Eiffeli torn (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

31

pptx

Eiffeli Torn

saab ainult liftiga Raha Maksis 8 miljonit franki (praegult üle 26 mil) Praegult maksaks ehitamine u. 371 mil, maa torni all on väärt 270 mil ja materjalid on väärt 2,7 mil Värvimine 4 mil, värvitakse üle iga 7 aasta tagant Ajalugu Paljudele ei meeldinud Taheti lammutada 300 kirjutajat, maalijat, skulptorit, arhitekti protestisid torni vastu. Lammutamise plaanid Pariisi linn tahtis lammutada 1909 Hitler käskis kindralil Dietrich von Choltitzil, Pariisi sõjaväe kuberneril Eiffeli torni koos linnaga ära lammutada, Choltitz ei täitnud käsku Poppkultuuris Eiffeli torn on olnud paljudes filmides, lauludes, telesarjades Erika Eiffel abiellus Eiffeli torniga Turism Prantsusmaa tuntuim ehitis Maailma kõige külastatud monument Avamisest on külastanud üle 200 miljoni inimese U. 7 mil aastas Turism 2 Tornis on kaks restorani, Gustave Eiffeli tuba ja kontor Talvel on esimesel korrusel avatud liuväli Teenib 22,5 mil aastas Võrdlus

Geograafia

14

odt

Linnamüür

............................... ..4-5 · Viru värava eesvärav..................................................................................... . 5-6 1.1Viru värava eesväravate ehitus.......................................................................6 12Viru värava eesväravate lammutamine............................................................6 1.3Viru värava eesväravad tänapäeval................................................................6 · Seegitagune torn...............................................................................................6-7 · Kuldjala torn........................................................................................................7 · Köismäe torn........................................................................................................7 2.1 Ajalugu........................................................................................................7-8 · Plate torn...............

Ajalugu

17

docx

Linnamüür

aastatel 1448­1453 ehitatiHarju värava eesvärav. Aastatel 1453­1456 täiendati merepoolse Väikese Rannavärava kindlustusi, valmisid ka kahe torniga Viru värava eesvärav ja Karja värava eesvärav.[viide?] 1456. aastal ehitati Lühikese jala väravatorn ja aastatel 1450­ 1456 rekonstrueeriti Pika jala väravatorn ning ehitati ka nende väravate vahele, Pika jala tänava äärde ja Pika jala väravast Nunnaväravani linnamüür, müürilõigule ehitati kaks torni: Saunatagune torn ja torn, mida nimetati lihtsalt "Uueks torniks" [2]. Kaitsetornid 15. sajandi jooksul moderniseeriti linnamüüri kaitsetorne ning ehitati mitu sadultorni ümber linnamüürist eenduvateks poolringilise põhiplaaniga tornideks. 1475. aastal ehitati Kiek in de Köki torn. Kaitsetornid olid enamasti kuni 24 meetri kõrged, nelja-viiekorruselised ehitised, mille ülemine korrus oli lahtise platvormiga ning selle all asusid kaitsekorrused, madalamad korrused olid kasutusel ladudena

Ajalugu

43

pdf

Toompea

Pika Jala väravatorn rajati esialgsel kujul 13.saj. teisel poolel kui all- linna väravtõke "Pika mäe all" , kuna pidevalt kasvasid vastuolud linnakodanike ja feodaalide, all-linna ja Toompea vahel. Linna kodanikkond oli huvitatud pidevast odava tööjõu juurdevoolust maalt, feodaalidele tähendas see aga tööjõu kaotust. Väravatorn oli algul puidust. Pikk Jalg sai kivist väravatorni aastal 1380. põhiplaanilit trapetsikuju- line. Veel 19.saj. oli torn sõdurite majutuspaik. 20.saj. algusest on tornis olnud kunstnike ateljeed. Pika jala värava- tornis elasid karikaturistid Edgar Valter ja Heinz Valk ning teised kuul- sad kunstnikud.  Pika jala väravatorn kandis kaitsefunktsiooni viimati 1991 au- gustisündmuste ajal. Siis suleti värava ­ava suure graniitkuubiga, mis pidi ära hoidma Pihkva tankide võimaliku invasiooni Toompeale piki Pikka jalga.

Kunstiajalugu

29

pdf

Arhitektuuri ja linnaplaneerimise ajaloo referaat

Eurooplased. Algse projekti põhjal pidi tegemist olema tsentraalse lahendusega kirikusaaliga, kus pingiread paiknenuks kolmel küljel ümber altari. Kirik valmis siiski traditsioonilise pikisaalilise lahendusena, kuid tavapärasest pikisaalist eristab Peetri kiriku saali selle suur laius. Idaküljele lisati uues lahenduses polügonaalne apsiid, millega külgnevad käärkambrid. Läänes on neljakandiline torn, sellega liituvad trepikojad jt abiruumid. Peetri kirik on üsna heas seisundis välja arvatud katuse piirkond, kus on puudu töötav kellamehhanism ning normaalsed pööningu trepid. Alates 2007. aastast oli Peetri kogudus võtnud tõsiselt kavasse kirikutorni remontimise. Kiriku eksterjööri ilmestavad nurgatornikesed ja dekoratiivsed tugipiilarid. Sisustuses on tähelepanuväärne altarimaal "Kutsuv Kristus" ja kahekümne kahe registriga orel. Muinsusregister. Peetri kirik

Ajalugu

9

docx

Londoni Külastuskohtad ja vaatamisväärsused

· Sellist keerukat ja peenusliku disaini ei saa näha kusagil mujal · See ehitati 1268 aastal Henry III poolt kes alustas kiriku taastamist gooti stiiliks 1245. aastal. Big Ben · Tornikell Londonis · Maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn. · Kellatorni ametlik nimi on 2012. aastast alates Elizabeth Tower · Üks Londoni ja kogu Suurbritannia tuntuimaid sümboleid · Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288 tollase ülemkohtuniku Ralph de Henghami rahadega · Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus  · Pärast seda ehitati Westminsteri lossi peaarhitekti Charles Barry juhtimisel uus torn. · Torn on uusgooti stiilis. · Selle kõrgus on 96,3 meetrit · Maapinnast kuni 61 meetri kõrguseni ehitatud tellistest ja kaetud värvitud liivakiviga · Ülejäänud torn kuni tipuni on malmist.

Turism

8

docx

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE

VAATAMISVÄÄRSUSED, MIDA TUTVUSTAKSIN SÕBRALE Referaat Tallinn 2011 TALLINNA VANALINN 1.1. Tallinna vanalinnast Tallinna vanalinn on üks terviklikum ja paremini säilinud keskaegne linn Euroopas. Alates 1997. aastast kuulub linn ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Vanalinna teeb eriliseks just see, et seal on säilinud 11.-15. sajandist pärinev tänavate süsteem, ning enamus 14. ja 15. sajandil püstitatud hoonetest on siiani oma algupärase suuruse ja kujuga. Lisaks on seal puutumatuna säilinud veel peamised esindus- ja valitsushooned. Kui teistesse Euroopa vanalinnadesse on massiliselt juurde ehitatud uusi ehitisi, siis Tallinna vanalinnas see nii pole. Vanalinna on kaitsnud hävimise eest võimsad kaitserajatised. Tänu kivi kasutamisele ehitusmaterjalina pole ka tuli suutnud kaunist linna hävitada. 1.2. Mida Tallinna vanalinnas vaadata? Vaatamisväärsusi on seal palju. Alustades vanalinnast endast ja lõpetades erinev

Kultuurilugu

60

docx

EESTI ARHITEKTUURI NÄITED II OSA

kogudusetöö ruumid; esimene on tänaseni ehitamata, teine valmis 1931.aastal Artur Kirsipu projekti järgi, millel puudus algprojekti hooneosi tervikuks ühendav torni poole tõusujoones kulgev katusejoon. Ehitusmaterjalina kasutatud punane tellis te eb kiriku tartulikuks, luues sideme Jaani kiriku ja Toomkirikuga, Peetri ja neitsi Maarja pärispatuta saamise kirikuga. Jõuliselt massiivse kriku aktsendiks on obeliskliku kiivriga torn. Horisontaalsust rõhutavaid vorme nagu massiivne müüristik, raske kivist mansadkatus, poolümarad ärklid, ümarkaarne portal ja kaaraknad, tasakaalustavad liseenid, kõrged kitsad ristkülikukujulised aknad ja eenduvalt-taanduvalt vertikaaljooni moodustav müüriladu. Tellise dekoratiivseid omadusi pidid eriti esile tooma tiibhooned, mis olid kavandatud ornamentaalse tellislaoga. Protaal on kujundatud keskaegse astmikportaalina. Reljeefs müürilaoga poolümarate ärklite astmelistele

arhitektuuriajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)