Elastsukoefitsent P-hinnatase Y-kogutoodangu hulk ( Reaalne SKP ) Kaarelastsus Deposiit , kus R-reserv ja L-Laenud Kogutulu Töötusemäär Nõudluse sissetuleku elastsus Nõudluse ristelastsus Kogukulud Keskmine kogukulu AD-kogunõudlus AFC-keskmine püsikulu Keskmine püsikulu AP-keskmine produkt APC-keskmine tarbimiskalduvus Keskmine muutuvkulu APS-Keskmine säästmiskalduvus Piirkulu
· Kaubaveo tipphetk oli 2007-ndal aastal. Analüüs: Ühistrantsporti kasutati kõige tihemini 2002-ndal aastal, millele järgnes massiline langus ühistrantspordi kasutuses. Kaubavedu oli Eestis suurim 2007-ndal aastal, pärast seda hakkas langema. 2010-ndal aasta kaubaveo näitajad olid väiksemad kui 2001-se aasta tõusu eel. 4.Tööturg ja palk Faktid: · 2008-ndal aastal oli tööhõivemäär (15-74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · 2010-ndal aastal oli töötusemäär (15- 74 aastaste seas ) kõige kõrgem. · Suurim bruutopalk oli 2008-ndal aastal. · Suurim vanaduspension on 2010-ndal aastal. Analüüs: Kõrgeim tööhõivemäär oli 2008-ndal aastal, pärast seda tuli silmnähtav langus, mis jõudis 2010-ndal aastal sama väärilisele tasemele kui 2001-l aastal. Töötusemäär oli kõrgeim 2010-ndal aastal ja madalaim 2007-ndal aastal. 2001-ndal - 2007-nda aasta langus oli tervelt 37% , mis on suurem kui 2007-nda - 2010-nda aastate
(hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%) · Tööpuuduse põhjused Eestis- ümberkorraldused majanduses; töökohtade arvu vähenemine põllumaj. · Töötuid on enim madalama haridusega (põhihar. (17%) ja erialata (keskharidusega 11%/ keskharidusega 7%) inimesti seas. · Kõige kõrgema tööhõivega maakonnad on Hiiu- ja Harjumk. Madalaimad on Jõgeva ja Põlva mk. Töötusemäär madal on Jõgeva- ja Ida-Viru mk. Töötusemäär kõrge on Viljandi- ja Tartu mk. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid · Tooraine/loodusvarad · Enegia · Tööjõud · Turg/tarbija · Teise ettevõtete lähedus Materjalimahukad energeetika, metallurgia, raskemasinatööstus. Energiamahukad värviline metallurgia, keemiatööstus Tööjõumahukad kergetööstus, masinatööstus (elektroonika, aparaadiehitus)
Rahaühik: jeen (JPY) Keiser: Akihito SKT reaalne SKT per capita SKT ostujõu pariteet 0.2% (2012) $36,200 (2012) $4.525 trillion (2012) 0.8% (2011) $35,300 (2011) $4.516 trillion (2011) 4.5% (2010) $35,500 (2010) $4.551 trillion (2010) THI 0.1% (2012) 0.3% (2011) Riigivõlg 214.3% SKT st (2012) 205.5% SKT st (2011) Vaesus Populatsioon alla vaesusepiiri: 16% (2010) Töötusemäär 4.4% (2012) 4.6% (2011) Eksport $792.9 billion (2012) $787 billion (2011) Tarbekaubad: Mootorsõidukid 13,6%, raua ja terasetooted 5,5%, autoosad 4,6%, energiat genereerivad masinad 3,5%, plastmaterjalid 3,5% Partnerid: Hiina 19.7%, USA 15.5%, LõunaKorea 8%, Hong Kong 5.2%, Tai 4.6% Import $856.9 billion (2012) $807.6 billion (2011) Tarbekaubad: nafta 15,5%, vedel maagaas 5,7%, riie 3,9%,
Töötus. Tööjõud – töötajad (x) 18190-16888=1302 (y) 19460-17888=1572 Töötuse määr. (Töötud / tööjõud) * 100 (x) (1302/18190)*100%=7,2% (y) (1572/19460)*100%=8,1% Tööhõive määr. (Töötajad / tööjõud ) * 100 (x) (16888/18190)*100%=92,8% (y) (17888/19460)*100%=91,9% Kui palju muutub töötusemäär? Võrreldes esimese aastaga tõusis töötuse määr teisel aastal 0.9%. _______________________________________________________________________________ 2) Arvuta Eestis käesoleva aasta (võimalikult "värsked" andmed (viide juurde, kust andmed pärit on), mida suudate leida) aasta töötuse määr, tööhõive määr, tööjõus osalemise määr. Võrrelge tulemust eelmiste aastatega. Põhjendage, millest on Teie arvates tingitud erisused/sarnasused ning kuidas saaks/peaks olukorda
2.HÕIVE JA TÖÖTUS 1. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka a. Heitunud isikud b. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd c. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel d. Palgata sundpuhkused e. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised 2. Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones a. vabatahtlikku töötust b. siirdetöötust c
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Aasta Joonis 1. Korteromandi tehingute arv ja SKP. Allikas: (Maa-amet 2016; RAA0050 2016) 3. KORTEROMANDI TEHINGUD JA TÖÖTUSE MÄÄR Aastast 2003 – 2005 oli töötuse määr kõige kõrgemal tasemel, kuid 2006 – 2012 on see olnud kõikuv mõne protsendi vahel. Seosena töötusemäära ja korteromandi tehingute vahel on asjaolu, et töötusemäär on olnud languses, kuid korteromandi tehingute arv on tõusnud, kuna inimeste ostujõud oli kasvamas. Töötuse peamiseks tõusu põhjuseks oli majanduslangus, mille käigus läksid Viljandis väiksemad ettevõtted pankrotti ja oli suuremaid koondamisi erinevates 2 ettevõtetes, nagu Aken ja Uks ning Dold. Peale kriisiaegset perioodi oli kinnisvaraturg ühtlasel tasemel, kuid töötus sealjuures tõusnud ja langenud
Tasakaalu alternatiivne määratlemine Väljavood = sissevood C + S + T = C + Id + G + ( X M) Defitsiit: Defitsiit = t * P * ( Q G) Q reaalne SKP (antud hetkel riigis) t keskmine tulumäär (kui palju kulutused perioodis võivad muutuda lähtuvalt hinnast) P hinnaindeks G valitsuse kulutused Töötusemäär töötud U = 100 tööjõud Raha multiplikaator 1 + Cr mm = Cr sularaha osatähtsus C r + Rr + X r Xr täiendava reservi määr Rr vajaliku reservi määr, so deposiitide osa, mida hoitakse pankade sularaha reservina Raha pakkumine MS = mm * MB MB rahabaas
Küll on siit, aga näha, et 2010 aastal tulid mõlemad riigid kriisist ilusti välja ja said SKP protsendi uuesti positiivseks. Meeldiv on näha, et Eesti riik jätkab positiivse kasvuga. KOKKUVÕTE Tabelitelt järeldus, et töötus ja inflatsioon on omavahel seotud. Töötust saab vähendada ainult kõrgema inflatsiooni hinnaga ja inflatsiooni saab vähendada töötuse määra suurenemise hinnaga. Tabelid näitavad, et kogu vaadeldava perioodi jooksul on Eestis olnud kõrgem töötusemäär, kui Taanis. Samuti on inflatsioonitase püsinud madalamana, kui Eestis. Küll on aga SKP viimaste andmete seisukohalt kõrgemal, kui Taani oma
d)) on iseloomulik varimajandusele. j 16. Põrandaalused töötajad on: a) keldripoodide ning teiste allpool hoone nulltsüklit töötavad isikud; b) on see osa tööealistest, kes ei soovi töötada ei maa peal ega keldris; c) hõivatud varimajanduses ning reeglina ei arvestata neid tööjõu hulka ja loetakse töötuteks; d) isikud, kes jäävad ametlikust statistikast täielikult välja. 17. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka : a) petised kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil; petised, b) hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd; c) heidutatud töötajad; d) koduperenaised; e) palgata sundpuhkused. 18. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a)) tööjõu j koosseisu;; b) töötute hulka; c)) heidutatud töötajate
Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandusharud Põllumajandus & toiduainetetööstus Keemiatööstus Energeetika IKT ja nanotehnoloogia Aiandus Tervishoid Logistika Veemajandus Tööhõive Töötusemäär on üks Euroopa madalaimaid Tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5% Palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised) Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi)
Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Majanduspoliitiliste meetmetega püütakse vähendada esmajoones Vali üks: a. töötuse loomulikku määra b. vabatahtlikku töötust c. siirdetöötust d. tsüklililist töötust e. struktuurset töötust Tagasiside Õige vastus on: tsüklililist töötust. Küsimus 4 Õige 1,00 punkti 1,00st Küsimuse tekst Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Vali üks: a. Kodumajapidamistes tegutsevad koduperenaised b. Heitunud isikud c. Palgata sundpuhkused d. Hulk kõrgkoolidest välja langenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd e. Petised, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel Tagasiside Õige vastus on: Heitunud isikud. Küsimus 5 Õige 1,00 punkti 1,00st
e) vähemalt ühekordne protsentuaalne kasv aastas. 17. Inflatsiooni ülekandumise ehk inflatsioonispiraalide näiteks on järgmist tüüpi spiraalid: a) hinnad-palk-hinnad; b) hinnad-intressid-hinnad; c) hinnad-hinnad; d)6 hinnad-valuutakursid-hinnad. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 18. Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb, kipuvad intressimäärad: a) langema, kuna raha väärtus langeb; b) langema, kuna ka töötusemäär kahaneb; c) c) tõusma, kuna raha väärtus langeb; d) jääma samaks, kuna ka töötusemäär tõuseb; e) olema suhteliselt püsivad. 19 Mõõdukas 19. Mõõd k inflatsioon: i fl t i a) ei põhjusta ühiskonnale mitte mingisuguseid kulusid; b) on poliitikutele majanduspoliitika läbiviimise seisukohalt väheoluline; c) võib moonutada relatiivseid hindasid; c) d) viib suhteliselt märkamatult, varjatumalt üldise hinnataseme tõusule; d)
M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud
M2: Laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused Rahapoliitika 3 vahendit: Diskontomäär on intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest. Kodustuslik reservinõue Avaturu operatsioonid tähendab, et keskpank ostab või müüb varasid avatud turgudel. Töötusemäär: (U), väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. Tööhõivemäär: On protsentides väljendatud suhteaerv, mis näitab hõivatute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tarbijahinnaindeks (THI): Indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeriud ostukorvi kaalutud
ruumilist levikut. 3) Geograafiline tööjaotus- üksikute riikide või riigi piirkondade orientatsioon teatud majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised; moodustub hõivatud isikutest ja töötutest. 6) Töötusemäär- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus. 7) Tööhõive määr- Hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. 8) Majandusgeograafiline asend- Riigi, piirkonna või asula asend teiste riikide rühmade, piirkondade, suuremate majanduskeskustega ja ühendusteede suhtes. 9) SKT- Sisemajanduse kogutoodang- Iseloomustab majanduse arengut ühe elaniku kohta. 10) Regionaalpoliitika- Riigi tegevus erinevate piirkondade arenguks.
True False Question 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka Complete leiavad. Mark 1.0 out of 1.0 Select one: True False Question 6 Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Complete Mark 1.0 out of 1.0 Select one or more: hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised heitunud isikud
20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23. Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine. 24. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP. 25. Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk. 26. Lühiperioodi Philipsi kõver näitab, et töötusemäär väheneb, kui tegelik inflatsioonimäär suureneb. 27. Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud ei kasva, kui firmade arv suureneb. 28. Kui 10% neist inimestest, keda statistiliselt peetakse töötuseks, muutuvad heidutatud isikuteks, siis nii töötusemäär kui tööjõu arv vähenevad. 29. Monopoli puhta heaolukahju põhjuseks on see, et monopool vähendab tootmismahtu, et hinda tõsta. 30
8. Hüperinflatsioon kujutab endast: a. kiiret hinnalangust, mis teeb laenude tagasimaksmise raskeks ja halvab majanduse b. aeglast hinnalangust c. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsku hinna tõusu, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele d. väga kiire üldise hinnataseme tõusu ja raha ostujõu vähenemist 9. Perioodil, kus inflatsioon süveneb ja kiireneb, kipuvad nominaalsed intressimäärad: a. langema, kuna ka töötusemäär kahaneb b. langema, kuna raha väärtus langeb c. tõusma, kuna raha väärtus langeb d. langema, kuna töötusemäär tõuseb e. olema suhteliselt püsivad 10. Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. piirates väliskapitali voolu Eestisse c. ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade kvaliteedinõuded d. kehtestades eksporttollid 11. Bretton Woodsi kokkulepe: a. sidus kõigi lepinguosaliste riikide valuutad kullaga b
olemasolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on Kompositsiooni viga- ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. Vale põhjuse viga- arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündusele eelneb. Mikroökonoomika- uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika- uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukut, inflatsioonimäär jne. Nõudlustabel- kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erinevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluse mõjurid: - Hind - Sissetulek - Teised antud hüvisega seotud hüviste hinnad - Maitse eelistused - Ostja ootused - Tarbijate arv turul Pakkumistabel- kajastab hüviste koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda
a) riigi võlakirjade ost või müük avaturul b) diskontomäära muutumine c) maksumäära muutumine d) kohustusliku reservinõude muutmine 28. Lühiperioodi Phillipsi kõver : a) näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b) näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c) näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d) näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud 29. Isik, kes töötab ainult osalise tööajaga, kuna ei leidnud täistööajaga töökohta on : a) struktuurselt töötu b) tsükliliselt töötu c) arvestatud tööjõu hulka d) välja arvatud tööjõu koosseisust 30. Ujuva vahetuskursi korral elimineeritakse maksebilansi defitsiit : a) raha väljavooga, mis põhjustab välisvaluuta nõutava koguse vähenemist
võlgade võtmimist. SAKSAMAA OLULISEMAD MAJANDUSHARUD Masinatööstus Autotööstus Keemiatööstus Elektrotehnika Keskkonnatehnoloogiad Bio- ja nanotehnoloogiad Lennu- ja kosmosetööstus Logistika sektor SAKSAMAA TÖÖTURG Saksamaa tööturg liigub rekordite kursil töötajaid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel jätkus langus. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas. Alates 1. jaanuarist 2015 kehtib Saksamaal üleriigiline alampalk. Tunnitasu alammääraks on 8,50 eurot tunnis (bruto), alates 2017. aastast 8,84 eurot. Mõnedes sektorites oli juba varem kehtestatud kõrgem tunnitasu alammäär ning need jäid kehtima. Lisaks kaasnevad
Mikromakro eksami kordamine 1. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude ja makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. 2. Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Seega piiratus on vältimatu, kuna kõiki vajadusi ei saa rahuldada ja piiratud ressursside kasutamine eeldab valikute tegemist. Seega majandusanalüüs ei lahenda probleemi vaid võib seda üksnes
c. täiendkaubaks d. inferioorseks e. Rämpskaubaks e. Asenduskaubaks Lorenzi kõver a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet - b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e. tehnilist efektiivsust Majanduse langusest töötuks muutunu liigitatakse: a. kõik valed b
maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral. Järgnevad hulgi- ja jaekaubandus, ehitus, veondus, laondus, side ning töötlev tööstus [2]. 3 Joonis 2. Harjumaa kaart Harjumaa on üks paremini ja kiiremini arenevaid piirkondi Eestis. Just siin on kõrgemad palgad ning madalam töötus võrreldes teiste maakondadega (Joonis 3). Joonis 3. Keskmine brutopalk ja töötusemäär maakondade kaupa 2012 aastal. Allikas: Statistikaamet 4 Harjumaa on ka kõige suurema rahvaarvuga maakond Eestis (Joonis 4). Joonis 4. Rahvaarv maakondade kaupa 2012. Allikas: Statistikaamet Suur rahvaarv mõjutab suuresti ka majandust ning kinnisvara turgu, nõudlus on suur ning seetõttu ka hinnad kõrgemad kui mujal Eestis. Pärast kinnisvarakriisi hakkasid kasvama ka Harjumaa hoonestatud elamumaa tehingute hulk
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Madal inflatsioon on riigi üheks eesmärgiks. Töötus Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötus vaatleb täiskasvanud töötajaid, kes ei tööta kuid otsivad aktiivselt tööd. Inimesi, kes ei tööta ja ka ei otsi tööd, ei loeta tööjõu hulka. Tööjõud ja töötusemäär Töötusemäära väljendatakse protsentides ja leitakse töötute arvu suhtena tööjõudu. U = (töötud / tööjõud) * 100 Tööjõud hõlmab 16-aastasi ja vanemaid inimesi, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Tööjõus osalemise määr on protsent tööealisest rahvastikust, kes kuulub tööjõu hulka. Töötuse liigid Siirdetöötus - parema töökoha otsingutest tingitud liikumine tööturul (vabatahtlik).
Automaatne rahapoliitika rahapoliitika kujutab endast ettemääratud reeglite kogumit ja keskpank ei saa seda oma igapäevaste toimingutega muuta. Keskpank juhib finantssüsteemi, viib ellu rahapoliitikat, erineb kommertspangast. 15. Töötus ja inflatsioon Töötus olukord, kus inimesed, ke stahaksid olemasoleva palgatsaseme korral töötada, ei suuda tööd leida. Tööjõud 15-aastased ja vanemad inimesed, kes töötavad või on registreeritud töötutena. Töötusemäär · Hooajaline töötus hooajaliste kõikumiste tõttu. · Struktuurne töötus pikaajaline (krooniline) töötus, esineb ka siis, kui majanduses ei ole langust. · Tsükliline töötus põhjustatud äritsüklist. · Töötuse loomulik määr töötuse minimaalne tase. · Heidutatud töötaja loobutakse tööotsinguist, sest arvatakse, et vabu kohti ei ole.
SKP per capita on sisemajanduse koguprodukt ühe inimese kohta. ostukorvimksumusu uuritavaperioodil Tarbijahinnaindeks THI= × 100 ostukorvimaksumus baasperioodil THI 1−THI 0 Inflatsioonimäär π= ×100 THI 0 T öö tud Töötusemäär = T öö j õ ud × 100 2.Klassikaline teooria : Majandus pikal perioodil z Y = F (z K, z L) –tootmisfunktsioon konstantse mastaabiefektiga z- positiivne arv Y = F ( K , L ) = Y –kogutoodang Π(profit) kasum =P × Y-W × L−R × K Π=PF ( K , L )−W × L−R × K Töö(jõu) piirprodukt MPL ¿ F ( K , L+1 ) −F(K , L)
Küsimus 5 Majanduses eksisteerib täishõive, kui vabade töökohtade arv tööturul vastab tööotsijate arvule ja kõik, kes kehtiva palgamäära korral soovivad töötada, töö ka leiavad. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Täishõiveks loetakse olukorda, kus tööjõuressurss on täielikult rakendatud ehk kõik töösoovijad on ka töö leidnud. mpYFGV1Sba Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka Vali üks või enam: palgata sundpuhkused heitunud isikud kodumajapidamises tegutsevad koduperenaised spekulandid, kes püüavad tagada enda heaolu töötu abiraha arvel hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud sobivat tööd Tagasiside Eelkõige on asi heitunud isikutes, kes on loobunud töö otsimisest - töötuse määra näitajas nad ei kajastu. Küsimus 7
Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine soodustab turismi, põllumajandust ning tekstiilitööstust. Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Maroko majandus arvudes: SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007. Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub
a. Kajastab elanike individuaalseid sissetulekuid b. Nihkub vasakule, kui elanike sissetulekud muutuvad ebavõrdsemaks c. kajastab graafiliselt riigis valitseva sissetulekute jaotuse ebavõrdsuse astet d. Nihkub paremale, kui elanike sissetulekud muutuvad võrdsemaks Lühiperioodi Phillipsi kõver : a. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase b. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud c. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel d . näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel Majandus, mis võimeline tootma ühte toodet rohkem, ilma, et vähendaks teise toote tootmist, omab : a. Täishõivet vale b. töötust c. kasvavaid alternatiivkulusid d. stabiilset hinnataset e
Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige
tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest.
Valitsus peaks maksustama eelkõige kaupu, mille nõudluse hinnatundlikkus on kõrge VALE Maksude ajutine alandamine on parem kui jääv. VALE Maksustamise piirkulu mõõdetakse maksudega tekkivas ühiskondlikus kulus ÕIGE Test: tööpuudus Question 1 Tööturu tasakaalustamine erinevate abinõudega on aktiivne abinõu Vastus: Õige Vale Õige Question 2 Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr Vastus: Õige Vale Õige Question 3 Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka Vastus: Õige Vale Õige Question 4 Majanduslikult mitteaktiivse rahvastiku hulka ei kuulu töötud Vastus: Õige Vale Õige Question 5 Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3% Vastus: Õige Vale Õige
suuremas depressiooniriskis kui jõukamates riikides elavad emad. Seega seda enam peaks ühiskonnas olema teadvustatud potentsiaalne risk väikelaste arengule, mida põhjustavad nende depressioonis emad. Selliste riskifaktorite mahendamine nõuab juba palju laiahaardelisemat ennetustööd ja muutusi sotsiaaltoetuspoliitikas. Eesti suurimad valupunktid tunduvad olema kõrge üksikvanemate protsent, väikesed lapsetoetused peale vanemahüvitise lõppemist ja kindlasti kõrge töötusemäär. Kõige kiirem ja otsesem abi võiks jõuda juba läbi tähelepanelike ja teadlike arstide, kelle visiidil püütakse aru saada tulevase ema meeleolust ning sellest sõltuvalt suunata abivajaja õige abini. Rasedusaegsesse depressiooni tuleks suhtuda täie tõsidusega, sest see avaldab lapse tervisele pikaajalist mõju. Inimese individuaalne vaimne tervis ei alga mitte sünniga, vaid saab alguse juba ema kõhus olles. Lapseootuse ajal depressiooni all kannatavaid emasid tuleb seega aidata
Majanduse edukust mõjutas minevikus olulisel määral asjaolu, et Rootsi ei võtnud osa Teisest maailmasõjast. Maksud on suhteliselt kõrged ning moodustavad pisut alla 50% sissetulekutest samas aitavad need ülal pidada hästi arenenud sotsiaalkindlustussüsteemi. Majandus SKP (ostujõu pariteedi järgi) oli 2011 aastal 2485,162 mld SEK. SKP hinnanguline aastane kasv 2011 aastal oli 4 %. SKP ühe elaniku kohta 262,922 SEK. Avalik võlg oli 38,3% SKP-st. Inflatsioon oli 2011 aastal 3%. Töötusemäär Rootsis 7,5%. SKP-s on suurim osakaal teenustel (70, 9%) järgneb tööstus (27,3%) ning põllumajandus (1,8%). Väliseksport 2011 aastal oli 1212 mld SEK. Import oli 1145 mld SEK. Rootsi koguvälisvõlg on 6,56336 triljonit SEK. Riigieelarve tulud olid 2011 a. 1788,128 mld SEK, kulud olid 1784,252 mld SEK. 20 suurimat Rootsis registreeritud firmat käibe järgi olid 2007 aastal Volvo, Ericsson, Vattenfall, Skanska, Sony Ericsson Mobile Communications AB, Svenska Cellulosa
Majanduse tsüklilisus: tõus; tipp; aeglustumine; langus; põhi... Majanduse tsüklilisus on paratamatu, tsüklid oma ulatuselt ja iseloomult on erinevad. Tsüklite muutusega muutuvad ka majanduskav, inflatsioon, tööpuudus. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hindade kiire suurenemine. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed,kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Töötusemäär = (töötud/tööjõud)*100 Töötuse liigid: siirdetöötus, hooajaline töötus, struktuurne töötus, tsükliline töötus. Eesti tootlikkuse tase on EL võrdluses tagasihoidlik: me toodame odavaid kaupu, töökorraldus ja efektiivsus on kehvavõitu, inimesi võetakse tööle või hoitakse tööl igaks juhuks. Väljapääsuks on tootmise ja majanduse kardinaalne ümberkorraldamine, teise mõtteviisi juurutamine, eksportiva sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või
kalanduse tegevusalal, mis oli tingitud põllumajandustoodangu kiirest hinnatõusust. Kuigi jooksevhindades ühegi tegevusala lisandväärtus ei langenud, panustasid SKP- sse negatiivselt veel avaliku halduse, riigikaitse ja sotsiaalkindlustuse, majutuse ja toitlustuse ning muude teenindavate tegevuste tegevusala (Statistikaamet, 2017). 2.2 Tööturg Saksamaa tööturg on liikunud rekordite kursil hõivatuid on rohkem kui kunagi varem. 2015. aastal oli töötusemäär 6,4% ja ka 2016. a esimesel poolel oli langus jätkunud, kuid aasta teises pooles võis töötus kasvada tulenevalt pagulasstaatuse saanute sisenemisest tööjõuturule. Töötus on olnud langustrendis ning peaks 2015. aasta kokkuvõttes jääma 6,5% juurde. Kõrge tööga hõivatus on Saksamaal toonud kaasa sektoriaalse tööjõupuuduse, mis on kõige teravam tehnilist või IT-alast väljaõpet omavate inimeste osas (Välisministeerium, 2016). Eesti töötuse määr oli 2017
3 Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks: a. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu b. PA = PB c. MUA = MUB d. MUA/PA = MUB/PB Küsimus 3 3 Lühiperioodi Phillipsi kõver : Vali üks: a. näitab pöördvõrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel b. näitab võrdelist seost töötusemäära ja inflatsioonimäära vahel c. näitab, et töötusemäär ja inflatsioonimäär ei ole omavahel seotud d. näitab graafiliselt võimalust, kuidas saavutada majanduses täishõive tase Küsimus 4 3 Strateegia, mis on pikaajaliselt suunatud VTP väljapoole nihkele : Vali üks: a. suurendab tarbimist ja vähendab investeeringuid põhikapitali b. ehitab rohkem autosid ja vähem tehaseid c. vähendab töönädalat 38-le tunnile d. Kulutab vähem riigikaitsele ja rohkem haridusele Küsimus 5 4
B A 2 Lühiperioodi Phillipsi kõver 0 Joonisel 9 on eelduseks, et majandus asub 2 6 lühiperioodi Töötusemäär Phillipsi kõveral punktis A. Valitsus otsustab, et töötusemäär 6% on liiga kõrge. Kasutades raha- ja fiskaalpoliitikat, püüab valitsus töötust vähendada 2%-ni. Kuid 2%-lise töötusemäära korral ei jää inflatsioonimäär enam samaks vaid suureneb 7%-ni. Inflatsiooni suurenedes reaalpalk väheneb ja osa töölisi otsustab väiksema reaalpalga korral. Seega võib toimuda pikal
tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15. Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu. Väär 16. Majanduse langusest töötuks muutunu langeb töötuse siirdeliigi alla. Väär 17
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures
c. igasugused tsüklonid jm. keeristormid d. infotehnoloogia tsükliline areng 43. Struktuurne töötus on: a. on iseloomulik varimajandusele b. on põhjustatud osade inimeste soovimatuses tegeleda tööga c. on töötus, mida põhjustab majanduse struktuuri muutustest tingitud vabade töökohtade mittevastavus tööjõu pakkumisele antud piirkonnas d. probleem, millega tegelemisel pole mõtet, kuna lahendusi ei ole 44. Statistiline töötusemäär võib näidata tegelikust madalamat töötuse taset, kuna on olemas ka: a. heidutatud töötajad b. koduperenaised c. petised, kes püüavad tagada heaolu töötu abiraha baasil d. hulk kõrgkoolidest väljalangenud noori, kes ei ole leidnud endale sobivat tööd e. palgata sundpuhkused 45. Koduperenaine, kes kasvatab kahte alaealist last, kuulub: a. tööjõu koosseisu b. töötute hulka c
töötama, kuid kes ei leia tööd. Majanduslikult mitteaktiivsed on inimesed, kes pole võimelised töötama või kes ei soovi töötada ja nn. heidutatud isikud, st sellised inimesed, kes on loobunud töö otsimisest, sest peavad seda lootusetuks. Tööjõus osalemise määr on tööjõu ja tööealiste inimeste arvu suhe (%-des). Tööhõive määr on hõivatute ja tööealise inimeste arvu suhe (%-des). Töötusemäär on töötute ja tööjõu arvu suhe (%-des). TÖÖTUSE LIIGID: 1) Hõõrde- e. siirdetöötus on ajutine töötaolek, mis on seotud töökoha vahetusega (inimesed otsivad paremat tööd, vahetavad elukohta, lähevad ühest eluperioodist teise, neid vallandatakse). Kuulub vabatahtliku töötuse alla, on teatud määral ühiskonnas alati olemas. 2) Struktuurne töötus esineb siis, kui tööjõu nõudlus ja pakkumine ei lange kokku kas
Segamajandus (populaarseim)- ressursside jaotuse määrab ära riik (avalik sector), traditsioonid ja turg käsikäes Ceteris paribus- “muudel võrdsetel tingimustel”, kõik teised muutujad, v.a uuritav muutuja on konstantsed Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makroökonoomika- uurib majandst tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, SKP, inflatsioonimäär jne Testid: Pole olemas ühtegi inimlikku probleemi mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. VALE (ressursside piiratuse probleemi) MIkroökonoomilise analüüsi üheks eesmärgiks on selgitada ning prognoosida tarbijate ja müüjate käitumist. …ühiskond võib toota 5 ühikut hüvist A VÕI 20 ühikut hüvist B. töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale. ÕIGE
tööpoliitika eesmärgiks on ennetada töötuse tekkimise põhjusi. Väär 9. Sunnitud töötuse olemasolu on seletatav Keynese seisukohaga, et töötasu ei alane tööjõu alahõive olukorras. Tõene 10. Nn põrandaalused töötajad e. varimajanduses hõivatud kuuluvad töötute hulka. Väär 11. Täishõive tähendab töötuse määra 0%. Väär 12. Okuni seadus näitab, et kui tegelik koguprodukt on väiksem potentsiaalsest on tegelik töötusemäär on suurem kui loomulik töötuse määr. Tõene 13. Tegelik töötuse määr on mõõdetav vahega tsüklilise ja loomuliku töötuse määra vahel. Tõene 14. Vastavalt Okun`i seadusele 2% loomulikust töötusest kõrgem töötuse tase tähendab tegeliku SKP mahajäämust reaalsest 3%. Väär 15. Ümberõppe stipendiumid töötutele on aktiivne abinõu. Väär 16. Majanduse langusest töötuks muutunu langeb töötuse siirdeliigi alla. Väär 17
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad majandusnäitajaid ja sellega ka aluseid, mille põhjal võetakse vastu kogu ühiskonda puudutavaid rahvamajanduslikke juhtimisotsuseid.
vaheline kombinatsioon (kompromiss) halveneb. 8. Kui inimesed kujundavad oma hinnaootusi lähtuvalt möödunud perioodi inflatsioonist, siis on tegemist adaptiivsete ootustega. Ratsionaalsete ootuste mudelid eeldavad, et inimesed valdavad piisavalt informatsiooni ja nad suudavad inflatsiooni õigesti prognoosida. Tulenevalt sellest ei tee inimesed oma majanduslikes otsustes süstemaatilisi vigu. 9. Vastavalt modifitseeritud Phillipsi kõverale ei ole töötusemäär seotud mitte inflatsioonimääraga üldse, vaid vahega tegeliku ja oodatava inflatsiooni määra vahel. Kui tegelik inflatsioonimäär võrdub oodatava inflatsioonimääraga, siis võrdub tegelik töötusemäär loomuliku töötusemääraga. 10. Ratsionaalsete ootuste teooria kohaselt on võimalik inflatsiooni ära hoida, kui on täidetud kolm tingimust: tööturu tasakaal, orienteerumine tulevikuootustele, rahva usaldus poliitikute vastu. 11
a) Stipendium ümberõppeks b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit.
annaabi.ee 
