Betti Alver ( Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta 1. 19141917 õppis ta Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 2. 19241927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 3. 1934- Eesti Kirjanikke Liidu liige. 4. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 5. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puskini "Jevgeni Onegin". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Looming 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. Näitek
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990) "Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993)
korrelaate. Sõna ei saa pidada tuletiseks kui juurtüvi on unikaalne, nii et seda ei ole võimalik tänapäeva keeles seostada ühegi teise sõnaga. Nt. nugis, vasikas, rõõm 19. LAENSÕNAD on üldiselt muganenud eesti keele fonoloogilise ja sõnastruktuuriga. Mida vanem laensõna, seda muganenum. Osa mitmesilbilistest laensõnadest on kohanenud keele varasemate liiteliste sõnastruktuuridega ja meenutavad oma kuju poolest tuletisi. Erinevus on selles, et laensõnal ei ole harilikult lekseemina käibivat alussõna.Nt.: ratas, meister, lusikas, angerjas, muusik, kringel. Laenverbe on vähem kui laenatud käändsõnu. Laensõna võib tõlgendada tuletisena, kui on laenatud või tüvena käibele võetud ka sellele sobiv alussõna. Nt. tõlgitsema (tõlkima), tükeldama (tükk). On ka terminina teadlikult mugandatud laentüvesid. E. keele sõnastruktuuri reeglitega kohanemata võõrverbid on eeri-
Alussõna tüvi varieerub. Tuletusliited – väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletise ehk derivaadi osad on tuletustüvi ja tuletusliide. Sõnapesa ehk tuletuspesa – kõik sama juure tuletised 3. Liidete produktiivsus ja aktiivsus. Produktiivsus – teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Produktiivne sõnatuletusmall tähendab eelkõige, et see mall on
tagala) · Liited, millest enamik kuulub ühte ja samasse semantilisse rühma, kuid on ka erandeid: -us, -line · Liite tähendus väga üldine, selgub alles konkreetses sõnas: -ik Tekstisõna vormilt ja tähenduselt läbipaistev: riiulilamp, jõhvikaline Leksikonisõna võib olla vähem või rohkem läbipaistmatu, piir nende vahel on ebamäärane: laualamp, marjuline Produktiivsus teatud liite abil võib teatudmalli järgi teksti loomise käigus vabalt tuletisi moodustada, tuletusprotsess on regulaarne, vastuvõtjale ühemõtteliselt selge.-mine, -ja, -lane, -lik. Osa selliseid tuletisi on leksikaliseerunud, muutunud kindlateks ssõnavaraüksusteks, kuid siiski läbipaistvad:niitjas, vaesuma, parteilane. Osa aga tähenduslikult iseseisvunud, idomatiseerunud: õpetaja, laulja, koristaja, ehitaja. Probleemik tuletamise puhul on paronüümide teke. Tavalisemaid tüvemuutusi tuletiste puhul:
KÄÄNAMINE LIITEGA -GI JA -KI Liide -gi ja -ki lisatakse alati käänatud sõna lõppu. Helilistele häälikutele lisatakse liide -gi (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, j, l, m, n, r, v). Helitutele häälikutele lisatakse -ki (b, d, g, k, p, t, s, h, f, s, z, z). Nt - koer + gi ,kass + ki, lennuk + ki, puu + gi Kääna sõnu KEEGI ja KUMBKI. Kui käänatud, siis kontrolli siit - NIMETAV KEEGI KUMBKI OMASTAV KELLEGI KUMMAGI OSASTAV KEDAGI KUMBAGI SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI KUMMALT
Näiteks täpsustab lii- üht sõnakuju, teisendades selles üksikuid häälikuid. Olles kord ugri keelte de -ke(ne), liitudes sõnale maja ja moodustades majake, seda, kasutusel, saavad sellised sõnad osaleda ka tuletuses. Näiteks esi- iseärasus et tegemist on väikse või armsa majaga. Samamoodi täpsustab tatud sõnadest saab moodustada kausatiivseid tuletisi liite -sta võrreldes liide -nna, liitudes sõnale õpetaja ja moodustades õpetajanna, abil: siristama, suristama, säristama, soristama, sõristama. indoeuroopa seda, et õpetaja on naissoost. keeltega
Sõnade saamise viisid: *Liitmine- uute sõnade saamine tüvede kokkupaneku teel. Tulemus on liitsõna- sõna, mis sisaldab vähemalt kaks tüve.*Tuletus- uute sõnade saamine olemasolevatele tüvedele tuletusliidete juurdepaneku teel. Tulemus on tuletis- tuletatud sõnu, nt külmuma on tuletatud sõnast külm. *Laenamine- uute sõnade või tüvede võtmine teisest keelest. * Murdetüvede taaselustamine, nende tähendust nüüdisvajaduste järgi seades. *Tehisloome- uute sõnade või tüvede loomine kas häälikuid kombineerides või mis tahes keeles olemasolevate keelendit meelevaldselt muutes. * Uute tähenduste avamine kirjakeele sõnadele. Tuletamine. A) eesliide e prefiks, tuletusalus. B) järelliide e sufiks. on sõna, mille kaasil moodustatakse uus sõna e tuletis. Tuletusliide on selline liide, mille abil saab sõnatüvest moodustada uue tüve. Selliseid tuletusliiteid, mis liituvad sõnatüve lõppu, kutsutakse järelliideks. Tuletusaluseks nim tüvekuju, millele liidetaks
Kõik kommentaarid