Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu (1)

KUIDAS MÕJUTAS TÖÖSTUSPÖÖRE INIMESTE IGAPÄEVAELU?
Juba 1760-1780 aastail oli Inglismaal alanud üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku revulutsiooni. Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised , mis võimaldasid lihtsalt ja kiiret tootmist. Käsitsi valmistamine asentati masinatega. Tööstuspöördega kaasnesid panganduse kiire areng, kaubanduse kiire laienemine ning võimalus omandada kutseharidus . Kuid kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu?
Kuna tööjõuga varustati ainult kapitalistlikule arenguteele läinud põllumajandust siis kaotasid paljud töölised selles vallas töökohad. Ka paljud käsitöölised pidid valima tööstustöölise ameti, kes ei suutnud aga konkureerida masinatega. Üleminek vabrikutööle ei olnud inimeste jaoks kerge. See tähendas eelkõige seda, et inimesed pidid väljuma oma harjutud keskkonnast ning harjuma teiste oludega. Puudusid ka vajalikud oskused. Kõige raskem oli põllumeestele ja käsitöölistele see, et nad elasid ja töötasid kodus, kuid nüüd oli neil kindel kellaaeg millal nad tööl pidid olema ning see oli kodust eemal.
Tööstuse edu tagas ostujõuline turg .Ostujõuline turg kujunes suhteliselt pikkamisi, mis tähendas seda, et inimesed hakkasid vabrikust ostma tootetud riiet, kingi , toidunõusid, selle asemel, et valmistada neid ise. Elu muutus mgavamaks, kuid et oleks võimalik neid muretseda oli vaja neil ise midagi müüa või nad pidid saama rahapalka, mille eest sai osta vabtikutooteid. Inimesed pidid tegema tööd, et võimaldada endale neid mugavusi.
Vabrikud tegid uusi nõudeid trantspordile, et saaksid turustada valmistootangut ning ka toorainet. Selleks leiutas George Stephenson auruveduri. Esimene raudteeliin pühitseti sisse 1825. aastal Inglismaal. Sellele järgnes uute raudteede massiline rajamine. See tagas inimestele töökohad, võimaldas teenida raha. Pikkadeks reisideks auriku leiutajaks peetakse Robert Fultonit, aurik tegi oma esimese reisi 1807. aastal Hutsoni jõel, mille pardal oli 46 reisijat. See võimaldas inimestel võtta ette ka pikemaid reise . Murranguks oli nafta ning petrooleomi leidmine, seejärel ka bensiini kasutuselevõtt. Saksa leiutaja ehitas 1884. aastal bensiinimootori, mis sobis autodele. Esimene auto valmis ka juba järgmisel aastal. See võimaldas rikkamatel inimestel kiiremini ja lihtsamalt liigelda.
Vabrikutööstus tõi kaasa ühiskonnas ümberkihistumise ehk uue klassikoostise. Suurem osa ühiskonnast moodustas nüüd vabrikutöölistest. Uusaja tööstustööline sai palka, mida telle maksti tehtud töö eest vabtikus. Erinevalt käsitöölistest ei olnud vabrikutöölisel varustust, mida ta ise omas, nad olid töölised kellele anti vahendid, mida tema töö vajas. Tööaeg vabtikus oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel tavaliselt 12-16 tundi. Alles 1847. aastal kehtestati Suurbritannia parlament 10 tunnise tööpäeva.
Kuna linnadesse hakati rajama tööstusettevõtteid, hakkas ka linnadesse kolima aina rohkem inimesi. linnaelanike varustamiseks toiduainetega vajati seinisest enam põllumajandussaadusi ja nii andis tööstuslik pööre omakorda tõuke põllumajanduse aerngule. Kuna inimeste arv linnas oli suur ei jätkunud neile korralikke eluasemeid. Ehitati odavaid üürimaju, mis paiknesid tihedalt koos. Suurlinnade tõsiseks probleemiks oli ka trantsport . Rikkamad inimesed käisid tööle oma tõlla või voorimehega, kuid vaesemarele ei olnud see taskukohane. Nad pidid käima tööl jalksi ning see võttis palju aega. Kuid 1870. aastal hakati kasutama hoburadteed ehk hobutranmi, pöörde tõi elektritramm 1890. aastal. Kahanes tunduvalt ka perekonna, kiriku ning traditsioonide roll- eriti noorte inimeste seas. Järjest tähtsamaks muutus vabrikukollektiiv. Uueks olustiku oleks kujunes ühelt poolt alkoholism ja prostitutsioon, teiselt poolt aga paranesid aga kooliolud ning arstiabi .
Inimeste elu muutus kergemaks. Mida aeg edasi seda rohkem mugavusi oli võimalik neil endale soetada. Tekkisid vabrikud, kus said paljud inimesed tööd, nad said raha mille eest nad said lubada endale luksust ja mugavaust. Negatiivne selle juures oli see, et linna kolis palju inimesi ning see tähendas seda, et paljud pidid elama mitte kõige paremates oludes. Linnaelu tõi kaasa ka traditsioonid kadumise ning pahede ilmnemise.