Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üheksandikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rogers, klassiruumis, tauri, irina, lähenemine, motivatsioon, kajastub, klassist, halvas, sildid, suhtlemine, eesnime, austus, kehtestamis, eelmised, jälgides, professionaal, aktuaalne, matemaatika, beebi, rakenduskõrgkool, sotsiaaltöö, õppetool, vassiljeva, kriisa, mõdriku, katsel, parimate, vahetatakse, tehta, omaga, tunnistatud, koolidestBill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4
õpiraskustes õpilasel. Iga aastaga tuleb kooli üha enam õpilasi, kellel on õpiraskused. Mahajäämus klassikaaslastest tekitab trotsi, stressi ja süvendab mahajäämust veelgi. Sellistele õpilastele oleks vaja läheneda individuaalselt. Ei saa väita, et tavakooli programm käib neile ülejõu, kuid tõenäoliselt vajavad nad eriõpetust või teatud toetatud tegevust nende arengus. Sageli neid õpilasi ,,veetakse" klassist klassi, kuid see pole kindlasti lahendus lapse jaoks, kui tema arengut ei toetata ega arendata vajalikul moel, mis hiljem võib osutuda takistuseks elus hakkama saamisel. Koolides on palju lapsi, kes ei jõua klassiga samas tempos õppekavanõuetele vastavalt edasi. Teatavasti on iga õpilase õppimise viis ja tempo väga erinev. Nii nagu iga õpilane erineb teisest, nii samuti õpib iga õpilane isemoodi. Sõltuvalt erinevustest
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
· mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant juhuks, kui tehnika veab alt vms. · klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele · mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi · mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis Väljapanekud klassiruumis · teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm) · esitamine ja edendamine (lisamaterjal) · arutelu (probleem, sündmus) · võistlemine ja koostöö (rühmatööd) · tähistamine · õpilastööde avaldamine Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad Iseseisvus Liberaalne(mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus
1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines. Tööks materjalide kogumise meetodiks oli teemaga seonduvate autorite poolt koostatud
Samuti oli päris mitmes vastuses kirjas see, et lisaks puudumistele ja hinnetele tuleks vaadata õpilaste suhtumist õppetöösse: vaadata tuleks nende järelevastamas käimise tihedust ja muud. Praegu näritakse vaid hinnete ja puudumiste kallal, aga vastaja meelest tuleks tähelepanu pöörata ka suhtumisele ja kõigele muule. Õpilastele on teema endiselt väga südamelähedane ja väga võimalik, et kui stipendiumi koosolekud on ära olnud ning õpilased toetust ei saa, langeb motivatsioon ja teotahe ning nii palju vaeva enam oma tööde ja tegemistega ei nähta. Võimalik, et stipendiumi jagamise korra peaks üle vaatama ning muudatusi sisse viima. Mõte, et lisaks hinnetele ja puudumistele vaadata ja uurida õpilase motivatsiooni ja suhtumist õppetöösse. Nii saab kindlaks teha need, kes seda tõesti väärivad. 18 8 SUITSETAMINE
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Kutseõpetaja õppekava Sandra Kesvatera, Marit Sepma SOODSA ÕPIKESKKONNA ETTEVALMISTAMINE TÖÖKS KLASSIGA. ÕPETAJA KUI KLASSI JUHT JA SUUNAJA Referaat Juhendaja Merle Taimalu Tartu 2013 Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Sissejuhatus Kuidas olla edukas klassi juhtimisel ja toime tulla erinevate harjumuste -ja võimetega õpilastega, tagamaks laste toimetuleku õppetöös ja suhetes eakaaslaste ning täiskasvanutega? Klassi juhtimine ja distsipliin ei ole kattuvad mõisted (Johns, MaCNaughton, Karabinus 1989). Klassi juh
võivad põhjustada käitumisprobleeme. Mõlemil juhul võtab aega, enne kui õppimisega seotud probleemid õpilase klassiruumikäitumist mõjutama hakkavad ja vastupidi(Miles ja Stipek,2006, viidatud Sutherland jt. 2008:225 järgi) Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele Efektiivne juhendamine on tõhus ja edukas õppimise soodustaja olenemata sellest, millist oskust parajasti õpetatakse. Kuid mitmed klassiruumis valitsevad tingimused, nagu näiteks õpilaste suur arv, nende väga erinev tase ja käitumisega seotud probleemid panevad õpetajate juhendamise edukuse kõvasti proovile. (Scott jt, 2007) Harrison J. jt väidavad, et teatud käitumine on vastumeelsete stiimulite eest põgenemise või vältimise tulemus, mis on negatiivse sarrustamise paradigma aluseks. Põgenev ja vältiv käitumine on vastuseks mitmesugustele stiimulitele, milledel on erinev taust, erinevad osalejad ja nende kombinatsioonid
Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2
kokkusurutud ajas õppimine õppimine toimub vahetpidamata pikema aja jooksul (huvi korral annab häid tulemusi) jaotatud ajas õppimine lühikeste sessioonidena (mehhaanilise meeldejätmise korral) tagasiside- edukuse kindlustab adekvaatne tagasiside tulemustest. Aidata kujundada õiget tegevusviisi. Vormimine ja tasustus. Tasustamine tasustada keskmise sagedusega, muutuva intervalliga. (mänguautomaat) Õpetaja peab looma õpilases tasustusootuse. Vormimine järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. (ulatuslik materjal jaotatud osadeks ja lõpuks kompleksoskuse kujunemine) Eripära inimõppimisel - järkjärguline lähenemine eesmärgiks olevale tegevusoskusele. Programmõpe, õp. masinad. Programmõpe - (Skinner) Õppematerjal väikestes annustes koos vastustega. (programmeeritud õpikud ja õpetatavad masinad) Jadaprogramm, õppetekstid võimaldavad õppida individuaalses tempos. Hargprogramm töötempo ja õppesisu individualiseerimine
enesehindamist (globaliseerumine, infotehnoloogia, võrgustikud õpikeskkonnana) 21. saj. Algus – taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK – riiklik õppekava) Õppijakeskne õpetamine humanistlik õpetamisviis kommunikatiivsed õpetamismeetodid (rühmatööd) teadlik tähelepanu erinevatele õpistrateegijatele individualiseeritud lähenemine õpilasele Profesiooni piiritlus D.C.Corrigani ja M.Habermani järgi baasteadmised ja oskused – peavad olema teadmised, mida tavainimesel ei ole kvalifikatsiooni kindlustamine ressursid praktiseerimistingimused (temperatuur, mööbel) Poolprofessionaali tunnused kehv lühiajaline koolitus madal ühiskondlik staatus tagasihoidlik teadmiste ja oskuste pagas nõrk vastutustunne nende ees, kellele teenet osutatakse
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvaste võrdõiguslikkus, sotsialistlik seaduslikkus, teaduslikkus. Leelo Tamm (sünd 1927) ..."Kohe, kui nõukogude kord Eestis võimule pääses, pöörati segi kõik, mis segi pöörata andis. Segi pöörati ka koolisüsteem. Üldhariduslik kool jagati kahte astmesse- keskkool ja mittetäielik keskkool. Mittetäielikku keskkooli hakkas rahvas nimetama poolikuks kooliks. Olin esimesest klassist alates õppinud Tallinna Prantsuse Lütseumis progümnaasiumi esimese klassi lõpetamiseni, st olin lõpetanud viienda õppeaasta. Sügisel 1940 selgus, et olen alandatud mingisse mittetäielikku kooli ja kuuendasse klassi. ..." (...., lk....) Õppetöö hakkas toimuma riigi kulul, igasugune korjanduste tegemine õpilaste hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad
sarnane olukord tema suhtes) :D. Ilma, et õpetaja oleks töö käigus seda reaalselt tähele pannud. Siis näiteks paari nädala möödudes kontrolltööst tundis klass juba huvi, millal hinded teada saab. Küsides siis Sultsilt, et millal tulemusi näeb, vastas ta meile poolmuiates, et tööd on juba kontrollitud, aga ta unustas need WC poti kõrvale. Vaatamata sellele, et vahepeal mõnda poissi ta meie klassist nahutas kratist, ning tihti karjus ja kutsus meid korrale, läksime me lõpuks siiski sõpradena lahku, kui hr. Sults meid saali kutsus. Klass oli üsna jahmunud, keegi ei teadnud miks. Aga see hetk kui Sults klaveri taha maha istus ja meile mängis ning laulis, ja hiljem vabandas ning nentis et ta tegelikult tahtis saada muusikuks mitte õpetajaks, see pani meid kõiki talle andestama ja elulõpuni meeles pidama. Nüüd tagantjärele mõeldes tundub siiski, et
Samuti saab õpetaja hankida tagasisidet õppimise kohta ilma hinneteta. Seega hindamine ie ole vajalik. Kui aga olemasolev süsteem nõuab seda tuleb seda teha väga hoolikalt. (lk4) Hindamine on vaieldamatult üks selliseid tegevusi, mis olulisel määral mõjutab õpilaste õpitahet kui õpetaja õpitahet. Sisuliselt saavad hindamise kaudu nii õpilased kui õpetajad tagasisidet selle kohta, kas nad on olnud tublid. Eestis hakatakse hindama õpilasi juba esimesest klassist sõnaliste hinnagute näol. (lk11) Kuigi hindamine on enamasti õigusaktides reguleeritid, jääb küllalki palju õpilaste hindamisel palju vaba ruumi. Need on sellised hindamise aspektid, mida ei saa regulerida ametliku käsitlusega, vaid on seotud õpetaja inimesekäsitlusega. (Mis on filosoofiline temaatika omaette.) (lk 12) Hindamissüsteemi hindamiseks on vajalik mõista selle mõjustust ja tõhusust. Seega mõjususe hindamise eelduseks on mõõdetavate ja konkreetsete eesmärkide
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Olen märganud, et kui lapsed teavad, kui palju tööd nad peavad täna jõudma teha, mis on tunni sisu ja milline on ülesehitus, siis klass on rohkem keskendunud tööle. Kõigepealt seletan korralikult antud teema, selle vajadus ja tähtsus ning võib olla ka ellu rakendamise võimalused, räägin milleks me hakkame seda õppima. Oma tunde sisse juhatades püüan seda teha positiivselt ning entusiastlikult. Mulle tundub, et kui minu meeleolu ja lähenemine lubab arvata, et töö on põnev ja huvitav, siis on rohkem võmalust ka laste positiivse reaktsiooni ning sellest lähtuvalt tööle keskmendatuse saavutamiseks. Kui hakkame konkreetse ülesannetega tegelema, siis ma kõigepealt seletan klassile arusaadavalt harjutuse ja teen selgeks, kuidas nad peaksid oma töö vormistama. On hea pärast paluda mõnel lapsel korrata, kuidas ta ülesande püstitusest aru sai. Kui tema
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond Irina Gorbunova KAKSKEELSE LAPSE ÕPETAMISE ISEÄRASUSI Referaat Juhendaja: Tiiu Tammemäe Tallinn 2009 Sissukord Sissukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 1
teguriks on tihe koostöö õpetaja ja vanemate vahel. Vanemate mõistmine ja abivalmidus õpetajat aidata lapse õpetamisel on loomulik protsess. Vanemate aktiivne kontakteerumine 4 kooliga ja õpetajatega loovad soodsa pinna nende laste kasvatamiseks ja õppetamiseks, mille tulemusena laps tunneb ennast turvaliselt, paraneb tema käitumine, õppimine, suhtlemine kaaslastega ning kasvab laste motivatsioon ja enesehinnang, mis aitab tal tunda ennast täisväärtusliku liikmena nii kollektiivis kui ka ühiskonnas. 1. Akadeemiline juhendamine Akadeemilist juhendamist võib jaotada kolmeks osaks: tunni tutvustamine, tunni läbi viimine ja tunni lõpetamine. 1.1. Tunni tutvustamine Üliaktiivsed õpilased omandavad materjali, kui tund on korralikult struktureeritud õpetaja selgitab, mida ta soovib, et lapsed antud tunni jooksul omandaksid ning toetuvad vilumusetele
Rocca al Mare Kool ÕPPEKOORMUS ROCCA AL MARE KOOLIS Uurimistöö Hanna-Liis Vaasa 9b Juhendaja: õp Katrin Tallinn 2012 Sissejuhatus Mina valisin uurimustöö teemaks õppekoormus pärast tunde, ehk kas õppimist koju antakse liiga palju või just vähe.Mind väga huvitab teiste inimeste arvamus sellest ja huvitav on näha paralleelse minu ja teiste vahel.Samuti loodan märku anda lõppkokkuvõttega õpetajatele mis tegelt õpilastega toimub ning kas kõik suudavad koduseid ülesandeid teha. Oma uurimistöös tutvustan õpilaste seisukohti mida nemad arvavad kodustest ülesannetest.Samuti tuleb palju graafikuid ja tabeleid.Rä
Siia alla pannakse intelligentsus. Pahupidi näidetest ka kuulsus ja rikkus jm Piibli järgi 1 Kor 12:1- : Vaimuannid=armuannid: andides on küll erinevusi, aga andja – Issand on seesama. JA lisaks 1 Kor. 13pt. Kui mul on kõik –prohvetianne, kõik teadmine, kõik tunnetamine, kogu usk, aga mul ei oleks armastust, siis olen kui kumisev vask või kõlisev kuljus. SNYDERMANi ja ROTHMANi (1987) uurimuse põhjal kajastub intelligentsus võimetena: 1)võime arutlustes toetuda abstraktsioonidele ( e üldistustele – näit. Intelligentsed kasutavad kõnes üldisemaid mõisteid); 2)võime lahendada probleeme (spetsialist näiteks näeb probleeme omal alal paremini läbi kui teised ja ta ei võta juba näiteks mingit tööd vastugi; 3) võime õppida. Stanford-Binet skaala ja teised intelligentsuse testid.
ja matemaatilisi oskusi. Gardeneri teeoria järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab (kui tegemist on lapsega, siis tahab) luua asju või tegutseda viisil, mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed (ühiskond). Gardener leidis, et on olemas arvukalt erinevaid lähenemist, mida inimmeel kasutab probleemide lahendamisel, asjade loomisel ja tegutsemisviiside valikul (Pittelkow, Jacob 2004: 13). MOTIVATSIOON ISIKSUS NN Talent akadeemiline mäng ja strateegia ARENGUPROTSESS sotsiaalne
Võhma Gümnaasium Õpikeskkond ja õpimotivatsioon Loovtöö Õpilane: Kaile Eiert 8.klass Juhendaja: Tiina Tart Võhma 2014 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................... 3 Õpikeskkond ja õpimotivatsioon.....................................................................4 2. Õpilaste hinnangud õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile.........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile................
laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudistest kajastub ei poolda haridusamet mainitud elitaarsuse põhimõtte rakendumist meie suhteliselt egalitaarses haridussüsteemis ja mina olen igati nõus sellega. Sissseastumiskatsete rakendumine suuremates linnades on juba käimas, kuid maa piirkondades praegu pole ja ma arvan, et see ei ole see reaalne ka tulevikus. Suurem osa rahvastikust on kogunenud siiski linnadesse ja maakoolidesse ei ole nii suurt nõudlust, et sinna veel konkurssi korraldada
Esimene seostub inimese võimega prognoosida oma käitumise tagajärgi. Teiseks on tegevuseesmärkide aktiivne püstitamine. BANDURA teooria kohaselt määrab inimese valmisoleku jõupingutuseks eesmärgi saavutamisel ja sellepoole püsiva liikumise tema eneseefektiivsuse ootus e usk oma võimesse saavutada eesmärk. Eneseefektiivsuse ootus kujuneb püstitatud eesmärkidesaavutamise v mittesaavutamise kogemuste mõjul. 4. Sisemine ja välimine motivatsioon, nende konflikt. Motivatsiooni kujunemine nii väliste kui ka sisemiste stiimulite mõjul ja nende üheaegse toime vastuolulisus põhjustas palju vaidlusi ja jaotamise toimiva liikumapaneva stiimuli asukoha järgi väliseks ja sisemiseks motivatsiooniks. Sisemise motivatsiooni teooriad väidavad, et kõrvuti baastarvete rahuldamise ja välisele mõjustusele reageerimisega ilmutavad inimesed huvi, uurivad keskkonda, lõbustavad end ja püüavad realiseerida om võimeid.
koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi. Tavaliselt räägivad keelekümblusprogrammides osalevad õpilased üht ja sedasama esimest keelt; neil ei pruugi olla mingeid eelnevaid
Õppe kavandamine. Kontrolltöö looge tingimused, et õpilased tunneksid vastutust kodutööde korrektse soorituse eest, kodutööde kontrollimisel kommenteerige tehtut (suuliselt v kirjalikult) 3. Pikaajalised õppeülesanded ja -projektid võrreldes tavalise kodutööga, nõuab see õpilaselt suuremat järjekindlust, leidlikust ja oskust oma tööd planeerida. Nõuded: piisav motivatsioon tehtavaks tööks, oleksid võimelised oma tööd organiseerima, omaksid vajalikke õppevahendeid, oskaksid neid kasutada ning saaksid ül-e täitmisel innustava eduelamuse 19. Millised on põhilised üldiste õppimisoskuste liigid (Näiteks Weinsteini ja Mayeri näitel)? Tooge näiteid konkreetsete õpioskuste kujundamisest ühe või teise üldliigiga seostuvalt? (9.1)
2.1 Küsitlus Me koostasime küsitluse ,,Kehalise kasvatuse tunnid läbi õpilaste silmade", mis oli suunatud Tallinna 32. Keskkooli 7. 9. klassi õpilastele. Küsitluse koostasime internetis, kasutades selleks Google'i rakendust Google vormid. Me alustasime küsimuste koostamisega 13. oktoobril. Küsitluse saime valmis 3. novembriks ning saatsime õpilastele 27. novembril. Vastuseid ootasime 19. detsembriks. Meie küsitluses oli 14 küsimust, millele vastas kokku 45 inimest. Seitsmendast klassist vastas küsimustikule 23 õpilast, nende järel kaheksanda klassi õpilased 12 vastusega ja üheksanda klassi õpilased 10 vastusega (vt Joonis 1). Enamus küsitlusele vastajad olid tüdrukud, kes moodustasid 76% kõikidest vastanutest. Poisid moodustasid vastanutest 24%. Sellest saab järeldada, et tüdrukud on aktiivsemad vastajad kui poisid. Joonis 1 Vastajate arv klassiti 2.1 Kas kooli kehalisest kasvatusest piisab?
Kui inimesi kritiseeritakse, siis loomulik on end asuda kohe kaitsma, sageli isegi enne seda kui oleme ära kuulanud, mida on kriitikul meile endile öelda. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest’’ lk 53) Üks halvimaid avaldumise vorme on läbikukkumisest mõtlemine. See mõjub hävitavalt edasipüüdlikkusele, kahjustab su sihikindlust ja kahjustab seda sama mis on muretseja silmapiiril. Inimesed näevad tihtipeale kõike halvas valguses, sest vaatavad vaid asja negatiivset külge. (Dale Carnegie ’’Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest lk 99’’) 8 2.3. Koolistressiga toimetulek Mõõdukat pinget tekitavate olukordadega toimetulek annab meile hea võimaluse tunda end positiivselt seoses hakkamasaamisega. See, kuidas igaüks koolistressiga toime tuleb, sõltub konkreetsest olukorrast: kogemustest, toimetulekuoskustest, võimetest,
Paari nädala pärast pöördus see tüdruk uuesti minu pole: "Õpetaja! See, mis ma sulle ütlesin, vaevab mind. Anna mulle andeks!"" Kolleegid "Mõtlen sooja südamega Tais kohatud õpetajatele. Delma Yuarata, pisike ja sale katoliiklasest filipiinlanna (oma pere kaheksas laps) rääkis meile, et on meie keskel ainult tänu sellele, et tema õpetaja uskus temasse. Väga vaesest perest tütarlaps poleks muidu jõudnud õpetajate instituuti. Täna on tema õpetada 50 last ühes klassiruumis, lisaks kõigi vihikute parandamine. Heru Atmandu, 72-aastane endine Indoneesia sõjaväelendur, palvetas ühtelugu oma palvevaibakesel Indoneesia pärast Meka poole. Rahuliku vanaduspõlve asemel hakkas ta õpetajaks, et veel midagi oma rahva heaks teha. Kõigil õpetajatel oli hulk näiteid selle kohta, et maailm on sügavas kriisis. Aeg-ajalt puhkesime loenguruumis nutma, elades läbi seda, kui inimesed, olgu New Yorgis või Lõuna-Aafrikas, on
tagamiseks. Psühholoogiline ja sotsiaalne konstruktivism õppimise käsitlemisel, õppimise protsessi ja situatiivsuse seletamise tähenduses. Õpilase konstruktsioonid tajutavast sisust on alati unikaalsed ega pruugi korrektselt kajastada õpetaja edastatut.Nd võivad küll teadvustada põhisõnumit kuid tõlgendus erineb pmst alati. Iga õpilase tõlgendusviis oleneb tema eelnevatest kogemustest/arusaamadest. Ühte mudeilt konstruktivistliku käitluse juures olemas pole, kuid selles kajastub 4 isel.joont: *in teadmiste struktuuri käsitamine võrkudena(toetutakse pikaajalise mälu talitusele,teadmised üles ehitatud teadmisvõrkudena mis koonduvad võtmeideede ümber.Võrgud koosnevad faktiteadmistest,mõistetest,üldistustest millega seostuvad hoiakud,väärtushinnangud, teadmised.Eelteadmised pole esmakohal, ül.võib hakata lahendama kohe tervikrakendusena. *teadmiste sots.dimensiooni rõhutamine(õppimine kui individuaalne protsess-uurimine, avastamine, õppimist mõjutab
Mina haridusliku erivajadusega õpilase õpetajana Haridus on oluline igapäevase toimetuleku kindlustamisel. Õnnneliku pereelu ja igakülgselt arenenud laste kasvatamiseks on tähtis nii inimeste igapäevane toimetulek kui ka oskus hakkama saada elus ettetulevate probleemidega. Seda kõike saab õpetada ja õppida. Tavakooli õpetajatel aga tihti puudub erivajadustega õpilastega töötamiseks vajalik ettevalmistus, napib sellealast täiendkoolitust. Õpetajatel, kes on osalenud erivajadustega laste probleeme käsitleval kursusel, on adekvaatsem arusaam erivajadusega õpilaste abistamisest, kui neil, kellel sellised teadmised puuduvad. Õnneks saan mina, kui tulevane õpetaja osaleda kursusel, kus õpitakse erivajadusega õpilast märkama ja tema arengut toetama, siis kogemus, mis selle essee kirjutamisel kasuks tuleb, mul kahjuks puudub. Seetõttu ei saa ma toetuda kindlatele näidetele ja kuidas ma probleemidele lahenduse leian, vaid ainult oletustele- mida
Anger-management groupwork. Rmt: Graham Towl (Toim.), Psychology in prison. Oxford: BPS Blackwell, lk 93101. Kõiv, Kristi 2012. Loengumaterjal. Kõiv, Kristi 2012. Muutused emotsioonides viha kontrolli treeningul osalejate hinnangul. Kristi Kõiv (Toim.). Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste toimetulekuoskuste arendamine läbi mitmekesise õppekava. Artiklite kogumik, lk 3438. Tartu: Vali Press OÜ trükikoda. Luiga, Iiris 2010. Loengumaterjal. Rogers, Bill 2011. Käitumine klassiruumis. Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat. Tartu: AS Ecoprint. 11 Zabel, Mary 1986. Timeout use with behaviorally disordered students. Behavioral Disorders nr 12, lk 1521. Wood, Frank 1988. Factors in intervention choice. Monographs in Behavioral Disorders nr 11, lk 133143. Aggression Replacement Training: http://www.promoteprevent.org/publications/ebi- factsheets/aggression-replacement-training%C2%AE-art%C2%AE
annaabi.ee 
