Kuidas
mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu
Arutlus
Tööstuspööre
tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutööstusele.
Tööstusliku pöörde aluseks olid leiutised , mis asendasid
käsitsitootmise masinatootmisega. Masinate kasutusele võtmine
tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikutele.
Tööstuspööre
muutis märgatavalt inimeste igapäevaelu. Enam ei vajatud nii palju
töökäsi kui varem ning arvan, et see põhjustas ka päris suure
tööpuuduse. Inimeste elu keerati nagu peapeale- kodus töötamine
asendus igapäevase tööl käimisega. Tuli järgida ka kindlaid kellaaegu.
Tööstuspööre
oli ühiskonnaliikmetele raske katsumus . Alguses oli tööpäeva
pikkus vabrikus 12-16 tundi, mis on minu arvates igale normaalsele
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-02-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
emomustonen
Õppematerjali autor
1820.-1830. aastad tähistavad vabrikutööstuse teist arengulainet, mille käigus levis see paljudesse Euroopa maadesse, järgnevatele aastakümnetele aga juba üle kogu Euroopa ning isegi teistesse maailmajagudesse. Tööstus muutus ühiskonna arengut määravaks teguriks. Sõna tööstus ( ing industry, pr industrie) järgi hakati uut ühiskonda nimetama industriaalühiskonnaks. Töööstuse areng tõi kaasa suuri muudatusi eeskätt tootmises, kuid teisenes ka ühiskonna struktuur ning inimeste eluviis ja vaimulaad. 1 Siiri Sooveere, Karl Mihkel Eller, Liis-Grete Arro, Age Völcker XI a klass. Masinatööstuse tekkimise eeldused, aga ka selle eksisteerimise tagatised olid : · Kapitali olemasolu ja selle tööstusesse paigutamise võimalused; · Masinate leiutamine ja jätkuv tehniline täiustamine; · Energiaallikate olemasolu;
restauratsioon 2. Millised olid kongressil vastu võetud uue Euroopa loomise põhimõtted? 1) lähtuti restauratsiooni põhimõttest vana korra taastamine 2) lähtuti legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõttest peeti seaduslikuks dünastiate pretensioone 3) lähtuti solidaarsuse põhimõttest kohustuti kooskõlastatult tegutsema igasuguse revolutsioonilise ja liberaalse liikumise vastu. 4) lähtuti tasakaalu põhimõttest seati sihiks tagada suurriikidevaheline tasakaal 3. Kuidas lahendati Saksamaa küsimus? Saksamaa ühendamist takistati, sest selline suur ühtse rahvusega riik oleks võinud saada Euroopale ohtlikuks, kui ta oleks tugevnenud. Kõik tehti vastu Saksa tahtmistele. 8. Loetle : 1848-49 aasta revolutsioonid lisades igale selle 1)põhjuse ja 2)tulemuse! jaanuar 1848 revolutsiooni algus Lõuna- Itaalias veebruar 1848 revolutsiooni algus Prantsusmaal, kuningas kukutati, tekkis vabariik märts 1848 revolutsiooni algus Austrias ja Preisimaal
arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustuslikest ideedes, rõhutas rahvaste ja kultuuride iseärasused ja seeläbi huvitasid teda ja eestlased ja lätlased. Ta rõhutas, et igasugune kultuuriline iseärasus on
2. Milliseid printsiipe tuleks järgida õigluse tagamiseks ja millised on kolm üldlevinud õigluse standardit? Kirjeldage, iseloomustage neid. Õigluse tagamiseks tuleks järgida vastastikku tasakaalustatult kolme põhiprintsiipi: 1. võrdsus- e egalitaarsusprintsiip, mis tähendab kõigile asjast huvitatuile oma majanduslike huvide teostamiseks ühesuguste (võrdsete) võimaluste tagamist; 2. võimekus- e efektiivsusprintsiip, mille kohaselt võimekamate ja efektiivsemalt töötavate inimeste tulud peaksid olema suuremad kui vähem võimekate ja vähem efektiivsemalt töötavate inimeste tulud; 3. abivajadusprintsiip, mille järgi inimesed, kes ei ole ise võimelised toime tulema ja vajavad sotsiaalset abi, peavad seda ühiskonna võimaluste kohaselt saama. Järgides eelpooltoodud printsiipide põhimõtteid, võib rääkida ka nn (sotsiaalse) õigluse standardite (standards of equity) kehtestamise võimalusest, kuigi absoluutselt objektiivseid põhimõtteid õigluse
Juutide usu kommentesse suhteti alguses leebelt ja rooma religiooni peale ei surutud sinna. Sellest hoolimatta olid juudid vaenulikud. Nad ootasid taaveti soos messia tulekut , kes kehtestaks juutide maapeale jumalariigi. 1. sajandi 20ndatel aastatel hakkas tegutsema ränd jutustajuna jeesus , kes kuulutas jumalariigi tulekut, rõhutas et rikkus ei anna jumala riiki eelistuseks, vaid on takistuseks sinna pääsemiseks. Oluline oli vaid siiras usk armastu kui ka inimeste vastu.. palju pooldajaid leidus alamkihtidest, kuid aristokraatia ja vaimulikud olid vaenulikud selles vastu. Ligikaudu 30ndal aastal lasi rooma ase valitseja prokuraator pontius pilatus juuda riigid kolgata mäel jeesuse risti lüüa. Kuid tema õpetus levis edasi. · Usuti et jeesus oli vanatestamendi messias ehk kristus. · Tema keha ja hing tõusid hauast taevasse · Ta oli olnud jumala poeg, kes lunastas oma kannatustega inim patte.
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 )
Ministeeriumiga võrdses staatuses linnarajoonide organisatsioonideks. Kogu võis olla teisigi asutusi [kõikvõimalikud liiduvabariigi parteiorganisatsiooni mada komiteed). laimaks astmeks olid algorganisatsioonid et Eesti NSV valitsuse peamiseks ülesandeks tevõtetes ja töökollektiivides, mida juhtisid oli liiduvabariigi igapäevaelu juhtimine parteiorganisaatorid (partorgid). Moskva ja kohaliku kommunistliku Valimisjaoskonna hoone Tallinnas partei suuniste alusel. Liiduvabariigi täitev tasandil vastu võetud otsuste kinnitamine ja võimu tasandil tegutses erineva staatusega seaduste tekstide heakskiitmine.
erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks. Selle perioodi kohta annavad andmeid arheoloogilised mälestised ehk muistised (nt ehitiste jäänused, hauad, relvad, mündid, tööriistad). Kui tekib kiri ja hakatakse kirjutama kõige erinevamaid dokumente, kirju, käske ja kroonikaid jne, algab ajalooline aeg. Teadust, mis muinasaega uurib, nim arheoloogiaks. Teda aitavad mitmed teised teadused, näiteks · Loodusteadused aitavad määrata esemete vanust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid