Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu (1)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Tööstuspööre ja industriaalühiskond

Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Tööstuspööre ja industriaalühiskonna kujunemine VABRIKUTÖÖSTUSE TEKKIMINE Juba 1760.-1780. aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufakuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise (esmalt käsitöösunftides, seejärel manufaktuurides) nende tootmise masinate abil. Viimaste kasutusele

Ajalugu

3

pdf

Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu?

Kuidas mõjutas tööstuslik pööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni 18-19sajandil, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng ja kaubanduse kiire laienemine. Kuid kuidas muutus tööstusliku pöördega inimeste igapäevaelu? Tööstuspööre oli inimestele suureks katsumuseks. See mõjutas nende igapäevaelu märgatavalt, kuna tööjõudu ei vajatud enam nii palju. Varerm manufaktuurides oli iga tootmisetapi jaoks vaja mitmeid inimesi, kuid nüüd kui tekkisid vabrikud vähenes see arv mitmeid kordi. Kui varem said inimesed käia tööl kodus, siis nüüd pidid nad hakkama selleks linna või tehastesse sõitma. Nüüd tuli hakata järgima ka kindlaid kellaaegu. Töötundide arv vähenes umbes poole võrra. Kui varem käidi tööl 12-16h, siis nüüd olid tööpäevad u 8h pikkused

Ajalugu

9

doc

ARVESTUSLIK TÖÖ nr.2 - uusaeg

restauratsioon 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted? 1) lähtuti restauratsiooni põhimõttest ­ vana korra taastamine 2) lähtuti legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest ­ peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) lähtuti solidaarsuse põhimõttest ­ kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) lähtuti tasakaalu põhimõttest ­ seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! jaanuar 1848 revolutsiooni algus Lõuna- Itaalias veebruar 1848 revolutsiooni algus Prantsusmaal, kuningas kukutati, tekkis vabariik märts 1848 revolutsiooni algus Austrias ja Preisimaal

Ajalugu

17

odt

Keskaeg ja Uusaeg

Revolutsiooni tulemused: · lõpp absolutistlikule monarhiale · 1804. sai Prantsusmaast keisririik, tänu Napoleonile, kes ennast keisriks nimetas. · Muudeti halduskorraldust · võeti vastu tsiviilkoodeks ja seadustati uus kapitalistlik kord · naasesid revolutsiooni ajal Prantsusmaalt põgenenud aadlikud. · Lõhuti kultuuriväärtusi, mis olid seotud kuningatega · Loodi avalike raamatukogude võrk · pandi alus Rahvuslikule Arhiivile · Muutus inimeste riietus ja soengud, kõik muutus palju lihtsamaks. Mõju Euroopale: · Prantsusmaa sai enda valdusesse Põhja- Itaalia, Hispaania, Horvaatia, Hollandi, Belgia, Saksamaa, Sveitsi. · Liitlased: Norra, Taani , Preisi, Austria. · Sõltuvad: Hispaania, Itaalia, Sveits, Poole, Saksamaa · Suured sõjakäigud: Hispaaniasse ja Venemaale. · Levisid seadused, ideed, olulisel kohal oli prantslaste tähtsustamine, patriotism Viini Kongress: 1814

Ajalugu

27

doc

UUSAEG

1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne. Tema ajal toetati tööstust ­ tootjatele maksti preemiat, anti madalaprotsendilist laenu ja anti ka monopolõigusi (ainuõigus ühe v teise toodangu valmistuseks). Samas kontroll ja regulatsioon tootmise üle oli väga suur. Nimelt oli koostatud palju erinevaid määrusi, kuidas tootmisprotsess peaks toimuma. See oli riigi poolt väga reglementeeritud. Prantsusmaa majandusele tuli kahjuks eeskätt luksuskaupade tootmisele tähelepanu pööramine (parfüümid, meigitarbed, vaibad, pits, siid, samet). Et toorainet saada, oli tarvis kolooniaid. 17. sajand oligi asumaade hõivamise periood. Sealt sai ühelt poolt toorainet ja teiselt poolt sai

Ajalugu

44

pdf

Uusaeg konspekt

arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused ­ kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on

Uusaeg

70

docx

Eesti Uusaeg

on hea ja mis on halb. 11) Haridus- ja kultuurielu 18. sajandil ja 19. sajandi algul: Rahvaharidus: Põhja-sõda oli suur tagasilöök. Eesti alal loodi esimest korda talurahva koolide võrgustik, mis oli parem kui Liivimaal (Rootsi aeg), kuid Põhja sõja ajal koolide tegevus lõppes. Sisu: Sama, mis oli Rootsi aja lõpul ehk oli kolm olulist komponenti: 1) Lugemisoskus 2) Katekismuse tundmine (Usuõpetus) 3) Kiriku laulude laulmine. Talupojad, kes said hariduse õpetasid oma lastele ise, kuidas lugeda, katekismust ja kiriku laulude laulmist. Mõisade puhul kui räägiti koduõpetusest siis mõisnik palkas õpetaja, kes õpetaks lastele kõike. Kolmas õpetamisvorm oli leeriõpetus, mida viis läbi kohalik pastor. Põhiliselt see oli järeleaitamistunnid lugemisoskuses, usuõpetuses ja kiriku laulude laulmises. Kui inimene on leeris käinud siis on ta tunnistatud täiskasvanu. Kui leeris ei käinud siis polnud võimalik abielluda. Eesti talurahva kultuur

Ajalugu

32

doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)