Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Millal saab noorest täiskasvanu (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on täiskasvanuks saamine muutunud üha raskemaks ?
Millal saab noorest täiskasvanu

Täiskasvanuks saab inimene, kui ta on valmis iseseisvaks eluks ehk siis nn. on valmis pesast välja lendama. Nooruk saab täiskasvanuks, siis kui ta on iseseisev, kuid teadlik ka oma piirangutest ja oskab vajadusel abi küsida. Ta on teadlik sellest, mida ta tahab ja saab aru, millal on ta valesti käitunud ja on võimeline tundma õigustatud süütunnet. Nooruk on kohuse tundlik ja oskab oma tööd hoida. Täiskasvanlikku käitumist näitab ka see, kui ta oskab töötada nii üksi kui ka koos teistega .

Kui mõelda natuke täiskasvamise, kui sõna peale, siis füsioloogiliselt on täiskasvanu see,kes enam ei kasva s.t. ta organism on välja arenenud. Aga me kõik teame, et täiskasvanud inimeseks saamine ei tähenda veel vaimselt täiskasvanuks olemist. 18. või 21. Eluaastane vanus on piirid, kui meile öeldakse, et me oleme täiskasvanud ealiselt ja me peame vastutama enda eest. Eesti Põhiseduse kohaselt on 18.aastane täiskasvanud noor. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.Näiteks öeldakse, et igal vanusel omad lõbud ja rõõmud, nii ka on 18. aastasel noorukid võivad tarbida alkoholi ja külastada klubisid. 21.aastasel noorel inimesel on võimalus minna Rootsi kruiisile nädalavahetusel.

Kunagi, kui oli leer populaarne ja peaaegu, et kohustuslik mõne pere jaoks. Seal sai nooruksist täiskasvanu. Seal õppisid noored kuulama oma südamehäält ja püüdma sellega mitte vastuollu sattuda.Olla hinges täiskasvanud tähendab,et inimene on võimeline tajuma seda vastutust, mis on tema põlvkonnal.

Miks on täiskasvanuks saamine muutunud üha raskemaks ? Veel 40-aastased inimesed elavad nagu teismelised ning ühiskond ei kirjuta enam ette, millises vanuses tuleb abielluda, millal lapsed saada või maja ehitada. Sotsiaalne surve nõuab vaid üht: nooruslikku välimust. Ning eksperimenteerimisjulgust ja riskivalmidust.


Saksamaast saame rääkida faktidest nagu näiteks: Saksa mehed abielluvad keskmiselt 37-aastaselt, naised 34-selt. Iga neljas 18–30-aastane Saksa noor elab koos vanematega. Iga kolmas 40-aastane Saksa mees on lastetu.
Eesti puhul saame rääkida faktidest nagu: Iga kolmas 25–29-aastane Eesti mees ning iga viies sama vana naine elab koos vanematega. Eesti mehed abielluvad keskmiselt 28- ja naised 26-aastaselt. Euroopa Liidus on naise vanus esimese lapse sünnil keskmiselt 28, Eestis 25 aastat.
Selleiseid probleeme saame ära hoida juhtidest last väiksest peale. Laps tuleb panna valikute ette ja väiksena juba tuleb tal teha iseseisvaid otsuseid.
Täiskasvanuks saab nooruk alles, siis kui ta on valmis astuma iseseivasse ellu ja ta ei põru selles. Inimlik on teha vigu ja eriti on see lubatud noortele, kes katsetavad, mis on õige, mis mitte ja kui nad on käitunud valesti suudavad nad seda tunnistada ja end parandada.

(0)


Millal saab noorest täiskasvanu #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor uiek Õppematerjali autor
essee

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
90
doc

Nimetu

murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress

Arengupsühholoogia
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE
30
docx

SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE

reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekitada hirme, blokke. Blokke tekitada on väga lihtne. Kuidas määratleda pere- pere mudel on muutunud tugevalt, me ei teagi enam, kes on pere ja kes mitte. Wamboldt 1989 Reiss E.Burgess Barnhill Felck Asjadega armastuse ostmine- on midagi suuremat, kui materiaalne konstrukt. Aju pesu on niipalju tehtud- akna all ei laula, siis ei armasta

Seksuaalkasvatus ja pereplaneerimine
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

4 Seksuaalsus.........................................................................................................197 Mõtlemise areng.................................................................................................198 Isiksuse areng.....................................................................................................200 Sotsiaalne areng..................................................................................................202 Täiskasvanu ja murdeealine...............................................................................206 Identiteedikriis 16-19 aastasena.............................................................................209 Isiksuse areng – emotsionaalne iseseisvus.........................................................209 Sotsiaalne areng..................................................................................................211 Ideoloogiline kriis 19-20/25 aastasena..................

Arengupsühholoogia
Referaat teismelistest
11
docx

Referaat teismelistest

Referaat Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks. Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu. Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse kõrval, võib-olla ka olulisem muutus, toimub üleminekuperioodil ka lapse sisemaailmas

Ühiskond
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

...................................................................................30 2.2 Miks on oluline jälgida lapse arengut? ............................................................................... 31 2.3 Kuulame, mida lapsed tegelikult tahavad...........................................................................32 2.3.1 Kuulata inimest............................................................................................................. 34 2.4 Laps saab aru........................................................................................................................34 2.5 Lapse olemus....................................................................................................................... 36 2.5.1 Mäng on oluline............................................................................................................ 36 2.5.2 Olulisemad mänguasjad..................................................

Perepsühholoogia
Perevägivallast
52
odt

Perevägivallast

Kaks sõna, mille õiget tähendust me vist ei teagi. Või ei taha teada. Või natuke teame ja natuke ei taha teada. Ja mis sel kõigel on pistmist äritegevuse ning majandusliku huvitatusega, nii avaldaja kui esindaja ­ toetaja poolt. Samas on see ühiskondlik-õiguslik ala nagu teised õigusruumis olevad juhtumid. Juhtum on juhtum ja töö on töö. Eurorahasid meil taga ei ole. Ka ei ole riikliku õigusabi toetust. Küll on aga teil võimalus abi ja toetust otsida. Küll aga saab iga juhtumi kohta materjali koguda, avada võimalus lahenduste otsimisel: · väimees peksis äia... · purjus isa on aastate keskel rünnanud ja türanniseerinud perekonda... · võõrasisa hüpitab kasulast põlve peal... Kõik need juhtumid, kus ühiskonnal on regulatsioonid ja võimalused asjaga tegelemiseks, pea avaldajal olema aeg küps, asja avamiseks, vaatlemiseks, arvamuste kogumiseks, juriidilisehinnangu taotlemiseks. ...

Kirjandus
MARTTI PALOHEIMO-LAPSEPÕLVE MÕJUD
46
docx

MARTTI PALOHEIMO „LAPSEPÕLVE MÕJUD“

................................ 17 11.ANDEKSANDMINE................................................................................. 18 12.RAVI...................................................................................................... 20 KOKKUVÕTE............................................................................................... 22 SISSEJUHATUS Raamatu moto ütleb: „ Lõpuks ei ole millelgi muul tähtsust, kui vaid sellel, et lapsi armastataks.“ Selles raamatus saab ainu sellest, mis on kodukahjustus ning, mis seisneb selle taga. Me ei suuda aimatagi ka kõige parema tahtmise juures, mis toimub inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste

Psühholoogia alused
Arengupsühholoogia konspekt
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Prantsuse-shveitsi psühholoog. o Tema kognitiivse (tunnetusliku ) arengu teooria põhineb bioloogilisel mudelil ja kirjeldab kvalitatiivseid erinevusi väikelaste, laste ja täiskasvanute mõtlemises. o Arvas, et areng on tasakaalustamisprotsessi tulemus, kus mõistus püüab sobitada oma struktuure ümbritsevale keskkonnale. Jaotas lapse arengu 4-le järjestikule astmele: 1.Sensomotoorne arenguaste- 0-2 aastani Imik saab maailmast teada ainult vaadates, haarates 2.Preoperatsiooniline -2-7 aastani Lapsed kujundavad mõisteid ning kasutavad sümboleid (N.keelt) suhtlemise hõlbustamiseks. Sümbolid piiratud vahetu isikliku kogemusega. 3.Konkreetsete operatsioonide aste -7-12 a Lapsed hakkavad mõtlema loogiliselt, klassifitserima mitme tunnuse alusel ja saavad aru matemaatilistest mõistetest. Suudavad rakendada neid

Üldaine arengupsühholoogia




Kommentaarid (1)

Makesumnoiss profiilipilt
10:07 16-11-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun