Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turvaline kool läbi minu silmade ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
koolidemokraatia, kooliga, järelvalve, kaasõpilased, teeks, demokraatlikus, algklassis, teistsugune, koolivorm, ühesugused, pisemgitegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
kindlasti rohkem meelde kui raamatust loetust. Isiklik näide on tuua just hiljutisest kultuuriajaloo loengust, kus õppejõud Inge Lembinen viis meid Eesti Rahva Muuseumisse. Käisime näitusel, mis kajastas eestlaste varasemate sajandite argielu. Saime tutvuda tolleaegsete elamistingimustega, tööriistadega, aastaaegade olulisusega 19.-20.sajandi töötegemises, tähtpäevadega. Tunnistan ausalt, et selline teistsugune lähenemine õppimisele aitab paremini informatsiooni talletada ning seoseid leida. Kahtlemata peab õpetaja arvestama ka õpilaste huvide ja võimetega. Õpetaja peab oskama leida seoseid erinevates valdkondades, peab oskama seletada, miks just selles aines antavad teadmised on kusagil mujal ja tulevas elus vajalik. Näiteks koolis, kus mina käisin korraldas eesti keele ja kunstiajaloo õpetaja sellise päeva, kus kõik minu klassi õpilased pidid tegema
Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänud samaks. Foto Koolivorm 1988 Klassidesse on tekkinud puutetahvlid ja arvutid, aga muu on jäänud samaks. Lasteaias on uued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuv kasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Väga suur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juures on lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkem hoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus. Lugesin 12
Selleks on vaja luua ja kasutada strateegiaid, ning nende loomine on täiskasvanute teha. Kes siis veel, kui mitte lapsevanem või koolitöötaja peaks õpilasele abiks ja toeks olema. Olgu selleks õpilaseks siis kiusaja, ohver või kõrvalseisja. (Vaiksoo, 2010) Kiusamisprobleemide sagedus ja suurus on kindlaks indikaatoriks, et laps(ed) ei tule üksi nende suhete sasipundardega toime. Samuti ei peaks see, kooli seisukohalt, lasuma ainult õpetaja õlul, vaid minema korda kõigile kooliga kokku puutuvatele inimestele. Kooli hea sotsiaalne kliima on lapse arengu juures väga tähtis, vahest isegi olulisem kui mure õppimise pärast. (Vaiksoo, 2010) Kiusamine on koolivägivalla alaliik. Vägivalla teadusliku mõiste all peetakse silmas agressiivset käitumist, kus füüsiliselt haiget tegemine või kahju tekitamine on tahtlik. Samas peavad õpilased ise lisaks füüsilisele vägivallale ka psühholoogilist tahtlikku haiget tegemist.
Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad? Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu. Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi, ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku. Vastused oleksid heaks mõtteaineks lehe toimetajatele, et nende suur ettevõtmine edaspidi vilja kannaks ning artiklid pakuks
Õpetaja ootused lapsevanematele Hoolitseksid lapse põhivajaduste rahuldamise eest Omaksid häid laste kasvatamise oskusi Oleksid oma lastele eeskujuks Oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis Toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi Käiksid lastevanemate koosolekut Toetaksid kooli Soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist Suhtleksid pidevalt kooliga Julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust Oleksid teadlikult oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Lapsevanemate ootused koolile Tahavad olla informeeritud oma laste edasiminekust Tahavad jagada oma muresid õpetajaga Tahavad, et õpetajad kuulaksid neid ja arvestaksid nende arvamusega Tahavad saada posiitvset informatsiooni oma laste kohta, mitte saada ainult lugeda lapsele kirjutatud märkusi
· tahavad, et neid koheldakse kui võrdseid Õpetaja ootused lapsevanematele · hoolitsetakse laste põhivajaduste rahuldamise eest · omaksid häid laste kasvatamise oskusi · oleksid oma lastele eeskujuks · oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis · toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi · käiksid lastevanemate koosolekutel · soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist · toetaksid kooli · suhtleksid pidevalt kooliga · julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust · oleksid teadlikud oma väga tähtsast rollist laste haridusteel Kodu ja kooli koostööd segavad faktorid · lapsevanema varasem negatiivne kogemus ja hirm · negatiivse info kartus · vanemal on endal probleeme · lapsevanem varjab koduseid muresid · probleemid ei lahene · tuntakse piinlikkust oma lapse pärast · puudub huvi lapse käekäigu vastu · hirm tõde teada saada
tähelepanu saavutada; · keskmise või alla selle õppeedukusega lapsed; Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? · Räägi sellest täiskasvanutele - lapsevanemale, klassijuhatajale, koolidirektorile, psühholoogile. · Väldi kohti, kus on oht sattuda kiusamise ohvriks. · Liigu koos sõpradega. · Kuna kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks, teda kardaks, siis püüda kiusajast mitte välja teha. 11 Lisa 2 Kelle mure on koolivägivald? 24.04.2007 Maarja Pedaja, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Artiklit kirjutama ajendas mind Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse esinaise Kadri Järve sõnavõtt, milles ta väidab, et koolivägivalla vastu võitlemist kõrgkoolides ei õpetata ning noorte õpetajate koolitamisel tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata
tegemisest, et teistes taas hirmu tekitada. Kiusamisega pole tegu, kui kaks võrdset õpilast selgitavad oma vahekordi, riidlevad või kui kiusamise ja ilkumise objektiks satuvad juhuslikult erinevad õpilased. KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad.
VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad
imikueas, takistades tal vabalt siputada, mässides laps lina sisse. Russeau otsis oma raamatus ideaalse inimese kirjeldust, kuid minu nägemust mööda ideaalset inimest meie ühiskonnas ei ole olemas. Meil kõigil on omad head ja vead. „Lapse näiv vägivald ja lõhkumistung ei ole kurjuse väljendus, vaid tema tegevustungi avaldus“. (lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordselt kasutati sotspedag mõi
Kirjuta oma arvamus ning põhjenda. Teie vastus 31 LISA 2 Muutmata kujul vastused küsimusele ’’Mis on sinu arvates koolistress?’’ Stress koolist Koolist tingitud stress (ülekoormus, palju kodutöid, pikad koolipäevad) Stress koolist, mis on tekkinud ülemõtlemise, üleõppimise ja ületegemise tagajärjel. Kooli tõttu tekkinud psühholoogiline seisund, mis kooliga kaasneb. Stress, mis on põhjustanud kool - pikad koolipäevad, palju kodutöid, vähe aega, ärevus enne kontrolltöid jne Kui ollakse pinges ning pidevalt väsinud Kui õppimine kuhjub üle pea, tãhtajad vilgutavad punaseid tulesid, hinded kukuvad, sa tunned et sa enam ei taha, ei jõua ja ei viitsi. Koolist tulenevate probleemide tõttu depressiooni või ärevusse sattumine. Kooliga seonduv masendus.
ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961. aastast rõhutatakse ateistliku ja internatsionalistliku kasvatuse tähtsust. Keskkoolilõpetajate valikuvabadust püüti mitmel viisil piirata. Kõrgkoolidesse siirdujatelt hakati nõudma partei, ametiühingu, komsomoli jm iseloomustus-soovitusi. Kõrgkooli astumisel olid eelistatud mõneaastast tööstaazi omavad noored. 1960. aastal piirati vastuvõttu kõrgkoolidesse ja keskeriõppeasutustesse. Eesmärk oli juhtida
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et teadmisi edasi anda, peab õpetaja ise ka enda õpetatusse uskuma ja soovima seda teistega jagada. Samas on oluline, et õpetajana suudaksime laskuda lapse mõttemaailma tasemele, näitamaks, et oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi. Näiteks meenutan väga soojalt enda esimest, algklasside õpetajat. Olin koolis väga püüdlik, nagu tõenäoliselt enamus esimese klassi lastest. Õpetaja oli väga noor, ilus ja ta meeldis mulle. Ühes tunnis aga koostas ta meile iseseisva tööna liikuva aabitsa ülesande, mille eest pidime saama hinded
" Kõlab päris tõsisena, mis? Tegelikult on asi nõnda, et mitmetel juhtudel on tegemist kontekstist jõhkralt väljarebitud sündmusega. Kerge on ju kellelegi halba varjundit manada, kui noppida tema tekstist välja mõned diskrimineerivad fraasid, kontekstile tervikuna tähelepanu pööramata. Kui asja lähemalt uurida, ongi teinekord tegu pigem õpetaja sõbraliku lõõpimisega, kui tõsiselt mõeldud diskriminatsiooniga. Sõpradega on lugu teistsugune. Lapsed võivad teinekord olla õelad ja solvata oma eakaaslasi tahtlikult üsna julmalt. Olenevalt isiksusest, võib solvunu sellest ühest märkusest saada trauma päris mitmeks heaks aastaks, halvemal juhul kuni kooli lõppemiseni. Sellistel juhtudel on tõesti tegemist tõsise probleemiga, mida ei saa eirata ega ajakirjanduse poolt ülespuhutuks pidada. Koolistressiga seonduvad veel lapsevanemad ja seda kahel kombel. Nagu ma enne mainisin,
Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli. Kuigi koolimaja oli väga hästi hoitud, siis linnavalitsuse haridusjuhi sõnul nägi Wiedemanni maja teiste renoveeritud koolide kõrval siiski hale välja. Niisiis loodetigi sellele, et riik teeks remondi. Kuid kooli asutamisel tuli leida lahendused paljudele küsimustele: tuli lahutada põhikool ja gümnaasium, praegused koolid reorganiseerida ning teha koostööd kogukonna ja gümnasistidega. Tööd oli palju: ette oli vaja valmistada põhimäärus, valida koolile nimi, koostada õppekava; samuti teha valmis kava riigigümnaasiumi rahastamiseks, leida personal, sõlmida lepinguid ning valida hoolekogu. (Ilves 2010a) Kuid sama aasta septembriks oli riigikooli tulek ikka veel lahtine
..“, lisades just selle päeva põhjuse: „sest sa ei kuulanud“ (isegi tolle aja kohta). Ta lihtsalt hoidis minust veerandi lõpuni eemale. või „ei kuula“ või „sa ei keskendu ega ole hoolas“. See õpetab ka, et õppimine on elukestev, et haridus ei lõpe koolis või kooliga. Päris kindlasti on vahe koolis käimisel ja haridusel. Ma lahkusin koolist 15-aastaselt; jooksin ära. Lahkusin, sest ma jäin vahele sellega, et panin kooli kesksele teadetetahvlile üles suure pildi, millel olid kujutatud kõik minu jaoks ebameeldivad Ma mäletan, et vaatasin alatasa klassi aknast välja (eriti siis, kui mul oli igav või kui õpetaja aina õpetajad. Aasta oli siis 1962 ja kooliaasta lõpuni oli jäänud veel kaks päeva
võta liiga tõsiselt. See aitab liigset emotsionaalsust vältida. On väga tähtis ka oma töö suhtes perspektiivitunne säilitada. Mõnedes situatsioonides on vaja proovida ehitada enda ja probleemide vahele nähtamatu barjääri. Naer, positiivne suhtumine ja usk paremasse aitab väga hästi stressi vastu. Väga oluline on pauside pidamine. Pärast tundi võib rahulikult tass kohvi juua, vestelda kolleegidega õpetajate toas asjadest, mis ei ole üldse kooliga seotud. Päeva lõpus koju jõudmisel on vaja proovida mõneks ajaks kool täielikult selja taha jätta. 13. Liiga väsinud, et õpetada Õpetamine on väga nõudlik töö, mitte ainult vaimselt ja emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt. Selleks, et vaimse ja füüsilise tervise säilitada, võib lubada endale hõlpsaid tunde. Selles ei ole midagi halba, kui õpetaja saab oma koormust mõnes tunnis väheneda. Mina ise kasutasin arvutiklassi tihti ka selleks, et pisut lõdvestuda
- Indiviidiga seotud faktorid. Indiviidi suhted õpetajaga. Need, kes välja langenud ja neilt küsitud, millistel tingimustel tuleks tagasi siis kui oleks kasvõi üks õpetaja, kellega oleksid head suhted ning õpetajate ja direktsiooni hoiakud minu suhtes positiivsed. Hoiakud seetõttu kooli suhtes negatiivsed. Õpetajate negatiivne suhtumine tuleb korraldada ümber positiivseks. Sisemise õpimotivatsiooni kujundamine. Ajakiri Haridus 11/12 Kõiv, 2007 Kõik kooliga seotud riskifaktorid üleval pool, ülekaalus. 3. Koolist väljalangevuse ennetamine Kuidas ennetada? Põhjuseta puudumiste vähendamine. Klassivälised üritused, huvitegevus. 4. Koolist väljalangevuse tekkeprotsess - Osalus-identifikatsiooni mudel osaluse puudumine- madal akadeemiline edu- mitteidentifitseerimine kooliga- lõpptulemus; koolist väljalangevus - Frustratsiooni-enesehinnangu mudel
puudujäämisest. 2. Puudujäägid akadeemilistes oskustes. Kohe alguses kooli tulles, aga võib avalduda ka nt 7 klassis, avalduvad raskused. See omakorda tekitab pettumust plärtsutakse õpetajaga, sest ma nigunii ei oska. Antisotsiaalne käitumine. Kaasneb akadeemiline ebaedu. Osalus-identifikatsiooni mudel (selgitab, miks koolist välja langetakse). Põhjus, miks koolist välja langetakse on õpilase ja kooli vaheline puudulik seotus. 1) Alguses puudub kooliga psühholoogiline seos tunne, et ei saagi süsteemi sisse. 2) Sellega kaasneb akadeemilise edukuse langus. 3) Õpilane ei identifitseeri end kooliga (ei samasta end); eriti mõjutab teda veel see, mis tuleb väljaspoolt, nt on sõbrad, kes ei käigi koolis ja nendega on lõbus ja lahe. 4) Väheneb kooliga seotus ei tunta ühist osa, kattuvust. 5) Sellega kaasneb füüsiline eraldumine algab väikeste sammudena.
Sageli esineb andekus peidetud, varjatud kujul ja sel juhul ei ilmne ta sugugi igapäevases koolitöös iseenesest (ibid). Teises ja kolmandas kooliastmes lisandub õppekavva palju aineid, aineõpetajatel on rohkesti uusi õpilasi ja neid uusi on tal võimatu kohe mitmekülgselt tundma õppida, sh nende annetes orienteeruda. Varjatud anne jääb mõnikord avastamata ka seetõttu, et ei õpita tundma õpilase n-ö lage, vaid piirdutakse sellega, et laps sooritab ainekavas nõutud ja kõigile ühesugused ülesanded hästi ja nii õpetaja kui ka lapsevanem on rahul. Jääb aga teadmata, milleks laps veel võimeline on, ehk suudab ta lahendada hoopis keerukamaid ja raskemaid ülesandeid (ibid). Niisugune olukord on sagedane esimestes klassides ning eriti tüüpiline matemaatiliste annetega laste puhul. Õpetajal on palju tegemist lastega, kes kooli tulles ei tunne 11
jäävad muutused käitumises tihti märkamata ja reageeritakse alles siis, kui käitumine on muutunud absoluutselt talumatuks. Probleemse käitumise taustaks olevate põhjusteni on õpetajatel sageli keeruline ja vaevarikas jõuda. Siin peaksid appi tulema tugispetsialistid, kuid vahel on lapse käitumist selleks ajaks juba raske muuta. Kindlasti peab süüvima lapse probleemi põhjusesse, mitte aga kedagi süüdistama. Kui on vaja tuleb kaaluda ka teistsuguseid õppemeetodeid, luues teistsugune õhkkond noore ümber, mis oleks tava klassiõppest erinev. Kool ei peaks olema olemuselt ainult hariduse andmise koht, vaid õpilane peab ka end seal turvaliselt tundma ja teadma, et kui tekib probleem, saab ta abi. (Pors: 29.10.10) Õpetajal on raske rääkida vanematele, et neil on probleemne laps. Paljud lapsevanemad ei usu, mida õpetaja räägib ja ei ole edasistest vestlustest huvitatud. Vanemad peaksid teadvustama, et kuna kool on koht, kus laps veedab enamus oma ajast, siis saab olla
1. Tähelepanu püüdmine: Märka mind!. Näiteks hüüdmine kõva häälega vahele. Sekkumise võimalused: (1) Ignoreerimine + positiivne tagasiside; (2) oskuste õpetamine, suhtlemisoskus; (3) seada laps silmitsi verbaalselt ja anda valikuvõimalusi. 2. Võimu otsimine: Sunni mind! Pane mind tegema!. Sellisel juhul tuleks (1) õhutada koostööd näiteks: ma ei saa sind sundida kirjutama kodutööd, aga mul oleks hea meel kui sa seda teeks, mul oleks su abi tarvis ja me võiks koostööd teha või midagi sellist (2) õpetada prosotsiaalseid oskusi (3) kas võib olla, et sa tahad näidata, et sind keegi tegelikult ei saagi peatada, et sina tahad olla boss ja juhtida, et sa sellepärast ei tee seda mis vaja või midagi sellist. Hüperaktiivsus 17.oktoober 2011 Diagnoosi paneb psühhiaater
ja ma ei mõista kuidas mõni võtab sellise jultumuse nende otsas tantsida ja tolatseda." -7.Kehalises on ikkagi korvpall ja poisid saavad muidugi teda, et see ei ole tema tugevam ala. Ainus mis tal tõeliselt hästi välja tuleb on jooksmine, seda ilmselt tänu emale kes on nooruses olnud sprinter. -6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse vaid J toob mustad riide ise ära. Kuid nüüd jälle eme arvab, et mis kurja ta
Lõigub ennast terava esemega, lööb pead vastu seina või katkub juukseid. Noor otsib erinevaid väljundeid endasse kogunenud emotsioonidele. Sellist käitumist on kaasõpilastel raske mõista ja sellel võib järgneda kiusamine ja tõrjumine. Lapse edukust koolis ja enesekindlust mõjutab tugevalt kaaslaste tõrjuv suhtumine. Tavaliselt satuvad tõrjutuse alla need, kes millegi poolest teistest erinevad. Põhjuseks võib olla rahvuslik erinevus, teistsugune välimus, õpiedukus, kodune olukord, erinevad füüsilised ja vaimsed puudused ning palju muud. Kui täiskasvanu oskab teistsuguste inimeste suhtes tolerantseks jääda, siis lapsed ei oska oma vähese elukogemuse tõttu neid aktsepteerida. Lapseeast algav sotsiaalne tõrjutus mõjutab inimest tema isiksuse kujunemise kõige tundlikumal perioodil (Kraav, Kõiv 2001). Tõrjutud lastel puudub sageli enesekindlus, julgus ja turvatunne. Neil on
loetut. Grammatiku koolis õpiti üks või kaks aastat ja sealt lahkuti 13-14-aastaselt. Retoorika e. kõnekunsti tõid Roomasse kreeklased ja ka nemad hakkasid seda õpetama. Retoorikakooli ei pääsenud igaüks, kes soovis, sest pidi kõnelema kreeka keelt. Selline kool oli ka väga kallis. Mõnes mõttes oli retoorikakool erialakool, mis koolitas välja kõnemehi ja advokaate. Retoorikakool sarnanes natuke grammatiku kooliga, kuid oli raskemal tasemel. Õpilased pidid kirjutama etteantud teemadel, nad pidid kas ümber lükkama või kinnitama mõnda sündmust. Koolis korraldati väitlusi ja arutlusi. Koostati endale tekst, õpiti see pähe ja esitati avalikult klassile ja vanematele. Retoorikakool lõpetati 15-16 aastaselt. KASVATUS Perekonnapea absoluutne võim õpetas noori maast madalast alluma, isiklikku initsiatiivi ega ei saanud noortel olla. Isa õpetas poisile sõdalase ja põlluharija oskusi, aga ka
stress juba kallal on. Inimesed just kui nagu kogu aeg võitleksid selle vastu, väites, et neil ei ole, aga tegelikult on juba ammu kehv olla. Aga sellist lühiaegset depressiooni, musta masendust, meeleolu muutust või kurba meeleolu on tõenäoliselt tundnud iga inimene. Noore inimeste stressist jagu saamisel on oluline roll nende vanematel. Vanemad ei tohiks oma stressi all kannatavat last jätta sellises olukorras üksi ega ka käskida tal ennast kokku võtta (ta teeks seda isegi, kui ta suudaks). Vanemad ei tohi oma lapsele anda nõuandeid, mida nad ei suuda jälgida, neid süüdistada (ta süüdistab end ise niigi) ega kritiseerida. Samas ei tohiks lapsevanemad ka liialt muretseda ja enda elu hooletusse jätta. Kui sinu tuttav või sõber kannatab stressi käes, siis võid sa teda aidata rääkides ausalt oma murest tema pärast ja küsides, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Ära kohku tõrjuvast vastusest
Teose analüüs Kadi Koemets 12.A Ülesanne 1 1. Valisin Jan Guillou teose „Kurjus“. Žanriks on romaan. 2. Tegevus toimub pärast Teist maailmasõda, umbes 1950.aastatel Rootsis. Peategelane Erik on oma kasuisa vägivalla ohver. Samaaegselt on ta oma kooli jõugu liider, kuhu kuulusid ka Tuletorn ja Göran, kes üritasid temalt võimu ülevõtta. Kõik kartsid Erikut tema hea kaklusoskuse tõttu. Ise ta selle üle õnnelik ei olnud. Kaklused olid Eriku jaoks muutunud vastikuks ning justkui kohustuseks teiste jõugu liikmete ees – ta hakkas ohvritele kaasa tundma ilmselt seepärast, et ta isegi oli vägivalla ohver. Pärast seda kui politsei oli jõugu liikmed tabanud varguselt, nimelt varguste laine tõttu oli ülesseatud varitsus, he
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
annaabi.ee 
