnade ning linnakultuuri areng. Kristlik absolutism ja teokraatia asendus ilmaliku absolutismiga just usupuhastusliikumise ehk reformatsiooni käigus, mille tagajärjel tekkisid Euroopas tsentraliseeritud riigid. Vaadeldava ajastu sellised suured mõtlejad nagu Niccolo Machiavelli, Thomas Hobber, John Locke, Jean-Jacgues Rousseau, Charles Louis de Contesduieu ja teised rajasid aluse sellele, mida nimetatakse tänapäevaseks riigi-ja poliitikakäsitluseks. N. Machiavelli (1469-1527) kirjutas oma teosed poliitikast, riigist ja võimust. Just N.Machiavelli asendas keskaegse idee inimliku tegevuse junaliku ettemääratusest uue teadusliku mõttega, mis lähtus ajaloolisest paratamatusest ning seaduspärasusest. Toetudes ajaloo kogemustele jõudis ta järeldusele, et poliitiline tegevus rajaneb mitte
Suveräänsus kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse dimensioonid: 1) Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. 2) Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4) Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme - Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega - Suveräänsus: ,,Absoluutne ja igavene võim riigis" - ,,Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. - ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele.
Tuleb selline hea ära tunda, saavutada õige teadmine ning see toobki kaasa voorused (voorus on teadmine) ja hea elu ja riigi. Platon eristab teadmist inimese enda arvamustest, teadmine puudutab asjade idee tunnetamist, see on tõsikindel teadmine, arvamus on ekslik ja inimlik. Inimene. Platoni väitel on inimloomus sõjas iseendaga, inimeses on madalam inimene ja kõrgem inimene ning kõrgem peab end madalamast vabastama või vähemalt seda ohjeldama. Inimese tahe on seejuures teisejärguline. Mida inimesed tahavad, sõltub sellest, kui palju nad näevad head, kuid miski pole hea vaid sellepärast, et keegi seda tahab. Õige teadmine toob ka õige tahtmise. Ja inimene ei saa olla hea üksi või väljaspool ühiskonda ja riiki, inimene saab olla hea vaid siis, kui ta on ka hea kodanik ja ta on heas riigis. Inimese ja riigi headus käivad koos. Kuningas-filosoof. Riik saab saada heaks vaid siis, kui leidub inimene, kes teab, mis on hea, kellel
arvata, et üksikisikul Luccas on rohkem vabadust oma vabariigi teenimisest [seadustele allumisest] kui Konstantinoopolis. Olgu valitsus vabariiklik või monarhistlik, vabadus on ikka samasugune." · Vabariiklased on oma ebaloogilise vabadusemõistega inimeste pead segi ajanud · Riigi ülesandeks on tagada kord, mitte vabadus Jean Bodin o "Kontrrevolutsiooniline" suund: igasugune vastuhakk on põhimõtteliselt lubamatu. Mitte rahvas ei ole suverään, vaid riik! Kesksed mõtlejad: Jean Bodin ja Thomas Hobbes Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria: o Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega o Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) o "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule o "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia,
Algus 9-6 saj.eKr. Homerose ja Hesiodose mütoloogilised ettekujutused riiklusest ühiskonnaelu korraldamisel on eeskujuks jumalale ja müütiliste kangelaste elu ja teod. Pythagoras, Herakleitos ja Demokritos müütiline arusaam hakkas asenduma ratsionaalse-filosoofilise maailmakäsituseg. Sokrates (469-399 eKr), Platon (427-347 eKr), Aristoteles (384 322 eKr) ja Polybios (200-120 eKr) ratsionaalne mõtteviis arenes mõistelis-loogiliseks analüüsiks. Sokrates arvas, et valitsema peavad need kellelon teadmisi ja oskavad eraldada õiglust ebaõiglusest. Sokrates oli Platoni õpetaja. Platon asutas filosoofiakooli nimega Akadeemia. Platon arvas, et kuna inimese võimed on piiratud mistõttu ta üksinda ei suuda oma vajadusi rahuldada, siis kogunevad nad kogukondadeks ja läbi tööjaotuse suureneb heaolu. Platoni arvates inimeste eri ülesanneteks ettevalmistamine nõuab haridust. Platoni arvates inimesed jagunevad
b) ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid valu meenutades oma halbu tegusid Shaftesbury õnneliku elu vormidest Jääb lahtiseks, millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses Samas ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau loomulikust ja ühiskondlikust inimesest I Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Sõltumatu: ei taha teistele halba ei võistle nendega 4 ei püüa muljet avaldada ei tunne hirmu Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast
tulenevatest vooruslikest tegudest. Tuleb teha sõpradele, kogukonnale head ja tegutseda riigi huvides see teebki õnnelikuks. Voorus on õnne tarvilik tingimus ja tunneme valu, kui vooruslikult ei käitu, sest sisekaemuses saame aru. Shaftesbury õnneliku elu vormidest Pole selge, millist rolli mängivad välised asjad õnnes. Kindel, et õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. Filosoof teenib ühiskonda, olles moraalne kasvataja. Jean-Jacques Rousseau tsivilisatsioonikriitika moodne inimene ei suuda õnnelik olla Moodsa aja probleemid: · Arutlus teadusest ja kunstidest · Arutlus ebavõrduse tekkest Kaks võimalikku lahendust: · ,,Ühiskondlik leping" (1762) · ,,Emile" (1762) Loomulik inimene enne seda, kui ühiskond rikub ja muudab. Teda iseloomustab enesearmastust peab endast lugu, on enesekindel, kuid eesmärgiks on põhivajaduste rahuldamine. Ei tunne teiste suhtes hirmu, ei vihka neid, ei taha neile halba. On kaastundlik
“ Inimene on võimeline eetiliselt käituma läbi enese loomuse tundma õppimise – mis ei saa olla halb. Sokrates ei vastandanud õiglust seaduseõigusele. ● Ainus vastuhakk, mida võib osutada ebaeetilisele õiguskorrale oli ühiskonna ethose tõstmine kõlbelise kodaniku tasemele – haridus. Sokrate püstitas objektiiv-eetilisuse probleemi. Platon (427-347 e.Kr) Inimese käitumine on kolme astmeline: 1. meelelisus, ihad, instinktid 2. jõud, julgus, tahe 3. mõistus Ihade üle valitseb tahe, mida juhib mõistus. Eetiline käitumine on mõistuslik. Riik on vajalik seetõttu, et igaüks üksikuna ei ole täiuslik, riigis on aga võimalik tööjaotuse kaudu ühendada kõikide võimed täiuslikul moel. Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid Õigluse eelduseks on seega asjaolu, et igaüks tegeleb oma loomulike võimete
6. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus Õnn on igaühe oma asi. Kõik asjad on KEHAD, ka inimene, mida panevad liikuma jõud(ihad tungid), hea ja kuri on nimed mille inimene ise paneb. ÕNN=PIDEV ÕNNESTUMINE asjades mida ihaldame. 7. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Tunnete harmoonia viib voorusliku tegutsemiseni ja ühiskondliku harmooniani, mis loob õnneliku elu. Voorus ja sisemine harmoonia õnne tingimused. Ühiskondlik elu viib õnneni. 8. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Loomulik inimene armastab iseennast ja rahuldab oma põhivajadusi. Sõltumatu-ei taha teistele halba ega võistle nendega, ei püüa muljet avaldada, ega tunne hirmu. Ük-lik inimene imetleb ennast ja on uhke, muretseb staatuse pärast, sõltuv. Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Au on loomutäiuse osa ja see omistatakse vooruslikele. Väärikas inimene lähtub oma enda minapildist mitte teiste arvamusest
traditsiooni [ratsionaalselt] kõlbelisest indiviidist, vaid looduslikest ihadest ja tungidest kantud animalistlikust indiviidist. Nii või teistsugusena määratletud inimloomusest oli võimalik loogilise järeldamise teel tuletada olemuselt ühiskondliku inimese loomulikud subjektiivsed õigused ja kohustused. [vrdl kaasaegne kommunitaristlik lähenemine] [9]Vabade indiviidide eeldamine võimaldas ühiskonna ja riigi tekkimist seletada üksnes kokkuleppena, sest muul juhul poleks indiviidid olnud algselt sõltumatud ja vabad. Riik polnud enam orgaaniline moodustis, nagu Platon ja Arist. seda olid näinud, vaid looming, kunstiteos. Riigil oli kohustus kaitsta inimese loomulikke subj õigusi. Sellel alusel tekkis ühiskondliku lepingu teooria. Riigivõimu allikaks oli rahva suveräänsus, mis jäi rahvale ka pärast võimuvolituste andmist valitsejale. Pinda valmistas ette Itaalia renessansiga sündinud humanism [humanitas tähendas antiigis
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Suveräänsus on kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Suveräänsuse kaks dimensiooni: · Sisemine: legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol · Välimine: iseseisvus, sõltumatus; tunnustus teiste poolt; mittesekkumise doktriin 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: absoluutne ja igavene võim riigis; suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile. Riik saab olla monarhia, aristrokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi. Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Selle täielik rakendamine võimatu. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ,,Kunsti abil on loodud suur Leviaatan, mida nimetatakse ühisuseks või riigiks, mis
näoilme järgi, kas räägitu jõuab pärale või mitte. Kanti häirisid igasugused lüngad, olgu siis nööbi- või hammastereas. Teda ärritas inimene, kellel mõni hammas puudus. Ükskord esines ta halvemini kui tavaliselt ning tunnistas pärast, et keskendumist olevat seganud otse tema ees istunud tudeng, kelle kuuel puudunud üks nööp. Kanti enesevalitsemisvõime ei olnud loomupärane, vaid pigem treenitud. Iseloomult pidas ta end melanhoolikuks. Sõpru oli tal vähe. Ta arvas, et koleerikul ei saagi sõpru olla, sangviiniku jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria
kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest Shaftesbury väidab, et õnn on vaid teatavas mõttes subjektiivne. Tema jaoks on tähtis tunnete harmoonia hinges, mis viib vooruslikule tegutsemisele ja tagab ühiskondliku harmoonia, see tingibki õnneliku elu. Lahtiseks jääb, millist rolli mängivad välised asjad õnnes, ent on kindel, et õnnelik elu on ühiskonna teenistuses. Voorus on õnne paratamatu tingimus. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest Rousseau eristab kahesuguseid inimesi: loomulik inimene vs ühiskondlik inimene. Loomuliku inimese keskseks mõisteks on enesearmastus (amour de soi) - põhivajaduste rahuldamine. Ta on sõltumatu: ei taha halba, on kaastundlik - ei võistle teistega, ei püüa avaldada muljet ega karda. Ta on rahul, sest tema soovid on rahuldatavad. Ühiskondlik inimene seevastu on ennastimetlev (eneseimetlus amour propre). Ta on
/…/ Lepingud, mis on sõlmitud hirmu ajel, on kehtivad. Hirmu ajel loomuseisundis sõlmitud lepingud on kohustuslikud. Näiteks, kui ma sõlmin lepingu, mille kohaselt pean maksma oma elu eest oma vaenlasele lunaraha või teda teenima, siis ma olen kohustatud seda tegema. Sest see on leping, mille kohaselt üks saab elu, teine aga selle eest raha või teenust; ja seetõttu, kui pole ühtki teist seadust (nagu see on loomuseisundis), mis keelaks lepingu täitmist, siis leping kehtib. Niisiis kui sõjavangid on lubanud maksta enda eest lunaraha, siis on nad kohustatud seda maksma; ja kui nõrgem valitseja sõlmib hirmust tugevama valitseja ees tollega enda jaoks kahjuliku rahu, siis ta on kohustatud seda pidama, kui just (nagu eespool on öeldud) ei teki mõnda uut ja õiglast põhjust hirmuks, mis sõja taas alustab. Ja isegi riigis, kui ma olen sunnitud varga käest pääsemiseks lubama raha, siis lasub mul nii kaua kohustus see ära maksta, kuni seadus mind sellest vabastab
harmoonia tagab õnneliku elu. Hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes. Harmoonilisel inimesel on: - mõõduka suurusega meelelisi naudinguid; - suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest; - ülimalt suur refleksiivne nauding oma ühiskondlike tunnete vaatlemisest sisekaemuses ja neist tulenevatest vooruslikest tegudest. Voorus on õnne paratamatu tingimus. Tunneme valu: nähes sisekaemuses inetuid, ebaloomulikke tundeid, meenutades oma halbu tegusid 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Vastandab loomuliku ja ühiskondliku inimese. Loomulik inimene Ühiskondlik inimene Enesearmastus - põhivajaduste Eneseimetlus e uhkus. Mure oma staatuse rahuldamine pärast. Sõltumatu: ei taha teistele halba, ei Sõltuv: asjadest, tunnustustest, teiste võistle nendega; ei püüa muljet avaldada; inimeste tööjõust asjade saamiseks ei tunne hirmu
Teaduslik mõtteviis esitab riiklust kui sotsiaalse ühiselu vorm. Selleks et mõista riiki, tuleb tema arenemist vaadata juba ajaloost. Riik kui võimuorganisatsioon. Püütakse leida omavahelisi seoseid ja siis neid korrastada. Antropoloogiline konstseptsioon. Riikluse tekkimist seostatakse inimese loomusega, samuti ka riikluse iseloomu. Riiklus on inimeste teadliku otsuse või kokkuleppe tagajärg, mille eesmärgiks on ühiskonna tõusmine metsluse astmelt tsiviliseeritud kooselu tasemele. Ühiskondlik leping sõlmitakse inimeste agressivsuse ja oma saamahimu kontrollimiseks ja ohjamiseks Riigiteooriad Võim tähendab võimet allutada võõras tahe s.o rakendada selle suhtes jõudu. Teokraatlik teooria tuletab riigivõimu legitiimsuse religioossest autoriteedist-jumalast. Antiikühiskonnas ja keskajal. Patriarhaalne teooria Riiklik võim on tekkinud ühiskondliku kooselu ürgsetes vormides valitsenud sotsiaalsete suhete iseloomoga
Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND.
6. Mis on Hobbesi järgi loodusseadused? Mida need ütlevad? 7. Selgitage individuaalse ja kollektiivse ratsionaalsuse erinevust? Kollektiivne ratsionaalsus on see, mis on parim igale üksikisikule, eeldades et kõik teised käituvad samuti nii ratsionaalsus saavutatakse kollektiivselt. Individuaalne ratsionaalsus on see, et üksikisik käitub vaid endast lähtuvalt kuidas talle parim on ratsionaalsus saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus
Seega on ka individuaalne armastus teatud mõttes väärtus ja hüve. 2.Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed. Armastus saab tärgata vaid spontaanselt, jumala algatusel. Jumal armastab kõiki inimesi võrdselt (vendluse) idee, seega peaks inimene armastama kõike võrdselt. Inimene loob mõnele asjale väärtuse, kui ta hakkab seda armastama. Armastus on teisele suunatud, täiesti omakasupüüdmatu. Kuna indiviidid on jumala armust kõik võrdsed, oleks see eeldanud olemas olevate inimsuhete hävitamist. (kes armastab oma isa rohkem kui jumalat on patune) *3.Augustinus kahte sorti inimlikust armastusest ning kahest riigist (linnast). Kuigi jumal armastab inimest, pole inimesed täiuslikud, järelikult on kahte liiki armastust inimlik ja jumalik, millel põhinevad kaks linna või riiki maine ja taevane. Kuna inimene on patune, langenud armastab ta ennast rohkem kui jumalat
Inimesed alluvad liikumise seadusele. Inimesed panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega: ei ole loomupärast head ja kurja, vaid hea ja kuri on nimed, mille inimesed annavad asjadele vastavalt sellele, kas nad ihaldavad või väldivad neid asju. Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest. Hinge harmoonia, mis peegeldub naudingus. Õnnelik elu on elu ühiskonna teenistuses. 9. Rousseau moodsa inimese hingehaigusest. * Ühiskonnas, kus tunnustatud vastastikune sõltuvus, hierarhia ja ebavõrdsus, õõnestab soov olla teiste poolt väärtustatud personaalset terviklikkust ja autentsust. * Kui inimesi õpetada varasest noorusest peale, et nad omaenda eksistentsi näeksid ainult riigi eksistentsi osana, siis lõpuks õnnestub neil kuidagi selle suurema tervikuga samastuda ning armastada seda selle erilise tundega [eneseimetlusega], mis igal üksikul inimesel on ainult
Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Harmoonia tähendab seda, et need osad on õiglases vahekorras ja ükski osa ei sega vahele teise toimimisele, igaühel on oma funktsioon. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad mõistust ja annavad tegutsemiseks jõudu, instinktid on ohjeldamatud, need peavad olema kontrollitud, st peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab oma funktsiooni, on hinges õiglus ja see tingib ka voorusliku käitumise teiste suhtes. Hilistes dialoogides (nt Pidusöök) räägib Platon, et vooruslik elu sünnib ilu püüdlusest ehk armastusest. Aristoteles väitis, et õnn on hinge toimevõime vastavalt loomutäiusele tervikuna. Üldiselt lahtiseletatuna tähendab see inimese oskust toimida mõistuspäraselt. Suurim hüve on oma 1 funktsiooni teostamine parimal viisil
7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus "Õnn (felicity) on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab. [---] Ei ole olemas sellist asja nagu meelerahu, seni kuni me siin maailmas elame; sest elu ise on liikumine, ja ei saa kunagi olla ilma iha ega hirmuta, nii nagu ta ei saa olla meelteta." 8. Shaftesbury subjektiivsest õnnest 9. Rousseau moodsa (ühiskondliku) inimese hingehaigusest Loomulik inimene Enesearmastus (amour de soi) põhivajaduste rahuldamine Ühiskondlik inimene Eneseimetlus (amour propre) e. uhkus. Mure oma staatuse pärast Au 1. Aristoteles aust ja eneseväärikusest Austama peaks ainult head inimest, mitte võimsaid ja rikkaid. Au on loomutäiuse tasu ning omistatakse headele inimestele. Hea inimene: rats. Valikud, loomupärased inimlikud kalduvused
Positiivne õigus – antud ajal antud riigis kehtiv õigus Ülipositiivne õigus – üldinimlike väärtuste süsteem, millele peab positiivne õigus vastama. Õiglase õiguse küsimus, kaasagse loomuõiguse käsitlus, õigusriigi doktriin.. Seadusest kõrgemalseisvad väärtused. Nimetatakse ka loodusõiguseks või loomuõiguseks. Postiivse õiguse normid on ainult siis kehtivad, kui nad vastavad loomuõigusele. Loomuõiguse üks rajajaid – Rousseau 4. ÕIGUSE IDEE Õiguse ideed kajastavd 2 enimlevinud doktriini: 1) Loomuõiguslik doktriin – õigus peab olema kooskõlas õiguse ideega ehk õiglusega. Õiguse idee on positiivse õiguse ülene. Põhiseadus ja seadused peavad olema kooskõlas ülipositiivse õiguse põhimõtetega ja üldtunnustatud õiguse üldpõhimõtetega. 2) Positivistlik doktriin – vaatleb õigusnormi ja õigussuhteid nagu need olema peavad – sein sollen
annaabi.ee 
