Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? (1)

Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu?
Tööstuspöördeks peetakse ajavahemikku 1760 -1780, mille jooksul toimus inimeste igapäevaelus mitmeid muutusi. Tööstusliku revolutsiooni käigus mindi üle manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega.
Inglismaalt alguse saanud tööstuspöörde tekkimise eeldusteks oli masinate leiutamine ning nende jätkuv täiustamine. Väga oluline oli ka kapitali olemasolu ja selle tööstusse paigutamise võimalused. Kuna masinate leiutamisega hakkas tekkima tööpuudus maal, kus tegeleti varem enamasti põllumajandusega, hakkasid inimesed kolima linnadesse, sest seal oli neil võimalik tööd saada vabrikutes . Inimeste jaoks tähendas see aga suuri muudatusi, kuna tuli harjuda algselt veel võõra linnaeluga ning samuti ei olnud tööstustöölise amet see, millega oli maal harjutud tegelema. Inimesed muutusid rohkem sõltuvamaks ning nad pidid õppima teistega arvestama.
Ostuvõimelise turu kujunemisega hakkas inimeste elu pikkamööda lihtsamaks muutuma . Selle asemel, et ise endale riiet või muid vahendeid valmistada, hakkasid inimesed ostma vabrikutoodangut, mida oli palju lihtsam hankida, kui ise teha. Inimeste jaoks tähendas see seostumist turu- ja rahamajandusega. Vabrikutoodete ostmiseks pidid nad ise midagi müüma või teenima rahapalka. Muutused toimusid ka inimeste mõttelaadis, kuna sugupõlvede jooksul harjumuseks saanud kangakudumine või muu käsitöö asendus vabrikus toodetavaga.
Seoses vabrikutööstuse arenguga, oli hädavajalik ka transpordi areng, kuna vajalikuks muutus tooraine vedamine ja valmistoodangu turustamine. Maailmaturu kujunemisele aitas kaasa auruveduri leiutamisega levima hakanud raudtee -ehitus. Kuna puust laevad ei olnud nii tugevad ja vastupidavad, asendati need aga rauast laevadega. Samuti oli väga oluliseks leiutiseks auto, mis sai võimalikuks tänu bensiini- ja diiselmootori kasutuselevõtuga. Inimeste elu mõjutas see paremuse suunas, kuna tekkis juurde uusi töökohti ning samuti oli rohkem võimalusi oma maailmapildi avardamiseks reisimise teel.
Vabrikutööstuse areng tõi kaasa ühiskonna ümberkihistumise. Kõige vaesemad ehk vabrikutöölised moodustasid suurimad osa ühiskonnast. Nendest hakkasid ajapikku esile kerkima oskustöölised, kes said kõrgemat palka. Keskklassi ehk kodanluse hulka kuulusid haritlased. Inimeste kui vabrikutööliste jaoks oli aga linnaeluga harjumine väga raske. Neil puudus oma vara ning tihti isegi elupaik ning elu linnas oli küllaltki kallis. Inimeste liikumine maalt linna koormas ka linna ennast ning sile hakkasid kerkima keskkonnaprobleemid.
Linnaühikonna areng tõi kaasa nii positiivseid kui negatiivseid külgi inimeste igapäevaelus. Negatiivne oli see, et kahanes perekonna, kiriku ja traditsioonide roll. Samuti hakkas inimeste elus rolli mängima alkoholism ja prostitutusioon. Samas positiivseks võib lugeda paranenud kooliolusid ja arstiabi. Arenes ka seltsielu ja inimesed olid vastuvõtlikumad uutele ühiskondlikele ideedele ja liikumistele . Oluliseks muutusid inimeste suhted oma kolleegidega ja tööandjatega.
Mina arvan, et tööstuslik pööre aitas väga palju inimeste igapäevaelu arengule kaasa. See tõi küll inimeste ellu palju muudatusi ja kohati ka raskuseid, kuid siiski ka palju häid tagajärgi. Tänu sel ajal tehtud uuendustele ja leiutistele on ühiskond saanud areneneda nii kaugele, nagu see praeguseks on kujunenud.