4. Korraldus mõeldes siin nii reisiteenuste korraldajaid (reisikorraldajad ja reisibürood) kui ka reisisihi korraldajad (avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioone ja asutusi). Kokkuleppeline termin meeldejätmiseks "MATK". TURISMI LIIGID JA KATEGOORIAD: 1. Siseturism riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. 2. Sissetulev turism riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. 3. Väljaminev turism riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. TURISMI BAASSKEEM EHK TURISMI RUUMILINE KONTSEPTSIOON: NÕUDLUS TURISMIS EHK KLIENT TURISTI MÕISTE: Reisijad jagunevad kaheks: 1) Külastajad: turist ja ühepäeva külastaja (loetakse statistikasse). 2) Muu reisija (ei loeta statistikasse). REISIJA VAJADUSED: -Eneseteostuse vajadus -Staatusevajadus
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel
soovide rahuldamine, aja säästmine, lubaduste täitmine leida teenindusprotsessis korraldamise kitsaskohad seonduvad töökorralduse, meeskonnatöö, teenindusstandardite olemasolu ja järgimisega leida töötajatega seonduvad kitsaskohad seotud töötajate pädevuse, teenindamisvalmiduse oskusta ja soovidega pakkuda ja müüa, koolitusvajadustega jne leida partneritega seonduvad kitsaskohad nt koostöö reisibüroo jt turismiettevõtete teenuste vahendajatega leida ümbruskonnas "kimbutavad" kitsaskohad seotud ümbruskonna teeninduskultuuri ja inimeste külalislahkuse ning teenindusvalmidusega seotud kitsaskohad leida teisi kitsaskohti seotud riigi ja kohaliku turismipoliitikaga, transpordikorraldusega jne 27. Tagasidesüsteem turismiettevõtetes Tagasisidesüsteemid majutuses, toitlustuses ja reisibüroodes on kasutusel. Need
nii liitumine Euroopa Liiduga kui ka Eesti riigi järjest tulemuslikum tegutsemine enese tutvustamisel olulistel sihtturgudel. Eesti suguse väikese ja suhteliselt uue turismiriigi jaoks ei ole konkureerimine tuntumate turismiriikidega olnud kerge. Riik reisisihtkohana ei tähenda turistile üksnes territooriumi ja vaatamisväärsusi. Olulise osa turismiriigi mainest moodustavad kohalikud turismiettevõtted, mille tegevuse eesmärgiks on külalisele sobiva turismitoote arendamine ja vahendamine. Iseäranis välisturgudele suunatud turismiarenduses on tugev riigipoolne partnerlus turismiettevõtjale olulise tähtsusega. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) riigipoolse partnerina pakubki turismiettevõtjatele turismiturundustoetust. See toetus on suunatud turismiettevõtja abistamiseks, sealhulgas riskide jagamiseks uutele turgudele sisenemisel. Peame turundustoetust eriti oluliseks toetusmeetmeks,
kaug-ida x x x Austraalia, x x x x x x x Uus-Meremaa ja Vaikse ookeani lõunaosa Allikas: autori tõlge Smith et al joonisest (2009: 276) Vaatamata tulevikutrendide kohta tõendusmaterjali puudumisele enamate autorite sõna- võttude näol, on siiski eeldatav, et paremini hakkavad tööle spaad nendes linnades, kus avalik sektor on koostöös erasektoriga kinnitanud tervet kuurordipiirkonda hõlmava kontseptsiooni, sest ilma kindla sihi ja struktuurita ei ole võimalik midagi arendada. Kuigi Inglismaalt alanud merekuurortide juhtimine toimus valdavalt riigi eestvedamisel, põhinevad tänapäeva läänemaailma kuurordid enamasti erakapitalil ja neid juhib üks eraettevõte (Vunk 2004: 7). Sellegipoolest peab autor siinkohal mõistlikuks arvestada
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.