Pisa torn (1)

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
Pisa torn
Referaat
Miina Pruuli
10. a klass
15.05.11
Sisukord
Pisa torni ehitamine…………………………………………………………………...lk3-5
Pilte Pisa tornist ………………………………………………………………………..lk6-7
Pisa torni põhiplaan …………………………………………………………………...lk8
Kasutatud allikad…………………………………………………………………………lk9
Pisa torni ehitamine
Kui Itaalia kirikute kellatornidele võime torniehituse loos anda oamette koha, siis hoopis eriline koht nende hulgas kuulub Pisa katedraali tornile. Selle silindriline südamik, mis jätkab Ravenna torni traditsioone, on ümbritsetud kuuekorruseline graatsilise galeriiga, mille moodustavad kaarestikku toetavad siledad marmorsambad. Pisa kampaniil on kaunimaid itaalia romaani arhitektuuri näiteid, kuid oma maailmakuulsust ei võlgne ta mitte niivõrd olule, kui dramaatilisele ehitusloole ning sellele järgnevale.
Torni nurgakivi pani 1174. aastal Pisa meister Bonanno. Ehkki aluspinnas pidi küllalt teada olema, katedraali enese ehitusel, mis tollal oli alles pooleli, otsustas Bonanni rajada vundamendi kõigest 3,6 m sügavusele ja pealegi mitte laud vaid rõngasmüüritisena seinte alla. Siit kõik hädad algasidki. Juba enne 11 meetri kõrguse allehitise valmimist vundament vajus ja, mis kõige hullem, kaldus lõuna suunas. Nähtavasti lootes vajumise lakkamist jätkab Bonanni torni ehitamist, kuid aastal 1186 kui valmis sai kolmas galerii oli torni kalle juba sedavõrd suur, et tööd pandi seisma. Võib kujutleda linnaisade ja linnakodanike pahameelt ning nõutust, sest kellatorni peeti tollal peakiriku ja kogu linna uhkuseks. Ei osatud ju arvata, et kunagi meenutavad pisalased tänuga meest kes vundamendi rajamisel vea tegi. Oldi nördinud, et Pisa tollal kaubandus ja merelinnana parajasti oma kuulsuse tipul, pidi nüüd leppima pooliku ja isegi viltuse torniga. Võinuks tehtu muidugi lõhkuda ja alustada otsast peale, kuid kardeti naabrite pilge alla sattuda. Arupidamine kestis enam kui 40 aastat, enne kui Innsbruckist pärit meister Wilhelm kutsuti 1233. aastal ehitust jätkama. Wilhelm jõudis vaid ehitada neljanda galerii, kui töö taas katkestati , sest vajumist ei pidurdanud ka see, et edasi ehitamisel hakati korrigeerima müüritise massi, kallutamaks torni põhja suunas tagasi. Alles 1260. aastal jätkus ehitamine Giovanni di Somone juhtimisel. Võib-olla arvati, et kui torn pole siiani ümber kukkunud, püsib ta ka edaspidi . Lootes vähendada torni kaldumise ohtu ja parandada välimust, ehitati nüüd iga galerii põrand rõhtsalt, arvestamata kallet. Nii pole torn tänapäeval mitte üksnes kaldu, vaid ka kõveralt ehitatud. Giovanni sai valmis viienda ja kuuenda galerii, aga ehitust lõpetada tal ei õnnestunud. Seda tegi 90 astat hiljem Tommaso di Andrea, kelle 1350. aastal valminud kellaruumi karniis on 54,5 meetri kõrgusel maapinnast. Nii kulus kokku 176 aastat, enne kui pisalased said
pidutseda suurel pühal kellatorni sisseõnnistamise päeval. Ja tõesti, nagu aeg on näidanud, oli pidutsemiseks põhjust. Pärast valmimist ja kellade ülesriputamist jätkas torn kaldumist, on seda teinud nüüd juba seitse sajandit-ja püsib veel ikka kõigi ennustuste kiuste. Pisa torni ülemiselt galeriilt laskis mitmesuguse raskusega kive alla kukkuda Pisas sündinud Galileo Galielei, uurides vaba langemise seaduspärasusi; võib-olla oleksid need katsed tegemata jäänud, polnuks torn kaldu. Peamine kasu torni kaldest tuleneb aga sellest, et torn on muutunud Pisa turistide Mekkaks. Umbes saja tuhande elanikuga linnas voorib aastas läbi üle kolme miljoni turisti, kes jätavad siia sadu miljoneid liire selle eest, et 293 trepiastme ronimise järel nautida torni ülemiselt korruselt suurepärast vaadet Arno jõe suudmel Livornole, Toskaana saartele ja ümbritsevatele mägedele.
Torn aga kaldub kõigile nähtavalt. Alles Veneetsia püha Markuse kiriku kampaniili varisemine 1902 . aastal pani Pisa linnavõimud muretsema. 1907. aastal kutsuti kokku komisjon , kes alustas vajumise põhjuste uurimist . Selgitati, et võrreldes 1817. aastaga oli torni kalle 1911. aastaks suurenenud umbes 0,8 m võrra ja sellega asi piirduski. Hilisemadki komisjonid vaid mõõtsid vajumist, tehes kindlaks, et kalle suureneb 0,7…1,2 millimeetri võrra aastas. Alates 1935. aastast hakkas vajumine kiirenema, ulatudes kuni viie millimeetrini aastas. Pärast Teist maailmasõda moodustati juba viies uurimiskomisjon. Eks ole niisugune passiivne huvi torni kaldumise vastu põhjustatud osalt tema hämmastavast vastupidavusest: tema stabiilsust ei kahandanud 1846. aasta maavärin, ei mõjunud kaks mürsutabamust Teises maailmasõjas, ei kiirendanud kaldumist ka Arno jõe tulvavesi 1946. aastal, mis linna üle ujutades uhtus vundamenti ja allkorrust ning pesi mörti müüride vuukidest.
Ometi tekitas torni seisukord asjatundjate hulgas tõsist rahutust. Ainult nemad andsid endale selget aru sellest, et nii ei saa lõpmatult jätkuda, et varsti lõpeb aeg, mil kuulsad seitse kella veel missale kutsuvad ja et torni varisemisele võiksid viimase põhjuse anda isegi autoratastest põhjustatud võnked pinnases, kui igasugune liiklus torni läheduses keelatud poleks. Teadlased deklareerisid, et lõpuks on aeg kulutada torni päästmiseks osakenegi sellest summast mille turistid Pisa linna ja Itaalia riigi kassasse kokku kandnud , kui ei taheta järgmisel aastakümnel näha tema tänasel asukohal rusuhunnikut.
Avaliku arvamuse mõjul kulutas Itaalia valitsus 1968. aastal välja rahvusvahelise
võitluse, et saada inseneriettepanekuid torni ohtliku olukorra likvideerimiseks. Nagu oodata võis saabus ettepanekuid rohkesti: mõned soovitaid pinnase kõvastamist vundamendi alla ja ümber, mõned- torni tungraudadega ajutiselt üles kergitada ja ehitada tema alla uus kandev vundament, mõned pakkusid mitmesuguseid teravmeelseid teostusmooduseid küll torni raskuse ülekandmise ja jaotamisega juurdeehitatavaile vundamendiplaatidele, küll tema tasakaalustamisega vastukaalude abil, küll kandva terasskeleti ehitamisega ümber torni. Oli ka ettepanekuid ajada torn püstseks või koguni lammutada, ehitada uus nõuetele kohane ja uus viltune torn. Viimaste ettepanekute vastu olid pisalased kategooriliselt: mis siis veel nii hulgaliselt turiste nende linna meelitaks?
Otsus selle kohta, mida torniga ette võtta jäi seegi kord langetamata . Ta on ikka 4,45 m kaldu ja Pisas lauldakse endiselt hämmastava muretusega laule oma mitte kunagi ümber kukkuvast Torre Pendente´st. Ja tõepoolest, viimaste teadete kohaselt polevat paaril viimasel aastal kalde suurenemist mõõdetud ning optimistid arvavad , et pinnaskihtide deformeerumine on nüüd lõppenud. Pisa katedraali kellatorn, nagu öeldud on vaid üks tuntuim paljudest Itaalia kellatornidest.
( Matve, Hubert.1982. Tornid läbi aegade.Tallinn:“Valgus“ 18-20)
1993. aasta suvel viidi edukalt läbi torni tasakaalustamine . Asetati 600tonni kaaluvad pliist tehtud raskused. Oli oodata, et vastukaaluks väheneb torni kalle kasvõi 1 kraadi võrra. Nii ka juhtus ja ümberminekut polnud enam karta . Alates tasakaalustamiseks paigutatud raskusi pole Pisa torn enam vajunud-vastupidi, on alanud tagasivajumine.
http://www.endex.com/gf/buildings/ltpisa/ltpnews/sef0494/sef0494.ht m(15.05.11)
http://www.handprint.com/HP/WCL/IMG/LPR/pisa.gif (15.05.11)
1274. aastal ehitatakse peale kolmas korrus, torn hakkab vajuma
1301. torn valmis kuni kellarõduni
1350. kalle 1,4m
Kellad lisavad tornile kaalu.
1817. kalle 3,8m
1995. kalle 5,4m
(Wild F., Belford R., Boulton S., Catling. C., Cole S., Duncan P., Ercoli O., Gumbel A., Jepson T., McDonalds F., Shaw J. 1996. Silmaringi reisijuht, Itaalia. Suurbritannia . Dorling Kindersley Limited.316.)
http://www.italyholidayhomes.com/images/photos/PisaTower_Lg.jpg (15.05.11)
Torni kaheksast korrusest kuus koosnevad habraste marmorkaaristutega galeriidest ümber keskse südamiku.
http://joetourist.ca/italy/images/Pisa/2006IMG_3121a.jpg (15.05.11)
Vaade Pisa torni tipust torni sisemusse.
Pisa torni põhiplaan
http://blog.arounder.com/wp-content/uploads/2010/03/Screen-shot-2010-03-02-at-12.00.36-PM-300x156.png
Kasutatud allikad
1) http://www.italyholidayhomes.com/images/photos/PisaTower_Lg.jpg (15.05.11)
2) http://www.handprint.com/HP/WCL/IMG/LPR/pisa.gif (15.05.11)
3 )Matve, Hubert.1982. Tornid läbi aegade.Tallinn:“Valgus“ 18-20.
4) Wild F., Belford R., Boulton S., Catling. C., Cole S., Duncan P., Ercoli O., Gumbel A., Jepson T., McDonalds F., Shaw J. 1996. Silmaringi reisijuht, Itaalia. Suurbritannia. Dorling Kindersley Limited.316.
5) http://www.endex.com/gf/buildings/ltpisa/ltpnews/sef0494/pisa10.gif (15.05.11)
6) http://blog.arounder.com/wp-content/uploads/2010/03/Screen-shot-2010-03-02-at-12.00.36-PM-300x156.png (15.05.11)
7) http://joetourist.ca/italy/images/Pisa/2006IMG_3121a.jpg (15.05.11)
11