ELEKTRIVOOL · Elektrivool tekib vabade laengute suunatud liikumise tõttu. Liikuda saavad elektronid, vabad idoonid, mis ei ole kristallvõrega seotud ja ka molekulid (näiteks vee voolamine). · Metallides tekitavad elektrivoolu elektronid. · Elektrolüüdi lahustes tekitavad elektrivoolu(näiteks happed, erilised õlid, soolalahused) ioonid · Voolutugevus näitab, kui suur hulk laenguid läbib vooluelementi ajaühikus I= I voolutugevus (A), q=I×t q elektrilaeng, t= t aeg (s)
KANGASTE SIDUSED PÕHISIDUSED Nimetus Näidis Pilt Skeem Kirjeldus Labane Riide mõlemal poolel on ühesugune arv lõime- ja kudekatteid, mis asetsevad maleruutude taoliselt. Seetõttu on kanga mõlemad pooled ühesugused. Rapoor koosneb kahest lõime- ja kahest koelõngast. Iga koelõng ristub lõimelõngadega üle ühe. Kangad on suurema tõmbekoormusega, jäigemad ja kortsuvad rohkem. Lõimepindne Lõime- ja koekatetest siduse rapoor on nihutatud toimne ühe võrra. Riide paremal poolel on rohkem lõimkatteid. Diagonaal asetseb enamasti 45° nurga all, kuid v...
Moodustuspõhja märkiv liide väljendab tegevust, alussõna selle tegevuse tulemust. Tulemus võib olla asi (pilbastama) või omadus (avalikustama), mis verbiga väljendatud tegevuse tulemusena tekib. Ka muutumisverbid väljendavad suhet sündmuse ja selle tulemuse vahel, aga erinevalt muutumisverbidest on resultatiivid tegevusverbid. Muutmisverbe tuletatakse regulaarselt ta-/da- ja sta-liitega. Selles tähenduses on ka nda-tuletisi, i-tuletisi ja nulltuletisi, aga need tuletustüübid ei ole uudisõnade moodustamisel produktiivsed. ta-/da-tuletisi: silbitama, luuletama, rõõmustama, elavdama, kaunistama, õilistama sta-tuletisi: värsistama, innustama, vabastama, avalikustama, rahvalikustama nda-tuletisi: eestindama, kavandama, võõrandama, küljendama, keelendama i-tuletisi: joonima, sõlmima, juurima, sulgima, lehtima, õhkima, koorima
läikega Täida lünk sobiva liitega. Mure........... meel, sala................... inimene, eri............... kohtlemine, keeru......... sõnastus, kohtu............. karistus, torm............. hobune, riik.......... programm, siid............ karv, lilla.......... kleit, jagama.......... armastus, soga.......... vesi, ohaka........... põld, vale.......... ametnik, hapu............... lõhn, kantserogeen.............. aine, surema........... teos. Moodusta liitega line tuletisi, mis väljendavad suuremat või väiksemat määra. Suurem määr: kõhukas,....................................................................................................................................................... ................................................................................................................................................................................ ................ Väiksem määr: kollakas, ...............................................
nagu sõnadel aine või `lahke : tiine, `tiine, tiinet või `tiine, `tiine, `tiinet). Palju rohkem on neid sõnu, mille välte kõikumine ei too kaasa muutusi nende sõnade morfoloogias. Nii on eesti keeles tendents, et pikkades tuletistes tuletusaluse III välde nõrgeneb II välteks, nt `meister – meisterdama, `julgus – julgustama, `peegel – peegeldama. Selliste tuletatud verbide II välde on fikseeritud ka õigekeelsussõnaraamatuis. Kuid on palju muidki tuletisi, mille välte nõrgenemist on tunnistanud alles ÕS 1999 ja 2006, näiteks: osa lik-omadussõnu (nt kahjurlik, ketserlik, luksuslik, meisterlik, seaduslik, soojuslik, teaduslik, täiuslik, vooruslik), nende lus- ja likkus-nimisõnad (kahjurlus, ketserlus, meisterlikkus, vooruslikkus) ja likult-määrsõnad (ketserlikult, meisterlikult, vooruslikult); osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus-
tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline Produktiivsus teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Probleemik tuletamise puhul on paronüümide teke. Tavalisemaid tüvemuutusi tuletiste puhul:
1. Värvinimetuste moodustamine Asta Õim kirjutab, et vaadeldes esmapilgul võrdlevalt eesti ja vene keele värvinimetusi, võib tunduda eesti keel värvide väljenduse poolest rikkamana. See on tingitud värvinimetuste erinevast moodustamisest eesti ja vene keeles. Eesti keeles kasutatakse värvinimetuste moodustamisel kõige tihedamini nimisõnade või omadussõnade liitmist värvinimedele. Vene keeles eelistatakse selle asemel tuletisi. (Õim 1983: 27) Värvide kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet: toon, intensiivsus ning värvi heleduse ja tumeduse skaala. Asta Õim kasutab artiklis samu dimensioone, et illustreerida, millist tähendust lisavad sõnad, millele liidetakse põhivärvitoonid. Näiteks värvinimetuses tulipunane lisab liide tuli värvile juurde intensiivsust ning õrn värvinimes õrnroosa annab edasi intensiivsust ning ka tooni. Alussõna, millele lisatakse värvisõna, võib olla nimetavas
Eesmärk osata kasutada internetisõnastikke ning leida neist vajalikku infot. Kõige olulisemad sõnaraamatud õppetööks on ÕS - õigekeelsussõnaraamat EKSS – eesti keele seletav sõnaraamat SYS - sünonüümisõnaraamat VSL – võõrsõnade leksikon Sõnaraamatute ühisotsing kn.eki.ee (e-keelenõu) Erinevad sõnastikud https://portaal.eki.ee/sonaraamatud.html ÕS Näitab grammatilisi andmeid: 1. Sõna tähendust, käänamist, stiilikuuluvust, kokku- ja lahkukirjutust, tuletisi, hääldust ja muid võrde- või pöördevorme. 2. Sisaldab lühendivalimikku ja kohanimesõnastikku. Näide j`õrm <22e: jõrmi, j`õrmi> murdes segane, uimane. Palav päike võtab pea jõrmiks. Sõna, käänamine (muuttüüp, mille järgi käänata), stiilimärgend, tähendus, näitelause sõnaga. EKSS 1. Annab tähenduse või seletuse. 2. Näitab erialamärgistust. NÄIDE mangold ‹-i, -it 2› ‹s› aiand lehtpeet käänamine, eriala e aiandus, tähendus SYS
Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad. Eesti keele omadused: Ei ole eraldi tulevikuvorme Ei ole nais- ja meessoo kohta erinevat asesõna I, II ja III välde Vältevaheldus Laadivaheldus 14 käänet Liitsõnade rohkus Palju tuletisi Rõhk sõna esisilbil Tagasõnad Sõnades palju täishäälikuid Onomatopoeetilised sõnad
on pidev ja integreeruv . Ositi-kasut, kus intregeeritavaks on . Määratud integ-lõigul , mis vastab argumendi muudule . Newton-Leibniz-vahelüli määratud ja määramata integr vahel. . Määratud om: sama määramataga, kui vahetada rajad, siis muutub märk vastupidiseks. Kujundi S-f(x)0 lõik, siiis trapets on ülalt piiratud joonega y=f(x), alt x-telg, vasak ja parem sirgega x=a,x=b, S= . Ruumala-vaja h, ristlõike S(x) lõikekoha x funkt.na V=. DV-võrrand, mis seob f-ne, tuletisi ja argumente. Lahend-f y=y(x), mis y'võrrand muudab samaks muutuja x suhtes. I järku DV-F(x,y,y')=0, x-argum, y-otsitav, F 3 muutuja f. Lin DV-y'+p(x)y=g(x), kus p(x), g(x) on teatavad f-id. Kron-Cap teoreem-lin VS on lahenduv kui maatriks ja laiend maatr on =. Maatr astak-leidub r-järku0 erinev miinor, kuid mitte kõrgemat miinorit, siis maatr astak on r. Maatr- arvuliste elementidega tabel, n-rida, m-veerg. Liitm-liidetavate suurused =. A+B=) +)=()+)
korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri-
Kaassõna kordus Oleme taas pöördunud rahandusministeeriumi poole ning ka õiguskantsleri poole. Vahel on sõna korratud erilise rõhutamise eesmärgil. Noortemaja sündis entusiasmist ja on püsinud erilise entusiasmi varal. BÜROKRAATIAKEELE ILMINGUD Nominaalstiil väga üldise tähendusega verb + teonimi teostab vara tagastamist, kuulub maksustamisele, toimub võõrandamine, viiakse läbi ülekuulamine Kõiki mine-tuletisi ei pea vältima. Kaassõnaühendid omastav + osas, raames, korras, poolt *kasv summade osas > summade kasv *toimus festivali raames > toimus festivali ajal, festivalil *humanitaarabi korras saadud > humanitaarabiga, humanitaarabi kaudu, humanitaarabi teel saadud *fraktsiooni poolt esitati > fraktsioon esitas Stampsõnad antud, nimetatud, praktiliselt, reeglina, rida *Antud > see liiklusõnnetus oli …
Näiteks täpsustab lii- üht sõnakuju, teisendades selles üksikuid häälikuid. Olles kord ugri keelte de -ke(ne), liitudes sõnale maja ja moodustades majake, seda, kasutusel, saavad sellised sõnad osaleda ka tuletuses. Näiteks esi- iseärasus et tegemist on väikse või armsa majaga. Samamoodi täpsustab tatud sõnadest saab moodustada kausatiivseid tuletisi liite -sta võrreldes liide -nna, liitudes sõnale õpetaja ja moodustades õpetajanna, abil: siristama, suristama, säristama, soristama, sõristama. indoeuroopa seda, et õpetaja on naissoost. keeltega
oskuskeelendite järele; soomlased piirdusid murretest laenamise, tuletamise ja liitsõnade moodustamisega, Aaviku ideed luua kunstlikult uusi sõnu võib pidada revolutsiooniliseks. Et paljud neist läbi läksid, tuleb panna asjaolude kokkusattumise arvele: ühiskondlik- poliitilised ja kultuurilised muutused olid inimesed keelemuutustele vastuvõtlikuks teinud, Aaviku sõnadega samaaegselt tuli keelde tohutul hulgal laensõnu ja tuletisi, ja salgamatu osa oli ka Aaviku isiksusel, õnnelikul keelevaistul ja väsimatul kihutustööl. Leksikoloog, "Eesti keele mõistelise sõnaraamatu" autor Andrus Saareste on öelnud: Igale keeleuuendusele tuleb vastu panna, ja kui ta siiski läbi läheb, siis on ta hea.
Näiteks hinnaralli, kõmuleht, metallipalavik, mölaraadio, rahanukk, riiulifirma, rändeiive, võrgupoed, õlleralli jpt. Teiste omakeelseid vahendeid rakendav sõnavara rikastamise viis on tuletamine. Reet Kasiku järgi on tuletiste moodustamiseks neli erinevat põhjust: 1) tuletis peab täitma kindlalt lauselist funktsiooni; 2) tuletis saab kindla sõnavaralise tähenduse, näiteks terminiloomes; 3) juhumoodustised ja släng; 4) praktiline vajadus väljenduda selgelt ja lühidalt. Enamik tuletisi (nagu üldse uusi sõnu) on nimisõnad. Näitena saab tuua sõnad nagu allergik, fänlus, infoedastus, surfaja, blogima, breikima, klikkima, skoorima, ärikas, prükkar, rikkur jm. Nii keeleuuendajate kui ka -hooldajate tegevus nõuab sama põhieesmärki: tagada keele tõhus toimimine kõigis funktsioonides kõigil ühiskondliku elu aladel ning samal ajal ka säilitada keele kui rahvuse identiteedi väljendaja rolli. Samas täidavad laenud oluliselt uuenenud
3. Liite tähendus on väga üldine ja selgub alles konkreetses sõnas: nt ik (põlvik, häälik) Põimliitsõna on selline sõna, mille eesosa laiendab järelosa: koolimaja, lehekülg. Rindliitsõna on selline sõna, mille osad on omavahel rinnastatud: sinimustvalge, ööpäev. Tuletusalus ehk alussõna on sõna, millest tuletis on moodustatud. Tuletustüvi on liite ees olev tüvevariant. Produktiivsus teatud liite abil võib teatud malli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge: nt mine (laulmine), -lane (tartlane). Leksikaliseerumine muutumine kindlaks sõnavaraüksuseks. Idiomatiseerunud muutunud tähenduslikult iseseisvaks. Frekventatiivid väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. 1. le (rutlema, uitlema) 2. skle (tantsisklema, kõnnsiklema) 3. tle (arutlema, imetlema) 4. i (sähvima, kompima) 5. u laksuma, praksuma) 6
Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on
keeleüksus kõnes võib kombineeruda või peab kombineeruma. Süntagma piiri tähistab suulises kõnes alati märgatav paus. Derivatsiooniseosed (tuletusseosed) Sõnavara arengu seisukohalt on tuletusmudelite omandamine eriti tähtis, sest lapsel kujuneb võimalus sõnu ise teha. Praktiliste üldistuste kujundamiseks on otstarbekas moodustada sõnaperesid (valida või moodustada samatüvelisi sõnu) ning rühmitada tuletisi tuletusliidete järgi (Raamatust lk. 87-90). Pedagoogi ülesanne on pöörata laste tähelepanu ühele või mitmele sõnu eristavale tunnusele.
11) teha muid oma ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid. KREDIIDIASUTUSE SEADUS 1)Missuguse äriühinguga asuatakse pank ja kui suur on algkapital 2)Missuguseid tingimusi täitev krediidiasutus tohib ärinimes kasutada PANK (1) Aktsiaseltsina asutatud krediidiasutus on kohustatud kasutama oma ärinimes sõna «pank», ühistuna asutatud krediidiasutus sõna «ühistupank». (2) Sõna «pank» või «ühistupank» või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiasutus. (3) Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha haldusüksuse või muu kohanime. (4) Välismaa krediidiasutus võib tegutseda Eestis oma asukohamaal registreeritud ärinime all, kui see on selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Kui on oht, et ärinimi ei ole selgesti eristatav teisest Eestis tegutseva krediidiasutuse ärinimest, on
asetatakse potti ning kuumutatakse ainult nii kaua, kuni piimavalk on rasvast eraldunud, tekib vaht. Vaht eemaldatakse. Selge vedelik valatakse teise anumasse, järele jäänud sade visatakse ära. Kuumade võikastmete (beurre noisette ; beurre noir) 10. Millised lähteained on vajalikud pruuni põhikastme valmistamiseks? Brun roux, röstitud maitseköögiviljad, seened, purustatud tomatid, pruun puljong 16. Nimetage heleda põhikastme tuletisi. Sauce vin blanc, sauce supreme ja sauce aurore, sauce aux capres(kapparikaste), sauce curry, tillikaste, paprikakaste, sinepikaste, mädarõikakaste 23. Milline on võikastmete liigitus? Kuumad võikastmed, soojad võikastmed, külmad võikastmed 27. Kuidas säilitatakse soojasid võikastmeid? Tuleb kiiresti maha jahutada, siis saab neid külmas hoida. Soojendatakse vesivannil.Lühiajaliselt säilitatakse neid vesivannil 70 C juures 33. Mida tähendab termin ,,emulsioon"
täishäälikute pikkust vähendada (grimm : grimeerija, stjuuard : stjuardess). 6 Kaashäälikuühendid Põhireegel ütleb, et kaashäälikuühendis kirjutatakse häälikud ühekordselt. Probleeme tekitavad ennekõike tuletised, kus kaashäälikuühenid jäävad tüve ja liite piirile (tallinlane, linlane ja lõplik). Vahest peetakse tuletisi liitsõnadeks, mis toob kaasa kirjavigu (fänkond ja lipkond). Sama tähe esinemisel sõnatüve lõpus ja liite alguses ei tohi kaotada kumbagi neist isegi kaashäälikuühendi moodustumisel (ehkki, palkki , itaallane, haapsallane, salkkond). Liitsõnad Sõnade liitumiskohal ei jää ära ükski täht ning ei nõrgene ega tugevne ükski sulghäälik (allkirjastama, kontrolltöö, nullkorrus, hakkkotlet, kõrgharidus, vaegkuulja). Liited
eesmärgi põhjal. • Jätkub kaheastmeliste üldistuste kujunemine, laps • Laps mõistab teiste tundeid, kui tema tähelepanu hakkab kasutama nii üld- kui ka liiginimetusi sellele juhtida. • Edasi areneb sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi: mahlane, jooneline. • Laps märkab ja nimetab detaile, näiteks näo osad: ripsmed, kulmud, lõug. 4
Isiklikud õigused Õigus 1. autorlusele 2. autorinimele 3. teose puutumatusele 4. teose lisadele 5. autori au ja väärikuse kaitsele 6. teose avalikustamisele 7. täiendamisele (autori kulu ja kirjadega) 8. tagasi võtmisele 9. nõuda autorinime kõrvaldamist teoselt Varalised õigused õigus keelata piiramatu õigus ise teha täielik volitus lubada 4 põhitegevust oma loodud teose suhtes: ◦ reprodutseerida ◦ töödelda ja teha tuletisi ◦ liita teiste teoste või muu materjaliga ◦ levitada (levitamine ei ole oma pere ja lähedaste hulgas) Autoriõiguskaitse objekt autoril on õigus luua teos ainult iseendale, seda kellegagi jagamata; teose tellija või õiguste ostja peab nende tegevuste tarvis omama kestvat, tähtajalist või igakordset kirjalikus vormis kasutusluba või loovutatud õiguste omamise tõendit (autorilitsentsi või – lepingut). Autoriõiguskaitse objekt VORM – autoriõigus
kasutatud lillornament on väga vaheldusrikas. Põhja-Eesti naine kaunistas lilltikandiga käiseid, tanusid, linukaid (sabaga tanu), õlarätte ja hiljem ka põlli. Põhja-Eesti lillkiri kujutab pikutiarenevat vääti, sageli väga lopsakate lehtede, õite, pungade ja võrsetega, mis on traditsiooniliselt sümmeetrilised. Põhja-Eesti tikandi ainestikus on tüüpilised külg- ja pealtvaates õied. Esimesed on tavaliselt kelluka-, teised rosetikujulised. Need kaks motiivi on andnud lugematu arvu tuletisi ja annavad tänapäeval veelgi. Lillkirjas kohtab veel roos- ja nelkõielisi, libliküielisi motiive jne. Vanimad Põhja-Eesti lillkirjad tikiti siidile siidiniidiga, lisamaterjaliks kard. Tikiti peamiselt madal- ja mähkpistet, harvem varspistet, palju esines pistete kombinatsioone. Põhja-Eesti tikandeist umbes pooled on mitmevärvilised. Saaremaa läänepoolses osas tikiti lillkirjalisi tanusid. Lillkirja ainestikus on kellukad, roosid, nelgid, lehed jm
keha E mass võrdub mE= (x , y , z )dxdydz E Diferentsiaalvõrrand Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, milles on otsitavaks ühe või mitme muutuja funktsioon ning võrrand seob otsitavat funktsiooni ja tema tuletisi sõltumatute muutujatega Difirentsiaalvõrrandite Vastavalt sõltumatute muutujate arvule liigitatakse diferentsiaalvõrrandeid liigitus harilikeks ja osatuletistega diferentsiaalvõrranditeks Diferentsiaalvõrrandi Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse võrrandis esinevate otsitava järk funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku Diferentsiaalvõrrandi Diferentsiaalvõrrandi üldlahendiks nimetatakse diferentsiaalvõrrandi lahendit,
seaduses välja toodud erandid. 5. vandeaudiitorite võrgustik on struktuur, millesse kuuluvate vandeaudiitorite või audiitor ühingute eesmärk on koos töö ja kasumi või kulude jagamine või millesse kuulujatel on ühised omanikud juhtumis või kontroll organid ühine kvaliteedi kontroll, äristrateegia, kaubamärk või ühised kutse alased ressursid. ÄRINIMI JA KAITSE Mõistet vandeaudiitor või selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada ainult vandeaudiitor või audiitor ettevõtja võttes aluseks äri seadustikus ärinimekohta sätestatud. Sõna audiitorühing ja selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes kasutada ainult audiitorühing või audiitor ettevõtja võttes aluseks äri seadustikus ärinimekohta sätestatud. Audiitor ettevõtja ja selle tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma tegevuses või ärinimes
lekseemide tekkel esmase tähtsusega 2) Põhiline nimetamisviis on uute sõnade moodustamine keeles olemas olevate moodustusmallide järgi, st sõnamoodustus. Juba olemas olevad elemendid sõnad ja morfeemid on motiveeritud tähenduse kandjad. Sellisel juhul on tegemist morfeemse motivatsiooniga, st terviku tähendus on tuletatav koostisosade tähendustest. Enamik sõnu ongi motiveeritud koostisosade kaudu. Siin on motiveeritusel aga erinevaid astmeid, kuna osa tuletisi ja liitsõnu on idiomatiseerunud nende tähendus ei ole enam läbipaistev. (a. täielikult motiveeritud on nt sitskleit (parafraas ,,sitsist valmistatud kleit" kandub täielikult üle liitsõna tähendusse); b. osaliselt motiveeritud on nt käterätik parafraas ,,rätik käte kuivatamiseks" sobib ainult osaliselt, sest sõna on läbi teinud tähenduse laienemise; c. idiomaatiline,
tabada. Alalütlevat käändevormi kasutati ühel korral: Kõik sündis masina wiisil – ja 8 koolist ning peakoolist tagasi lükkamise kartus sundis siis ka juba alglusõpetuse juures niihästi õpetajal Eesti emal kui ka tema õpetatawal lapsel silmapisaraid woolama. 2.2.2.1950. aastate ajakirjanduskeele vasted 1950. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on 43 vastet, mille seas on jällegi tuletisi ja liitsõnu. Üldjuhul on sõna ema oma esmases tähenduses, kuid liitsõnadega lisandub ka loomatähendus (emasloom, ematedred). Huvitav leid oli liitsõnapaar emade- ja lastekaitse. 1950. aastad erinevad kõikidest teistest kümnenditest, sest kannavad oma ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust. Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid
Enne seda mõõdeti Eestis teekonna pikkust verstades ja penikoormates. Rätsep nendib, et esimene eesti keele sõnaraamat annab teada, et saksa sõnale Meil vastab eesti keeles pennekohrem. Seda sõna on seletatud, et see on kaugus, kuhu suudab koer ilma puhkuseta koormat vedada. Parema lahenduse pakub meile soome keel, kus mitme variandi hulgas on esikohal peninkuulema. Praeguseks eesti keeles sõna kuulema puudub, ent niisuguseid ma- liitelisi tuletisi tunneb meie vana kirjakeel. Kui sõnalõpuline täishäälik teatud tingimusel kadus, olid sellised tuletised nimetavas m- liitelised. Nii võis ka kuulema olla sõnas peninkuulema, mis tähendas siis kaugust, kuhu veel koera haukumine kuulda on. Nähtavasti lakkas kuulema üksinda eesti keeles olemast ja jäi üksnes sõnasse peninkuulema. See tekitas vajaduse asendada tundmatu tuntuga ja selleks sai koorma, hiljem koorem. (Rätsep 2012: 13 – 14) Eesti keele kont tähendab luud
– milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt • sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi teha; muudest keeltest laenamine on viimane) Hinnatud oskussõnavara loojana 1919 sai TÜ-s õpetuskeeleks eesti keel – õppejõud hakkasid Veski näpunäidete järgi välja töötama oma ala oskussõnavara (tekkisid zooloogia, matemaatika, geograafia, õigusteaduse, kehakultuuri, filosoofia jne komisjonid – terminoloogiasõnastikud, milles olevaid termineid kasutati ülikooliloengutel ja teadustöödes. Veski terminoloogia
pikkus, töö, masskese, f-ni keskmine väärtus). Rakendused: 1) kujundi pindala 2) kujuni ruumala 3) joon kaare pikkus 4) töö arvutamine 5) kujunid masskese 6) funktsiooni keskmine väärtus 33. Diferentsiaalvõrrand (DV) (definitsioon). DV-i järk, lahendid ja liigitus (osata määrata järku, liigitada ja kontrollida, kas funktsioon on lahendiks). Üldlahend ja erilahend. Definitsioon: võrrandit, mis sisaldab sõltumatut muutujat x, tundmatut funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks (DV- ks) Diferentsiaalvõrrandi järk: on differentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk DV lahendiks: nimetatakse iga funktsiooni y=f(x), mille asetamisel võrrandisse saame samasuse Liigitus: toimub - JÄRK; LINERAARSUS; HOMOGEENSUS 34. Eraldatud ja eralduvate muutujatega DV (definitsioon). Definitsioon: DV-t kujul M(x)dx + N(y)dy = 0 nimetatakse eraldatud muutujatega võrrandiks 35
x-telje suhtes normaalseks piirkonnaks Dk vastavalt rajajoontega k. Et iga y-teljega paralleelset sirglõiku, mis eraldab kaht normaalset piirkonda, läbitakse kokkuvõttes kahes suunas, siis dx= dx= - ydxdy = - ydxdy, st seos kehtib. Kasutades piirkonda D={(x,y)} (c y d) ( (y) (y))}, saab analoogiliselt näidata dy= x dxdy. 6.Diferentsiaalvõrrandi mõiste Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob otsitavat funktsiooni, selle tuletisi ja argumenti. Harilik diferentsiaalvõrrand - otsitav on ühe muutuja funktsioon. y''+y=2ex Üldjuhul võib hariliku diferentsiaalvõrradit esitada kujul F(x.y,y',y'',y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y')=0 I järku HDV normaalkuju on y'=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0 Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitava funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku selles võrrandis
Aminohapped- R(NH2)-COOH, Sahhariidid- CnH2mOm, monosahhariidid- tavaliselt kokku 5-6 süsinikku. C6H12O6-GLÜKOOS. Oligosahhariidid- tekivad 2-10 monosahhariidi jäägi ühinemisel. C12H22O11-SAHHAROOS. Polüsahhariidid- on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles on omavahel palju monosahhariidide jääke, nt (C6H10O5)n- tärklis, tselluloos. Enamikku funktsionaalrühmi sisaldavaid aineid võib vaadelda ka kui tüviühendite asendusderivaate(tuletisi), mis on saadud ühe vesiniku asendamisel funkstionaalrühmaga. Kui aga asendada funktsionaalrühmast mingi osa polaarse rühmaga, saame funktsionaalderivaadi. Iso- ahela lõpus sekundaarne fragment(ühe süsinikuga on seotud 2 süsinikrühma.) isomeeria- on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus ja seetõttu ka erinevad omadused. Vastavad ained on isomeerid. Struktuuriisomeeria- korral erinevad isomeerid aatomite omavaheliste seoste poolest.
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Selles pole liitsõnu, sõnade tähenduse ei seletata, näidatakse kirjapilt ja muutmine. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. Ainestik pärines sõnaraamatutest, kirjandusest, murretest, palju võõrsõnu, samuti Veski tuletisi. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused 20 sajandi algul tunti suurt puudust oskussõnaraamatutest, eriti esimestes eestikeelsetes koolides ja teadustöödes. Sellega seoses ilmusid 1909 matemaatikaalane sõnastik, 1911 maateaduse sõnastik, 1914 keemiaalane ja 1918 kodumaa taimede alane sõnastik. Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade
piirkonda, läbitakse kokkuvõttes kahes suunas, siis dx= dx= - ydxdy =- ydxdy, st seos kehtib. Kasutades piirkonda D={(x,y)} ( ׀c y d) ˄ ( (y) (y))}, saab analoogiliselt näidata dy= x dxdy. 6. Diferentsiaalvõrrandi mõiste. Üldlahend.Erilahend. Diferentsiaalvõrrandiks nimetatakse võrrandit, mis seob otsitavat funktsiooni, selle tuletisi ja argumenti. Harilik diferentsiaalvõrrand - otsitav on ühe muutuja funktsioon. y’’+y=2ex Üldjuhul võib hariliku diferentsiaalvõrradit esitada kujul F(x.y,y’,y’’,y(n))=0 I järku HDV üldkuju F(x,y,y’)=0 I järku HDV normaalkuju on y’=f(x,y) I järku HDV sümmeetriline kuju on M(x,y)dx+N(x,y)dy=0 Osatuletistega diferentsiaalvõrrand - otsitav on mitme muutuja funktsioon. Zxx+Zyy=0 Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitava funktsiooni tuletiste kõrgeimat järku
∫ f ( x ) dx a piirväärtuse b I liiki integraal ∫¿ a b 30. ∫ f ( x ) dx II liiki integraal a 31. Võrrandit, mis sisaldab sõltumatut muutujat x, tundmatut funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi y´,y´´ (n) … y nimetatakse diferentsiaalvõrrandiks(DV-ks) a. Diferentsiaalvõrrandi järk on diferentsiaalvõrrandis esinevate tuletiste kõrgeim järk.( y ´=3x-5) b. DV-i lahendiks nimetatakse iga funktsiooni y= f(x), mille asetamisel võrrandisse saama samasuguse c. Näited: d. e. f. Liigitus: 1. Harilikud diferentsiaalvõrrandid- Lineaarsed või mittelineaarsed- Homogeensed või mittehomogeensed 2
(nt lõpmine pro viimane uks, marjatädi pro tädi, kes müüb marju). 4-aastased 4-aastase lapse sõnavaras jätkub kaheastmelise üldistusekujunemine: laps hakkab kasutama nii üld- kui liiginimetusi (taks, puudel – koerad; banaan, leib, juust – toit; banaan, õun, pirn – puuviljad). Oluline on seejuures jällegi tähenduste kahesuunaline areng – üldistamine ja konkretiseerimine. Areneb edasi sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi (mahlane, jooneline). Laps märkab ja nimetab detaile (nt näo osad: ripsmed, kulmud, lõug). 5-aastased 5-aastane laps kasutab kõnes nii liig- kui üldnimetusi, hakkab kujunema sõnatähenduse 3.üldistusaste: 2.astme kujutlused ja sõnad ühendatakse veelgi üldisemateks rühmadeks (laud – mööbel – asjad; kass, rebane – loomad – koduloomad, metsloomad). Areneb omadussõnade kasutamise oskus: laps leiab antonüüme (lühike – pikk, mõistab, kuid kasutab piiratult
2009. aastal välja antud internetis kasutatav Eesti keele seletav sõnaraamat hõlmab endas 150 000 sõna, kuid mitmed sõnarühmad on sinna sisse võetud piirangutega. Sellest võib järeldada, et eesti kirjakeeles kasutusel olnud sõnade hulk ulatub samuti vähemalt 600-700 tuhandeni. Eesti keele sõnade koguarvu suurendab eriti liitsõnade rohkus. Peaaegu üks kolmandik ÕS-i sõnadest on liitsõnad. Suurem osa neist on kasutusele tulnud viimase saja aasta jooksul. Rohkesti lisavad uusi tuletisi, võõrsõnu, liitsõnu just oskuskeeled. Näiteks keemias on rahvusvaheliselt käibel umbes 300 000 terminit, entomoloogias umbes 600 000 terminit. Kõik pole üksiksõnad ja kõik neist ei ole esinenud ka eesti keeles, kuid võib järeldada, et oskussõnavara pidev kasv võib viia erinevate sõnade hulga eesti kirjakeeles miljonini. Samas pole siia arvestatud murdesõnavara, need sõnad, mis kirjakeeles ei esine, kuid esinevad mingis murdes või murrakus ja mille arv pole sugugi väike
elektronpostile'. 4. Iroonilistes sõnades peitub aga juba terav või mahendatud pilge, nt junkur `noormees, kavaler', tuhvlikangelane `naise valitsuse all olev abielumees', debiilmolufon `mobiiltelefon'. 5. Halvustava, laitva või põlgliku tähendusega on pejoratiivsed sõnad ehk pejoratiivid. Selliseid negatiivset suhtumist väljendavaid sõnu on eesti keeles nii tüvisõnade hulgas, nt loru, luhva, pastel `liiga pehmeloomuline inimene', kui ka tuletisi ja liitsõnu. Tuletistes võivad pejoratiivset tähendust kanda nii tuletustüvi kui ka tüvi ja liide mõlemad: -(a)rd lakard, kohmard, jõhkard, juhmard, logard, õgard, lõhvard, käpard, uimard; -is laaberdis, kooberdis, kooserdis, käperdis, lõhverdis, laterdis, vaterdis, paterdis, puterdis, pudrutis, sahmerdis, kekutis. Liitsõnade näiteid:närukael, lobamokk, pläralõug, pudrulõug, tainapea, tattnina, lontkõrv, kobakäpp, lääpjalg, paksmagu. 10
sajandi oopiumisuitsejate kommet lamada külili, puusale toetudes (hip – ingl ‘puus’); Lääne-Aafrikas kõneldavat wolofikeelset sõna hipi või hepi, mis tähendab ‘see, kellel on silmad lahti’; kui ka slängis kasutatud nimetust heroiini kohta (hop), kuid igale sellisele väitele on leitud ka vastuargumente. Esimene kirjalik allikas (vormis hipped) pärineb ilukirjandusest ja viitab informeeritud, teadlik olemisele Kindel on see, et määratlust hip ja selle tuletisi (nt hipcat, hipness) kasutasid 1920.–1940. aastate Ameerika jazz-muusikud oma slängis (jive või jive-talk) selleks, et eristada ennast võhiklikest, nende kultuurist väljaspool seisjatest või pealtvaatajatest Mis iseloomustab 1950ndate hipstereid/biitnikke? Ameerika eksistentsialist – hipster, inimene, kes teab, et meid ühendab momentaanne surm aatomisõja läbi, suhteliselt kiire lõpp Riigi käe läbi kontsentratsioonilaagris [...] või aeglane surm
Järeldub, nagu poleks eestlaste emotsioonisõnavaras konkreetsed emotsioonisõnad, vaid emotsioonimõisted. Selgus, et keelendite rohkuses viitas samale emotsioonile palju mitmesuguseid erineva morfoloogilise komplekssusega ja eriliigilisi väljendeid, milles kordus teatav ühisosa. Näiteks oli tüvi arm selliseks ühisosaks, mis iseseisva sõnana selles uurimuses esile ei tulnud, kuid millele näis vastavat palju konkreetseid tuletisi ja liitsõnu ühendav üldine tähendus. Emotsioonimõisted tulevad esile erinevates sõnaliikides (nimisõna, omadussõna, verb). Teiseks 6 modifitseeritakse emotsioonimõisted sufiksitega, nüansseerides sellega tähendust (nt *mitte- valu, *mitte-agressiivsus, *eba-hirm). Kolmandaks tulevad emotsioonimõisted esile erineval
alltoonidega, mis muudab lugeja peatselt Jaan Krossi luule austajaks. Kuid lisaks uuematele ja marumatele luuletustele leiab siit ka hiliste kuuekümnendate luuletusi, mis on palju sügavamamõttelisemad ning rohkesti intiimsemat laadi mõtteavaldusi, mis otse pärit Krossi sügavamaitest mõttesoppidest. (Kaldoja, 2007) Veel lisaks kõigele on luuletaja jätkanud traditsiooni kasutada huvitavaid ja uudseid tuletisi ja sõnu täiesti uues kontekstis, luues nii üdini krossiliku stiili. Kuigi mehe algusaastate luulet on hinnatud enam kui hilisemat, on ,,Voog ja kolmpii" parimaks kokkuvõtteks tema luuleloomingule. Ka hiljem, üheksakümnendatel pöördus Jaan Kross korraks tagasi luule juurde, väljastades ,,Põhjatud silmapilgud", kuid siin on ilmselgelt näha, kuidas mees on juba veidike väsinud ning vananenud, ei ole särtsu enam nii palju, kui lugejad Krossilt loodaksid, kuigi samal ajal
Lainevõrrand. Statsionaarsed olekud. 27. Schrödingeri võrrand Schrödingeri võrrand on mikromaailma mehaanika ehk kvantmehhaanika lainepõhivõrrand. Schrödinger lähtus oma võrrandi koostamisel üldisest lainevõrrandist, mis kirjeldab igasuguseid (hääle-, veepinna-,elektromagnet- jne) laineid ja sulandas selle de Broglie h seosega = . Saadud võrrand on diferentsiaalvõrand, s o võrrand, mis sisaldab p muuhulgas ka tuletisi. Diferentsiaalvõrrandi lahendid pole arvud, nagu algebralisel võrrandis, vaid funktsioonid, antud juhul siis leiulainet esitavad lainefunktsioonid. Kvantmehhaanika kirjeldab laineid. Nende lainete kuju ja ajalist käitumist iseloomustab nn lainefunktsioon . Teades osakesele mõjuvaid jõude, on võimalik leida vastav lainefunktsioon nn Schrödingeri võrrandi lahendamisel. Suvalise laine põhiparameetriteks on tema lainepikkus, sagedus ja hälve.
endaga) ne kõhnenema, tühjenema Heli (helisid väljendavad tegevused) ise sisisema, susisema, lurisema Käitumisviis (väljendavad tse tujutsema, toorutsema käitumisviisi) Ühekordsus (väljendab ühekordsete ata piuksatama, kraaksatama, helide tuletisi) võpatama, seisatama, Erilisus skle (nautiva varjundiga) olesklema, lamasklema le (korduv, ebakorrapärane lendlema, uitlema tegevus) 4. MÄÄRSÕNATULETIS Tuletis Liide Näide
1.Diferentsiaalvõrrandi mõiste DV nim võrrandit, mis seob sõltumatut muutujat x, otsitavat funktsiooni y=f(x) ja selle tuletisi y', y'',...yn HDV üldkuju: F(x,y,y')=0 ; x-sõltumatu muutuja, y=y(x) otsitav f ja y'=dy/dx otsitava f-i tuletis. Esimest järku HDV normaalkuju: y'=f(x.y) (edasi sama mis üldkujul). Esimest järku HDV sümmeetriline kuju: M(x,y)dx + N(x,y)dy=0. Cauchy ülesanne: {y'=f(x,y) {y(Xo)=Yo * esimest järku HDV jaoks f(x,y) on pidev piirkonnas D=> eksisteerib (Xo; Yo). Kui y=y(x) on teada, siis y'(x) = f(x, y(x)) iga xD korral ; y'(Xo)=f(Xo,y(Xo)) ; y'(Xo)=f(Xo,Yo) ; tan=y'(Xo)=f(Xo;Yo) 2
20. Newton-Leibnizi valem 21. Määratud integrali omadused 22.Asendusvõte ja ositi integreerimine määratud integraali korral. 23. määratud integraali rakendusi: tasandilise kujundi pindala arvutamine, keha ruumala arvutamine. 24. differentsiaalvõrrandid. (DV). Lahendid, lahendite geomeetriline tõlgendus esimest järku DV korral. Diferentsiaalvõrrand on võrrand, mis seob otsitavaid (ühe või mitme muutuja) funktsioone, nende tuletisi (või osatuletisi) ja argumente[1]. Diferentsiaalvõrrandi järguks nimetatakse otsitavate funktsioonide tuletiste kõrgeimat järku. Näiteks n-järku harilikku diferentsiaalvõrrandit, milles otsitavaks funktsiooniks on y, võib formaalselt esitada järgmiselt: . Iga funktsiooni y=f(x), mis võrrandisse paigutatuna seda võrrandit x suhtes samaselt rahuldab, nimetatakse selle võrrandi lahendiks.
• Absoluutväärtus (teravnurkne graafik) • Lõpmatult kahanevad/kasvavad funktsioonid (vertikaalne puutuja on risti x-teljega) • „Hüpetega“ ehk katkestuskohtadega funktsioonid 20. Seos funktsiooni pidevuse ja diferentseeruvuse vahel Kui funktsioonil on olemas lõplik tuletis antud kohal, siis funktsioon on pidev sellel kohal. Vastupidine väide ei ole õige. Näide: f(x) = |x| on pidev funktsioon, aga 0-punktis tuletis puudub nö „tearvates tippudes“ tuletisi ei leidu. 21. Liitfunktsiooni tuletise leidmine. Kui funktsioonidel g(x) ja f(u) on lõplikud tuletised vastavalt kohtadel x ja u = g(x), siis on liitfunktsioonil F(x) = f(g(x)) kohal x lõplik tuletis F’(x), mis avaldub kujul F 0 (x) = f’(u)g’ (x). 𝑑𝑦 𝑑𝑦 𝑑𝑢 = ∙ 𝑑𝑥 𝑑𝑥 𝑑𝑥 22. Kõrgemat järku tuletiste leidmine. 23. Lineaarne lähendamine (selgitada ideed, valem). Kasutusalasid.
seoseid Heisenbergi relatsioonideks. Schrödingeri võrrand. Scrödingeri võrrand on mikromaailma e. kvantmehaanika põhivõrrand. Analoogiline võrrand on klassikalises mehaanikas Newtoni II seadus. F=m*a. Kui makrokeha asukoht, talle mõjuvad jõud ja kiirus on teada, siis saab NII seaduse abil määrata tema liikumisoleku. Scrödinger tugines üldisele lainevõrrandile (lainelist liikumist kirjeldav võrrand). Tulemuseks saadud võrrand on diferentsiaalvõrrand (sisaldab tuletisi). Sellise võrrandi lahendid on funktsioonid lainefunktsioonid, mis kirjeldavad osakeste paiknemise tõenäosuslaineid. Potentsiaalibarjäär ja potentsiaaliauk Kui veerev kuulike kohtab oma teel kerget tõusu (pinnavolti), hakkab tema kiirus tõusul vähenema. Seejuures muutub tema kineetiline energia potentsiaalseks. Kui kuulikese algne kineetiline
dx = arctan x + c 1+ u2 19 (arc cot x) = 1 u 1+ x2 (arc cot u )x = x 2 1+ u Tähtsamaid tuletisi ja integraale sin x sin u u x 1 x 1. (sec x) = (sec u )x = cos x dx = ln tan( 2 + 4 ) + c cos 2 x cos 2 u cos x cos u u x 2
Olgu funktsioon y=f(x) määratud, pidev ja mittenegatiinve lõigus [a,b]. Kujundit mis on ülalt piiratud funtsiooni f graafikuga, alt x-teljega ning külgedelt sirgetega x=a ja x=b, nim kõvertrapetsiks. Selle kõvertrapetsi pindlala on võrdne määratud integraaliga: 40. Hariliku diferentsiaalvõrrandi mõiste, järk, üld- ja erilahend. Harilik diferentsiaalvõrrand võrrand, mis seob üht sõltumatut muutujat x funktsiooni y=f(x) ja selle funktsiooni tuletisi või diferentsiaali. Järk võrrandis sisalduvate tuletiste kõrgeim järk. Üldlahend iga niisugune y=f(x), mis rahuldab antud diferentsiaalvõrrandit mistahes konstantide väärtuse korral. Erilahend üldlahendi konstantidele on antud kindlad väärtused. 41. Mõningaid diferentsiaalvõrrandite lahendusvõtteid (eralduvate muutujatega, kõrgemat järku DV). Eralduvate muutujatega diferentsiaalvõrrandit kujul nim
annaabi.ee 
