Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline probleem oli see, et kuigi allikaid oli palju, siis informatsioon neis oli peamiselt korduv
Eesti II Maailmasõja ajal Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu vahel. Sellele kirjutati alla 23.08.1939 Moskvas. Allakirjutajateks olid NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Leping kaotas kehtivuse 22.juunil 1941.a. 17.06.1940 Punaarmee okupeerib Eesti ja algas Nõukogude okupatsioon. Töörahva revolutsioon Revolutsiooni ja Juunis 1940 toimusid ,,rahvavalitsuse" uued valimised ja kogu eesotsas oli Johannes võim läks töörahva Vares-Barbarus kätte. Kuulutatati välja Eesti Nõukogude Sotsialistik Vabariik. NSVL okupatsioonireziim Likvideeriti politsei, sõjavägi ning kohtuasutused. Valitsuseks oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu. Parlamendiks sai Eesti NSV Ülemnõukogu.
38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused
Autooomia sisu · Eestimaa kubermangude liitmine. · Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased. Muutused: · Eestikeelne asjaajamine · Moodustati maanõukogu maavalitsus · Rahvusväeosad · Kujunesid poliitilised erakonnad. Pinged: · Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse) · Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega · Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis. · Eestis võim enamlastel · Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna · kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. · Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. · Kujunes välja ühe partei diktatuur.
enamlased teostasid nihilistlikku kirikupoliitikat tugevdati jõupoliitikat lõpetati koostöö kõikide teiste ühiskondlike jõududega Miks kujunes Eesti olukord raskeks Saksa okupatsiooni lõppedes? Valitsusel ei olnud piisavalt autoriteeti ega vahendeid võimu teostamiseks. Linnades valitses toidupuudus ning ei jätkunud kütet tööstus ja põllumajandus olid laostunud raudteed ei funktsioneerinud puudus oma sõjavägi Miks Eesti Töörahva Kommuuni ei saa pidada Eesti Töörahva riigiks? Selle väljakuulutamisel polnud rahva tahte akti, enamlased eitasid omariiklust Eesti Töörahva komuuni relvajõud allusid Nõukogude Vene vägede üldjuhatusele Kommuuni juhtkonnal polnud hõivatud aladel tegelikku võimu Kommuuni juhtunud enamlased olid ülevenemaalise enamlaste partei liikmed Kommuuni territooriumil kehtis NFSV raha Kommuuni arglikud katsed autonoomia piiritlemiseks põhjustasid Moskvas suure vastureaktsiooni Kommuuni ei tunnustanud ükski maailma riik
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga. Eesti Töörahva Kommuun Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased . Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun,mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavat osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogude kätte,mille eesotsas seisis Jaan Anvelt.Nõukogu jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlikku poliitikat.Ainsa riigina tunnustas ETK iseseisvust Nõukogude Venemaa ,kuna nii avanes võimalus
Oli ka Päästekomitees. Jaan Tõnisson- asutas Eesti esimese legaalse partei Eesti Rahvameelne Eduerakond (lk. 10). Jüri Vilms- oli Ajutise Valitsuse abiesimees + kohtuminister. Oli ka Päästekomitees. Johan Laidoner- oli Eesti vägede ülemjuhatajaks. Konstantin Päts- oli Ajutise Valitsuse eesotsas. 3. Millal tegutsesid ja millist osa etendasid Eesti ajaloos: Maanõukogu/Maapäev ja selle vanematekogu, Päästekomitee, EV Ajutine Valitsus, Eesti Töörahva Kommuun, Landeswehr? Maanõukogu/Maapäev tegutses 1917-1919. Maapäev seadis ametisse täidesaatvat võimu teostava maavalitsuse. Vanematekogu eesmärk oli soodsal võimalusel Eesti Vabariik väljakuulutada ning vabaneda enamlaste võimust. Päästekomitee tegutses 1918. Kuulutasid 24.veebruaril välja Eesti Vabariigi ning võtsid vastu 5 päevakäsku. Ev Ajutine Valitsus- alustas tegevust aastal 1918 ning lõpetas 1919. Eesti Töörahva Kommuun tegutses 1918. aastal
o Tallinna tänavail välismaalased soomlased närimiskumm ja teksased o Välismaalastest sugulastega läbikäimine o Hotell '' Tallinn'' ehitati välismaalaste jaoks, jälitati kõiki!!! · Eesti oli näidisliiduvabariik, näidati välismaalastele, nagu lääs · Eesti, Läti, Leedu NSVL i kodanikele nagu välismaa, välismaale nii kui nii ei lubatud · Ajakirjandus: o Noorus o Sotsialistlik Põllumajandus o Tehnika ja Tootmine o Töörahva Lipp o Küsimused ja Vastused (ajakirjanikud pidid välja mõtlema, isikud, küsijad, küsimused ja vastused) o Töörahva ELU o Edasi Kommunismile (rahvaseas Tapa Kommunist, siis Tapa Edasi, Tapa, sest anti välja Tapa rajoonis) · Noarootsi piiritsoon, siin oli kõik suletud.
· Vene valged 50 000 · Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 Vabadussõja käik, olulisemad lahingud · 28. nov. 1918 Nõukogude väed ründasid Narvat Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner
Punaaremee pealetung toimus kahes suunas. Narva alt Tallinnale ja Pihkva alt Võru-Valga-Tartu suunas. Algavale interkratsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Iterkatsioon on mingi riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse, eesmärgiga selle riigi valitsevat korda likvideerida. Leenin püüdis näidata aga, et eestis ei toimugi vabadussõda vaid siin toimub hoopis kodusõda. 29.novembril 1918 marssis punaarmee Narva ja samal päeval kuulutasid enamlased seal välja eesti töörahva kommuuni, mille eesotsas oli kommunist ja eesti rahva reetur Jaan Alvelt. Ainsana tunnistas sellist kommunistliku moodustist nõukogude venemaa kuna nii avanes võimalus näidata, et eestis toimub kodusõda mitte vabadussõda. Murrang vabadussõjas algas 1919 aasta jaanuaris, selleks moodustati : 1) Soomusrongid 2) Juhan Pitka poolt juhitud meredessandid soome lahe rannikul 3) Eesti rahvavägi oli juba suurenenud 13000 meheni
kavatsustele poolehoiuga. Takistuseks oli ka Bresti rahuleping, mille kohaselt Eesti ja Liivimaa kuulusid endiselt Venemaale · 11. novenbril sõlmis Saksamaa Antant`ga Compiegne vaherahu. Samal päeval alustas Tallinnas uuesti tegevust Eesti Ajutine Valitsus. 13 november tühistas Venemaa Bresti rahulepingu. I. Vabadussõda 28. november 1918 02. veebruar 1920 · 28. novembril 1918 vallutasid enamlased Narva ja kuulutasid seal välja Eesti töörahva Kommuuni, mille eesotsas oli Jaan Anvelt · Detsembri lõpuks oli Punaarmee hõivanud 2/3 Eestist (linandest Vlga, Võru, Tartu, Narva, Rakvere) ja jõudnud 35 km kaugusele Tallinnast. · Erest rahvaväe ebaedu põhjused: vastase arvuline ülekaal, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavus, otstarbeka juhtimissüsteemi puudumine, meeste madal võitlusmoraal. · Murrang 1919.a alguses: - rindele jõudsid soomusrongid, - suurenes sõdurite arv,
Marksism Marksism ehk sotsialismiõpetus on mõttesuund, mis pidas õigeks kasutada jõudu ühiskondlikeks muudatusteks. Marksism tegeles kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, aga ka ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Marksismi liikumise pooldajaid hakati kutsuma kommunistideks. Marksismi ideid: Eraomandi likvideerimine Kapitalistliku majandussüsteemi likvideerimine Ateism Töörahva võim Maailmarevolutsioon Marksismi loojate seisukohad Marksismile panid aluse Karl Marx ja Friedrich Engels. Nad olid seisukohal, et kapitalistlikus ühiskonnas on töölisklass ja kapitalistid lepitamatud vaenlased ning uue ühiskonna rajamiseks tuleks: Töölisklassil vägivaldsel teel haarata kapitalistidelt poliitiline võim ja kehtestada proletariaadi diktatuur; Kuulutada tootmisvahenid riigi omaks ning allutada igasugune
• Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede
Landeswehri sõda oli 1919.aasta suveks võidetud, kuid Vabadussõda kestis edasi. Eraldirahu variant hakkas 1919.aasta suvel huvitama mõlemat poolt. Selle üks avaldus oli, et Lenini valitsus saatis vaikselt laiali Eesti Töörahva Kommuuni seni veel eksisteerivad asutused ja lõpetas näitemängu"iseseisvast töörahva riigist". Teine teise vastu sõdisid kaks riigi, Eesti Vabariik ja Nõukogude Venemaa. Eesti sõltus lääneriikide, eriti Inglismaa toetusest. Venemaa jälle ei lugenud seaduslikuks Eesti Vabariiki ja pidas Eestit Venemaa võõrandmatuks osaks. 1919.a oktoobris asus jõulisele pealetungile Vene valgekaartlaste Loodearmee kindral Judenitsi juhtimisel. Esialgu saavutas Judenits märkimisväärset edu ja tungis Petrogradini välja.
koosolek. Samal õhtul alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi poolt loodud põrandaalune Eesti Kaitseliit. Järgnevatel päevadel võtsid rahvuslased okupatsioonivõimudelt asjaajamise järk-järgult üle. Lõplikult läks siiski võim eestlastele 21. novembril Riias sõlmitud Eesti-Saksa kokkuleppele vastavalt. Punaarmee rünnak: 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat, kuna sarnaselt Saksamaaga ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. ETK ehk Eesti Töörahva Kommuuni moodustamine: 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun. Tegu polnud iseseisva riigiga vaid Venemaast sõltuva moodustisega, millega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni ning näidata, et Eestis on käimas kodusõda. Murrang sõjas: jaanuaris 1919 peatati Punaarmee pealetung ning sellega toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti territoorium vabastatud. Landeswehri sõda: kestis 5
VABADUSSÕDA Getter Orav 11.klass Sõja algus Vabadussõda puhkes 28. novembril 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale, mis lööd küll tagasi, kuid 29. novembril marssis Punaarmee uuesti Narva sisse. Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet, mistõttu loodi Eesti Töörahva Kommuun-enamlaste sõnul iseseisev riik. Kommuuni iseseisvust tunnistas vaid Venemaa ja Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulevaid korraldusi. Kommuun jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumajanduslikke ettevõtteid. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga ja Tartu. Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja lipp Jaan Anvelt
Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel 8) uute parteide sünd 9) täidesaatvaks asutuseks sai Maavalitsus 10) esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit 11) kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte Autonoomiast tulenevad pinged: 1) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis (muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) 2) Vastasseis töörahva nõukogudega, mis üritasid laiendada oma võimupiire 3) Rahvuslikud vastuolud, sest vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest 4) Rahvusvähemusi süüdistati Venemaa ühtsuse lõhkumises Oktoobripööre ja enamlaste võim Sündmused ja muutused Venemaal: 1) Revolutsiooni ettevalmistamine Vladimir Lenini poolt (Aprilliteesid) 2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased
esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik.-||- Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts -||-Eesti Töörahva Kommuun ehk ETK: 29. novembril 1918. See moodustati NV poolt, et lavastada kodusõda ja varjata NV agressiooni Eesti vastu. Asutav Kogu: Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8. mail 1919 kinnitas Asutav Kogu esimese Eesti Vabariigi Valitsuse. vastu esimese Eesti Vabariigi Põhiseaduse; EV.st kujunes parlamentaalne dem. vabariik. 10. oktoobril võeti vastu Maaseadus, millega kaotati rüütlimõisad. Landeswehri sõda oli Eesti Vabadussõja raames 5.
veebruar 1919 Eesti armee vastupealetung kevadsuvi 1919 Nõukogude Vene vägede uus pealetung juuni juuli 1919 Landeswehri sõda suvi sügis 1919 Loodearmee pealetung Peterburile ja selle toetamine november detsember 1919 Kaitselahingud Narva all NÕUKOGUDE VÄGEDE SISSETUNG Ja nad tulid... Ebaedu põhjused vastase arvuline ülekaal eestlaste relvastus ja varustus oli ebapiisav puudus otstarbekas juhtimine madal võitlusmoraal sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun Nõukogude Venemaa toel loodud autonoomne territoorium, mille loomise eesmärgiks oli anda sõjale kodusõja värving Jaan Anvelt Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu esimees jätkati enamlikku poliitikat: natsionaliseerimine, repressioonid vastaste kallal, kiriku tagakiusamine Jaan Anvelt sündis 18.aprill 1884 1907 astus Peterburi ülikooli, kus heideti välja revolutsioonilise tegevuse eest andis välja enamlikku ajalehte "Kiir"
1900 .aastast alates trükiti temaluuletusi ja jutukesi ajakirjanduses sh Lastelehes. Aastatel 1906-1907 ilmus lasteajakirjas Laste-rõõm, koos Enno ja Söödi loominguga ka Vahtra loomingut. 1910. aastal töötas Viljandi teataja toimetuses. 19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja Ronk. 1917. aastal Pealinna Teataja korrespondendina viibis ta esimesel ülevenemaalisel nõukogude kongressil. 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid Töörahva Elu ajalehe rajaja ja toimetaja. Töörahva elu sai alguse 1944.aastal ning praegu ajaleht ikka ilmub, kuid ajalehe nimeks Võrumaa Teataja. Looming Jaan Vahtra on küll rohkem tuntud kunstnikkuna kuid on kirjutanud hulga raamatuid nii täis- kasvanutele kui ka lastele ja noorsoole. Kirjandusmaastikule ilmus Vahtra 1900.aastal, mil tema luule ja jutukesed hakkasid ilmuma ,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse
Samuti moodustati esimene eesti seisusepiirideta esindusorgan, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu ehk Eesti Maapäev. Eesti Maapäev kuulutas end 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eesti territooriumil. Seda on mõnikord peetud ka Eesti omariikluse alguseks. Reaalset mõju otsusel siiski polnud, sest kommunistid ajasid Maapäeva pärast selle otsuse tegemist laiali. Maavalitsuse juht Konstantin Päts oli kuu aega vangis. 4. Oktoobripööre ja Eesti Töörahva Kommuun (ei haaranud kogu territooriumi) 1917. aasta septembris alustasid sakslased idarindel pealetungi, mille käigus vallutati ka Hiiumaa, Saaremaa ja Muhumaa. Kaitselahingutes osalesid Venemaa poolel ka eesti väeüksused. Seejärel destabiliseerusid olud Venemaal kiiresti ning Petrogradis toimus oktoobripööre, millega haarasid võimu bolsevikud. Eestis võttis võimu üle Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee Viktor Kingissepa juhtimisel.
koju.21 Eriti nuheldi Üllar Pugastit, kellelt pressiti ähvardustega välja avalik vabandus oma ,,ebateadliku" käitumise pärast, mis trükiti ka ajalehes. Varsti pärast seda saadeti ta kaheks aastaks Nõukogude Armeesse, kuigi ta oli tunnistatud väeteenistuseks kõlbmatuks. Üllar jäi millegipärast ka ainsaks, keda nõnda nuheldi. Töölt vallandamine ja rahatrahv oli Argo Männimetsa sõnutsi üsna tavaline nähtus.22 1.3. Kohalik ajaleht Töörahva Elu 21. oktoobri sündmustest Erinevates ajalehtedes avaldati miitingu kohta arvamust, enamustes neist üheülbaliselt miitingut mustavalt. Näiteks 24. oktoobril ilmus artikkel Töörahva Elus pealkirjaga ,,Huligaanitsemine mõisteti hukka". Toimunut nimetati huligaanseks väljaastumiseks rühma noorte poolt, valutati südant noorte kasvatustöö pärast ja otsiti toimunule põhjust tegevusetusest koolivälisel ajal.
a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise tagalasse jääda) b) Töörahva nõukogu üritas oma võimupiire laiendada. c) Rahvuslikud vastuolud ( vene töölised ja sõdurid ei püüdnudki aru saada eestlaste rahvuslikest sihtidest) Esimese Eesti rahvusliku väeosana loodi Eesti Kaitseliit.. 1 Ajalugu I maailmasõja sündmused Eestis, mis mõjutasid Eesti poliitikute tegevust olid:
riigi abi; pettumine Versailles' süsteemis, kus eriti sakslased pidasid tingimusi ülekohtuseks. Adolf Hitler, Saksamaa diktaator, kes suutis oma innustavate kõnedega rahva enda poole võita, lubades Saksamaast teha suurema, võimsama ja rassipuhtama riigi maailmas. Teda hakati kutsuma Führeriks ehk eesti keeles juhiks. Adolf Hitleril oli omapärane tervitus- käevibutus ülestõstetud käega. Hitleri ülistamiseks oli ka lause Sieg Heil ehk võidu edu. Jossif Stalin kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", ilmusid kõikjale tema plakatid ja skulptuurid. Tema ülistamisega tegeles propagandaaparaat ning üritati ka noore kasvatada teda ülistades. Stalinit kutsuti ,,Isake Staliniks" Toimusid ulatuslikud repressioonid: inimeste sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosidesse; rikkamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse laagritesse. 1934 alustas Stalin vägivallakampaaniat ,,suur terror", tihti
poolt valitsevat balti hertogriiki. rahvusväeosad saateti laiali. 12. Miks lahkusid sakslased Eestist? Kuna esimeses maailmasõjas oli sakslane kaotuses ja see hakkas lõppema ja tänu sellel hakati ka saklasi eestist minema ajama 13. Millal toimus Eesti Vabadussõda (kuupäevaliselt)? 28.november 1918 14. Kuidas üritas Moskva näidata alanud sõda? Moskva üritas anda sissetungile sõja ilmet ning kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. 15. Mida kujutas endast Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun? Kommuun -enamlaste sõnul iseseisev riik . Kuulutati Narvas välja, et anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas vaid Venemaa. Jätkas enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettrvõtteid jms. 16. Kuidas suhtusid eestlased alanud Vabadussõtta? Eestlased suhtusid alganud vabadussõtta võrdlemisi negatiivselt, kuna meeleolu
Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918.aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Eesti töörahva kommuun § Jaan Anvelt Murrang sõjas 7. jaan 1919 Eesti armee pealetung § vabatahtlike üksused § välisabi § Johan Laidoner Asutav kogu Tartu rahu Novembri läbirääkimised Tartus § Jaan Poska § Adolf Joffe 2.veeb sõlmiti Tartu rahuleping Rahulepingu tingimused Sõja lõpetamine Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust Pandi paika riigipiir Eesti ei pea tasuma Venemaa välisvõlga
saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11.Mõisted okupeerima – teise riigi ala hõivama või sõjalises valduses
*KAKSIKVÕIM Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee (Jaan Anvelt) ja Maapäev Enamlased Eestis *Kaotati baltisakslaste privileegid, mõisad võeti ära *Tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati *Mõisamaad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid ehk kommuune *Kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti ''punased'' rahvamajad *Konflikt teiste parteidega (maalt väljasaatmised, ajalehtede sulgemised) *Linna- ja valla omavalitsuse asemele Töörahva saadikute nõukogud *Kohtute asemele revolutsioonilised tribunaalid *Eestit nähti Venemaa osana November 1917 *15. November Maanõukogu otsusega kuulutas end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimiseni - Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu (et saaks asutava Eesti riigi, protesteerisid kommunistide vastu) -Maanõukogu otsused tunnistati seniks seadusteks. See oli Eesti riikluse teke (de jure/enamlased ajasid koosoleku laiali) -> Vanematekogu
Volbripäev Volbripäev on nõidade ja maagia päev. Volbripäeva on 1.mail ja seda tähistatakse volbrilaupäeval ehk 30.aprillil. Volbriööltehakse suuri lõkkeid ja pidutsetakse. 1.mai on tuntud ka töörahvapühana ja maipühana. Töörahvapüha Töörahvapüha tuleb Ameerikast. Eestisse jõudis see Nõukogudevõimuga. Töörahvapühale on omased paraadid ja protestid,kus kõneldakse töörahva õiguste eest. Maipüha Pärineb muistsest Roomast. Maipühadega tähistati kevade saabumist. Peeti riitusi, mille eesmärgiks oli kindlustada hea viljasaak ning ka kariloomade ja inimeste viljakus. Eesti Vanadel eestlastel tähistas volbripäeva saabumine kevade lõplikku võitu talve üle. Eestikombestikus oli levinuimaks märgiks kaunviljade külv. Kõige halva eemalepeletamiseks kaasnes
Nõukogude okupatsioon Eestis Teise maailmasõja ajal Magnus Lehiste Eesti kaotas omariikluse pärast MoltovRibbentropi pakti sõlmimist Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa nõudis Eestilt sõlmida vastastikuse abistamise lepingu ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Sõja vältimiseks kirjutas Eesti kartuses baasidelepingule alla. 17.juunil 1940. aastal okupeeris Punaarmee Eesti. Peale Eesti okupeerimist korraldas Moskva Eestis töörahva revolutsiooni ning valitsuse eesotsa pandi J. VaresBarbarus. Lisaks kõigele likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei, kohtuasutused ning kehtestati NSVL'i konstitutsioon ja seadused. Kuigi lubatud oli, et Eesti iseseisvus ning riigikord jäävad püsima, kuulutati välja 6. august Eest Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Eestlased olid nõus okupatsiooniga, kuna nad lootsid saada paremale elule ning kartsid tehtud ähvardusi sõja kohta
sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ületamine, ülesehitustöö jm Looming Autobiograafiline Ta ärkas hommikul helgel ja kõneles endale: luuletus „Epitaaf“ „Õhtuks olgu mul aegsasti selge (mälestusluuletus) maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid.
Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine. Eesti Töörahva Kommuun Kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mis kujunes Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omavaks osaks. Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, mõisatest moodustati põllumajanduslikud ühistud. Ainsa riigina tunnustas ETK ,,iseseisvust" Nõukogude Venemaa. Tegelikult allus ETK Moskvast lähtuvatele korraldustele. Murrang Vabadussõja käigus Punavägede edasitung aeglustus
Raekotta tõsteti üles eesti lipp. Koolipoistel polnud üldse plaanis sõtta minna aga asjaolude kokkulangemisel sattusid nad lahinguväljale, kuna poisse kutsuti sõtta ja pool klassi läks omakaitsesse. Ahas ei astunud kuhugi, kuna kahtles kõiges. Lõpuks levis kuuldus, et inglased on jõudnud Tallinna. Kõikjal kostus suurtükkide laskmist. Poisid jagunesid kahte leeri. Osad võitlesid eestlaste vastu ja osad eestlaste poolt. Ahas läks Viljandisse. Tallinnast juhtis töörahva liikumist viktor Kingisepp. Käsper läks Sadukülla, aga seal polnud veel punaste vägesid. Kui Ahas jõudis Rannu mõisa algas seal ka juba tulistamine. Ahase vend võitles vastaspoolel. Poisid koostasid esimest lahingut ja jooksid ära. Posid muutusid sõjas väga palju. Paljud said surma. Ahas naases haavatuna tagasi. Poiste nimed kraabiti marmortahvlile. Eesti Vabadussõda oli eestlastele väga tähtis. Võidetud lahingutest sai alguse eestlaste võidutee. Vabadussõda lõppes 2.02
Nõukogude Liit: · Loodi 1922.a · Ametlikult ühines 4 Vabariiki- Venemaa, Valgevene, Ukraina ja Taga- Kaukaasia( Armeenia,Gruusia, Aserbaidzaan) · Diktaatorlik riik · Isikukultus ehk Stalini ülistamine. Ta kuulutati maailma töörahva ,, juhiks ja õpetajaks", kõikjale ilmusid teda kujutavad plakatid ja skulptuurid · NEP- uus majanduspoliitika · Rahareform, ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. Venemaa majandus hakkas ebaühtlaselt taastuma Kiirelt edenes põllumajandus · Pärast Lenini surma tuli võimule Stalin · Ta kehtestas kontrolli kompartei liikmete üle
Nõmme kultuurikeskus 1924. aastal ehitati Nõmme keskusesse turuplatsi äärde kinohoone, mis aja jooksul vahetas nii mitmeid omanikke kui nimesid. 15.oktoobril 1945. aastal asutati Tallinna Töörahva Saadikute Nõukogu aktiga Nõmme kultuurimaja (kandis detsembrini 1948 nime Tallinna Kultuurimaja Nõmmel), mis pidi hakkama tegutsema kinohoones, tollase nimega ,,Endla". Reaalselt saadi aga esimesed ruumid kultuurimaja valdusse alles 1. septembril 1946. aastal, remondi ja ehitusega tegeldi veel mitme järgneva aasta jooksul. Isetegevusringide töö algas aga kõigest hoolimata hoogsalt, esialgu tegutseti kodudes ja koolimajades. 1946
(Kingissepp, Anvelt) 24.02.1918 Eesti vabariigi väljakuulutamine (Päts, Konik, Vilms Päästekomitee) Märts november 1918 Saksa okupatsioon 15.juuni 1920 Esimene Eesti põhiseadus. 2.veebruar 1920 Tartu rahu allkirjastamine (lõpetas Vabadussõja).. 1.detsember 1924 korraldas umbes 300 kohalikku enamlast Tallinnas relvastatud riigipöördekatse, rünnates valitsusasutusi, sidekeskusi ja sõjaväeosi. Enamlased lootsid majanduslanguse käes vaevleva töörahva toetusele, kuid see jäi saamata ja mäss suruti maha. Pärast seda kadus Eestis igasugune poolehoid enamlaste ideede ja poliitika vastu. Oktoober 1933 rahvahääletus kiitis heaks põhiseaduse parandused (need olid koostanud vapsid). 12.märts 1934 K. Pätsi riigipööre, vaikiva ajastu algus. sügis 1934 kehtestati autoritaarne diktatuur (Pärast Pätsi ja Laidoneri 12 märtsi riigipööret) 1.jaanuar 1938 Päts sai presidendiks Kommunistide mäss. 1924. aasta 1
ühtseks haldusüksuseks, mida ka juhtisid eestlased: amentikud asendati venelastega, toimusid Maanõukogu valimised, eesti keel kuulutati ametlikuks keeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Enamlaste riigipöörde käigus sai kõrgeimaks valitsuseks Eestimaa Nõukogused Täitevkomitee. Tegelikuses oli komitee tegevus küll üsnagi piiratud, sest olulisemad otsused võeti vastu keskkomitees Petrogradis. Omavalitsused asendati enamlaste kontrolli all olevate töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemele asus Punakaart ja rahvusväeosi püüti asendata Punaarmee üksustega. Kohtute asemele rajati tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Tugev tsensuur. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Hiljem ka suuremad ettevõtted. Kogu maa kuulutati riigi omandiks. Peale oktoobripöörate kujunes Eestis omamoodi kaksikvõim
nov keiser siiski allkirjastas selle, kuid Saksamaal puhkes revolutsioon ja kava ei saanud teostada. 11.nov 1918 toimus üle mitme kuu Ajutise Valitsuse legaalne koosolek. Samal õhtul alustas tegevust ka EV esimene relvastatud kaitsestruktuur: Kaitseliit. Vabdussõda- Punaarmee koondas oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed lööbi tagasi veel siia jäänud Saksa vägede poolt. 28.nov 1918 vallutati Narva Ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Eestöastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast kui mitte sissetungist. ETK jätkas vahepeal katkenud enalaste poliitikat. Punaarmee liikus kiiresti edasi ja detsembriks oli vallutatud Ida- ja Lõuna-Eesti. Murrang sõja käigus toimus jaanuaris 1919, mil Eesti väed alustasid vastupealetungi ja veebruaris oli kogu Eesti taas vaba. Eestlaste edu põhjused: kohalike väeüksuste loomine, soomusrongide
mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast ongi see nii suur. Anti käsu , et kõik peavad sinna mahtuma. Aleksandri kirik Joaorus on ehitatud Otto Pius von Hippiuse projekti järgi. Kuna 1919.a. rüüstas Eestimaa Töörahva Kommuun kirikut seest ja sellele järgnev pikaajaline pommitamine jõe tagant purustas vähemalt aknad, tuli tegelda kiriku taastamisega. Märtsipommitamises kukkus üks pommidest läbi lae ja hävitas tornikiivri, juulis lasti õhku säilinud kellatorn koos oreliga. Taastamistöid sai kogudus teha vaid oma väheste jõududega, kuid 1959.a. tähistati kiriku 75.aastapäeva taas korras kirikus. Alates 1994. aastast, mis toimus 32-aastase vaheaja
ajakirjanik Karjalas, Haapsalus. Paju kui ajakirjaniku kohta on öelnud: ,, Tema stiihia oli meri ja vaba loodus. Kohusetundliku inimesena kirjutas , oleks tal olnud vabad käed, kirjutanuks lehekülgede kaupa saartest ja laidudest , mida ta paadisõitudel nägi ." Paju on olnud ka majakavahet Hiiumaal. Aastast 1972 elas Haapsalus . 1978. aastal võitis Paju Baltimaade ja Valgevene noorsooajakirjade korraldatud publitsistikavõistlusel ,, Bellaad" kolmanda koha, samal aastal ,,Töörahva Lipus" ilmunud olukirjeldusega ,,Roostetanud maa ,, (kajastab Osmussaare loodust, hetkeolukorda ). Paju on üks vähestest eesti kriminaalkirjanikest. ,,Ma olen kirjutanud sama palju krimkasid kui teised nüüdisaja eesti kirjanikud kokku ," on Juhan Paju öelnud. Ta on viljelenud Simeoni stiilis psühholoogilisi kriminaalromaane. Ta on loonud ka uurija, kes erinevates teostes juhtumeid lahendab. Komissar Toivo Kivistik saab hakkama ka kõige keerukama juhtumiga ning ta armastab pöidlaid
19241925 Talvel ravil Schwarzwaldis 1925 Sureb augustis Tartu Ülikooli närvikliinikus Maeti Tartu Peetri kalmistule Töökäik Soomes Soome Kirjanduse Seltsis ja teenis elatist Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega 1913 töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 19161919, pidas ateljeestuudiot Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja LõunaEesti kunstikaitsetoimkonnas 19221924 kunstikool Pallase direktor ja maaliateljee juhataja Looming Üks värvitundlikuim eesti maalija Kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades Lemmikvärv oli kaadmiumpunane Looduse kujundaja Alati oli maalidel ka taevas Ekspressionismi mõju Kõrvuti looduspiltidega maalis ka lilli ja portreid Täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid
Alustas üldpealetungi läände, eesmärgiga: 1) taastada vene impeeriumi 1. maailmasõja eelsed piirid 2) teostada maailmarevolutsiooni laiendades relvadega kommunismi sõjast kurnatud Euroopasse ? Eesti vabadussõda ($29) 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 28. november punaarmee rünnak Narvale, kuna sarnaselt Saksamaale ei tunnustanud ka Nõukogude Venemaa Eesti Vabariiki. 29. novembril kuulutati Narvas välja Eesti Töörahva kommuun. See polnud mitte iseseisev riik vaid Nõukogude Venemaast sõltuv moodustis, sellega taheti varjata Nõukogude Venemaa agressiooni, näidates et eestis on kodusõda ja nõukogude venemaa aitab eesti töörahva kommuuni viimase palvel. Jaanuari algul peatati punaarmee pealetung ja toimus murrang Vabadussõjas. 7. jaanuaril algas Rahvaväe vastupealetung, millega veebruari alguseks oli kogu Eesti Vabariigi territoorium vabastatud.
· IV ossa kirjutatakse korterinumbrite järjekorras isikud, kes korteris juba elavad, ja kes juurde tulevad. Iga majaraamat peab olema nummerdatud, nööritud ja kohaliku miilitsaosakonna poolt kinnitatud. Majaraamatut on kohustatud pidama majavalitsejad, komandandid, majarentijad, majaomanikud ja võõrastemajavalitsejad, maakohtades aga on majaraamatu pidamise ja õigeaegse sisse- ja väljakirjutamise eest vastutavad isikud, kes selleks on volitatud küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee poolt. Majaraamat hoitakse linnades majavalitsustes ja maakohtades küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomitees ja seda näidatakse siseministeeriumi, kohtuliku jälituse organite ja sõjakomissariaadi töötajate esimesel nõudmisel. Majaraamatusse on kohustatud end sisse kirjutama kõik kodanikud, kes majas elavad alaliselt või ajutiselt. (Lapsed alla 16 a kirjutatakse majaraamatusse oma vanemate või nende hooldajate nimede järel
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi
koolipoisid ja endised ohvitserid. 9.Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Vaesed ei saanud punaste käest maad. 10.Miks võitsid eestlased paremini treenitud Landeswehr´i? Võimalus kätte maksta orjuse eest. 11.Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Saab, sest eestlased omavahel sõdisid, aninult et teised olid punaste poolel. Hiljem kuulutati Narvas välja Eesti töörahva kommuun, et jätta vabadussõja mulje eestis. 12.Milles lepiti kokku Tartu rahuga?(4 p. välja tuua) Lepiti kokku Eesti riigi piire ja rahu punaste vahel. Eesti defakto. Eesti kommunistlikud väed löödi laiali. Eestist välja veetud varad tuli tagasi tuua.
(ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NEP · Toiduainete riigile andmine -- > maksud ( ülejäägid võis talupoeg realiseerida turul) · rahareform (taastati raha väärtus) · kauplemisvabadus (Ettevõted tegutsevad) · Enamik majandusest jäi riigi kontrolli alla · NEP ei sobinud kokku aga kommunismi ideoloogiaga ja esimesel võimalusel loodeti see likvideerida. Suur terror · Korraldati palju näidisprotsesse olematute "rahvavaenlaste" vastu, kes pidid end süüdi
varustamiseks toiduga. Saksa keel- Trt Ülikoolis, gümnaasiumites. *Baltisakslased andsid mõista, et nad on tõusnud olukorra peremeesteks. *Selleks maksimumiks oli iseseisev Balti hertsogiriik Saksamaa tiiva all. Kuid seda riiki polnud kauaks. Saksamaal puhkes novembrirevolutsioon. Saksa keiser põgenes Hollandisse, kuulutati välja vabariik. Rev-ga liitusid ka Tlns viibivad saksa väed. Rev-i juhtisid mõõdukad sotsiaaldemokraadid. 38. VABADUSSÕJA ALGUS 1918-1919 Sõja puhkemine ja Eesti Töörahva Kommuun *28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. *Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. *Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning
Johan Laidoner 28. november 1918 - 2. veebruar 1920 Peale Saksamaa lüüasaamist ja I maailmasõja lõppu (11. nov. 1918) viis Saksamaa oma väed Eestist välja. Vangistusest naases Konstantin Päts ja temaga eesotsas alustas uuesti tööd Ajutine Valitsus. Nõukogude Venemaa ei tunnistanud aga Eesti iseseisvust ja 28. nov. 1918 alustasid kommunistilikud väeosad pealetungi Eesti Vabariigile. Samal päeval vallutati Narva ja kuulutati seal välja vabariik nimega Eesti Töörahva Kommuun. Samal ajal jätkati pealetungi lääne ja lõuna suunas. Vallutati Rakvere, Tapa, Tartu, Võru ja Valga. Kommunistlike vägede pealetung peatati Tallinn - Paide - Pärnu liinil. Seega oli Eesti jagunenud kaheks. Lääneosas kehtis Eesti Vabariik, idaosas kehtestati Nõukogude võim ja seda juhtis Kommuuninõukogu eesotsas Jaan Anveltiga. Võitluseks kommunistlike vägedega olid Eestis moodustatud rahvusväeosad mille ülem juhatajaks oli Johan Laidoner
poolt 18.02.1918 katkesid Bresti rahuläbirääkimised, Saksamaa alustas pealetungi 19.02.1918 Maapäeva Vanemate Kogu võttis vastu Iseseisvusmanifesti. Moodustati erakorraliste volitustega Eestimaa Päästekomitee 23.02.1918 Iseseisvusmanifest Pärnu Endla rõdult 24.02.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Tallinnas, Ajutise Valitsuse moodustamine (Päts) 25.02.1918 algab Saksa okupatsioon 11.11.1918 Ajutine Valitsus alustab uuesti tegevust 28.11.1918 Vabadussõja algus, Eesti Töörahva Kommuun 23.06.1919 Võnnu lahing, võit Landeswehri üle 2.2.1920 Tartu rahu Isikud Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissar, Tartu rahu allakirjutaja Jüri Vilms Eesti Päästekomitee liige Johan Laidoner Eesti diviisi juht, ülemjuhataja Vabadussõjas Konstantin Konik Eesti Päästekomitee liige Konstantin Päts Eesti Päästekomitee liige, Ajutise Valitsuse juht Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia,
oli kergendada eestlaste sõjaväeteenistust, koondada nad kodumaale, tugevdada kait- set Saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtide käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. Enamslaste sihiks oli vallandada kommunistlik maailma revolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsionaalne ühiskond, pidasid rahvuslikke püüdlusi segavaks teguriks ning taunisid teravalt kõiki rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt
annaabi.ee 
