hägunemine, koolnulaigud, koolnukangestus, koolnulagunemine) MILLAL ELUSTADA? 1)Teadvuse kontroll- kõneta kannatanut, raputa kannatanud, tee valu 2)Hingamise kontroll- ava hingamisteed, kuula kas kuulda hingamiskahinat, vaata kas rindkere liigub, tunne kas õhk liigub 3)Pulsi kontroll- kahe sõrmega unearterilt SÜDAMEMASSAZ Sagedus : 100x minutis. Algoritm : 30:2 Iga 3 tsükli järel kontrolli hingamist ja pulssi. Efektiivne: tsüanoos väheneb, pupill kitseneb, pulss suurtel arteritel LASTEL: Sagedus: 120x minutis (vähemalt 100korda) Algoritmid: Vastsündinu: 1:3 (kuni 1 kuu) Imik: 1:5 (1 kuu- 1 aasta) Laps: 2:15 (1 aasta- 8 aastat) Laps: 2: 30 (üle 8 aasta) 2. Minestuse, kollapsi, kooma mõiste. MINESTUS- e. sünkoop e. rammestus on lühiajaline teadvusekadu, mis on tingitud aju hapnikupuudusest erinevatel põhjustel KOLLAPS- e
Kroonilise haiguse korral:... Valige üks Inimene ei tervistu täielikult ning mingeid kõrvalkaldeid organismi ei jää püsivalt Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt, aga ei ole aluseks haiguse ägenemiseks x Inimene ei tervistu täielikult ning mingid kõrvalkaldeid organismis jäävad püsivalt ning on aluseks haiguse ägenemiseks Akrotsüanoos ehk... Valige üks või mitu: Tsentraalne tsüanoos Sõrmede, nina ja huulte tsüanoos x Perifeerne tsüanoos Naha ja limaskestade sinakus 3 Milline neist ei ole haige uurimise objektiivne uurimismeetod? Valige üks Laboratoorsed uuringud x Perekonna anamnees Instrumentaalne diagnostika Õed diagnoosivad õendusdiagnoosidena? Valige üks või mitu A lk 3
Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu vedelik Atoopia- ülitundlikkus
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks
või normaalse puhkepotensiaali mittesaavutamisest, mille korral uus erutus tekib varem (Maramaa 1993). Südamerütmihäirete avaldumine Tõuge Tükitunne kurgus Tukse kaelal Paus pulsis Südamelöögi vahelejätmine Tugev südamelöök Valu rinnus Valulik südamelöök Südamepekslemishoog Hingamisraskused Pearinglus Väsimus Jõuetusetunne Tsüanoos Väiksem koormustaluvus Suurenenud Tursed urineerimisvajadus Teadvusekaotus Südame rütmihäirete avaldumine Täiskasvanutel on tavalisemateks rütmihäireteks : 1. Ekstrasüstolid: Tõuge, südamelöögi vahelejätmise tunne, eriti tugev südamelöök, valulik südamelöök, südame pekslemise tunne,
rohkem tööd ja saades meestest tunduvalt väiksemat palka. Enamik naisi olid tööl meditsiini asutustes või sõjatehastes. Tehastes töötegemise olemust propageeriti üle, et see oli väga patriotistlik ja turvaline tegevus, aga reaalseid töötingimusi ei mainitud. Naiste tihe kokkupuutumine kõrvulukustava müra, mürgiste aurude, padrunite ja lõhkekehadega viis nad erinevate probleemideni. Mõned levinud haigused/probleemid olid: uimasus, peavalu, isutus, tsüanoos, hingeldus, oksendamine, aneemia, südamepekslemine, kõhukinnisus, nõrk pulss, jäsemete valu ja ikterus ja elavhõbe mürgistus. Neid probleemi ravis aeg ja puhkus, kuid ajalugu näitab, et puhkuse osa neile väga ei antud. Naistel oli 12h tööpäevad ja mõnikord 13 päeva järjest. Samuti olid ka tööõnnetused tavalised, näiteks ida Londoni tehases Silvertownis, plahvatas 1917 dünamiit, mis nõudis üle 73 inimelu.
nekroos. Isheemiatõve raskeim vorm. Esineb sagedamini meestel üle 40, ja naistel üle 50. Tihti tekib südameinfarkt mitte päeval, vaid õhtul või öösel. Põhjusteks võivad olla koronaaride tromb, aterosklerootilised muutused või suurenenud müokardi hapnikuvajadus. Sümptomid Valu rinnus on iseloomult samasugune kui stenokardial, kuid kestvus on pikem ja hulga tugevam. Kestab harilikult üle 20 min. Haige võib kattuda külma higiga, võib tekkida tsüanoos suu ümbruses, rütmihäired.Valu ei vaibu rahulolekus ega nitroglütseriini manustamisel. Valuga võib kaasneda iiveldus, nõrkustunne UURINGUD,RAVI Laboratoorsed analüüsid EKG ST-segmendi elevatsioon T-sakk negatiivseks Patoloogiline Q-sakk Hemodünaamika jälgimine Valu vaigistamine Tilkinfusioon Hapnik Voodireziim Tüsistused Rütmihäired Kopsuturse Kardiogeenne sokk Südame ruptuur Trombembooliad Kõige raskem tüsistus on surm
Tahhükardia on sage ärevushäirete sümptom. Terve südame korral tahhükardiat ei ravita.Tahhükardia võib olla ka südame teatud haiguslike seisundite sümptom. Olenevalt tekkepõhjustest on neid võimalik jagada kahte rühma: supraventrikulaarsed ning ventrikulaarsed. Üle 90 löögi minutis Bradükardia ehk südame madal löögisagedus alla 60 löögi minutis. Tagaseina infarkti puhul, müokardi infarkt, müksödeem Tsüanoos Tsüanoos peegeldab gaasivahetushäiret kopsudes ja hapniku suurenenud ammendumist perifeerias. Tsüanoos e. sinikus – tekib nahas ja limaskestades venoosse hüpereemia korral. Nahk on jahe ja omandab sinaka varjundi. Sinikust, mis tekib jäsemete perifeersetes osades, sõrmedes ja varvastes, nimetatakse akrotsüanoos.Südamepuudulikkuse, kopsuemfüseemi korral. Düspnoe-kellel esineb? Rauapuudusaneemia korral koormusdüspnoe, KOK-i puhul pingutusel, müokardi infarkti
ü varahommikused Kaebused peamiselt oksendamine, sõltuvad sellest, tursed, tahhükardia, koormuse ajal, minuti) tüüpiline külmavärinad, , nõrkus, m peavalud, pearinglus, aju (peavalu, halvatusnähud, milline piirkond tsüanoos, kaalu süveneb, kui stenokardiline , väsimus, isutus, hingeldamine, p kohin kõrvades, tasakaaluhäired, teadvuse häired, äge jääb ilma piisava muutus, öine koormus jätkub, pigistav rõhuv, ei kaalulangus, üldine kahvatus, t närvilisus, kõrvade kohisemine, kopsuturse verevarustuseta
i faktorid, vanus rasedus, rombofiilia d S Köha, rögaeritus, Köha ja röga eritus, Hingeldus, Hingematmishood Köha, röga eritus, Tüüpiliselt algab Väsimus, Väike haru Düspnoe, tsüanoos, ü palavik, peavalu, hingeldus, vaadikujuline tüüpiliselt öösel, hingeldus ja järsku, higistamine, eriti hingeldus, valu täitunud m lihase-liigesevalud iseloomulik on rindkere, nahk hommikupoole ööd, õhupuudus, väsimus külmavärinatega, öösel, rinnus, rütmihäired, kaelaveenid,
Sageli on koljusisese verevalumiga sündinud laps asfüksias. Esineda seega võib erinev sümptomaatika: ● Lõgemete pingsus, suur lõge pingul - väljapoole "kummunud" ja teiste koljuluu õmbluste laienemine (koljusisese rõhu tõusust); ● Nutt (kõrgetonaalne-"kiljuv"); ● Aneemia; ● Hüperesteesia (kõrgenenud tundlikkus): ● Apnoe; ● Tsüanoos; ● Lihastoonuse muutused: Krambid, Näo miimiliste lihaste tõmblused, Lihashüpotoonus; ● Termoregulatsiooni häired: Hüpotermia, hüpertermia; ● Bradükardia; ● Atsidoos; NEUROLOOGIA Kirjelda närvisüsteemi iseärasusi lapseeas. Kiire kasvutempo, neuronite taluvus väike, erutus ja pidurdusprotsessid peavad tasakaalustuma ja täiustuma Selgita PCI mõistet.
(südamepuudulikkusega haigel arterites isheemia, veenides hüpereemia). Süda ei jõua küllaldaselt verd edasi pumbata. Väikese vereringe paisu ehk kopsupaisu korral muutused kopsudes (pruun tihkestus), edasi südames (cor pulmonale- kopssüda).Suure vereringe paisu korral kahjustub maks (tsirroos/muskaatmaks), neerud ja põrn (paistihkestus), hingamisteed ja maoaooletrakt (katarr/limaskestad sinakaspunased, jahedad, tursunud), naha tsüanoos ja võimalik nahaturse ja sinakus (hüpostaatiline anasarka, akrotsüanoos), vedeliku kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud,
hulk. Täiskasvanul keskmiselt 70mL. Minutimaht on minutis väljapaisatav verehulk. Minutimahu saab kui löögimaht korrutada sagedusega. Kui löögimaht on 70 ja sagedus 70, siis on löögimaht keskmiselt 4.9 liitrit. *Iga kokkutõmbe järel jääb südamesse aga teatud kogus verd. Seda jäänud verd kutsutakse jääkmahuks. Tema suurus on ligikaudu 70mL. Kui jääkmaht suureneb, siis on tegemist südamepuudulikkusega. Südamerütm kiireneb. Tekib tsüanoos(naha ja limaskestade siniseks muutumine-CO2-e on veres rohkem kui seda peaks olema, eriti tugevalt on see väljendunud näos). Hingeldus-koed ei saa piisavalt hapnikku, sest süda ei suuda pumbata hapnikku nii kui vaja, hingeldus tekib isegi puhkeolekus(siis kui on südamepuudulikkus). Löögisagedus iseärasused: Löögisagedus: 1) Vastsündinutel 100-120, 2) Esimesel kahel eluaastal 110-120 3) 5-aastaselt 96-100 4) 10-14-aastasel 75-80 5) Alates 15-aastast 65-75
et nad ei vigastaks ennast, kui nad ei tunne valu, näiteks hammustades oma põske pärast hambaravimit, kui on käinud hambaarsti juures. Ajutised kõrvaltoimed, mis mõjutavad inimest on järgmised: hägune nägemine, pearinglus ja oksendamine, peavalu, lihaste tõmblemine jätkuvalt tuimus, nõrkus.Mõnedel inimestel võib olla allergiline reaktsioon. Patsiendil võib tekkida nõgestõbi, sügelus ja hingamisraskused. Võib esineda tsüanoos, mille puhul nahk muutub sinakaks halva verevarustuse või ebapiisava vere hapniku tõttu. Väga ettevaatlikul juhtudel võib inimesel esineda südame-kesksüsteemi sündroomi, kus kesknärvisüsteem aeglustab liiga palju, põhjustades hingamise ja südame löögisageduse vähenemist. See võib põhjustada südame seismist, kui veres peatub südamele pumpamine. Kohaliku anesteetikumi üleannustamine võib põhjustada krampe. See võib olla eluohtlik. Ohud regionaalanesteesia korral:
Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel juhul oli
.. nrgeneb nii stenokardia- kui krgvererhuvastane toime · Ravimsltumus, mis vib avalduda isheemianähtude süvenemise näol, kui ravi katkestatakse · Suurtes annustes kasutades tekitavad methemoglobiini. Üleannustamine: Vererõhu langus koos ortostaatiliste häiretega, reflektoorne tahhükardia. · Peavalu, pearinglus, unisus. Nõrkus · Kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine 2 · Suurte annuste korral (20 mg): methemoglobineemia, tsüanoos, düspnoe, tahhüpnoe. KASUTATAKSE südame isheemiatõve hoovalude puhul · Püsiravil võib tekkida harjumus · Pingutusel tekkivate valudel kui püsiravimid Ca kanalite blokaatorud ja beetablokaatorid ei suuda täielikult stenokardia hoogu vältida · NÄIDUSTUSED: Pingutusstenokardia, rahuoleku stenokardia, müokardi infarkt Manustamine. SL, PO, nahale salvina ja plaastrina (transdermaalne terapeutiline
lastel esineb koos (välja)hingamisraskusega (bronhi silelihaste spasm) Kuidas aidata bronhiidiga last? rögalahtistid (v.a. < 1 a., raske obtruktsioon) antipüreetikumid inhalatsioon Esineb juhtivalt <1 (2) a. vanustel lastel. Tavaliselt äge viiruslik haigus Põletiku tõttu bronhioolid ummistuvad limaga ning laps hakkab hingeldama. Kuidas kopsutorukeste põletikku ära tunda? tahhüpnoe (60-80 x minutis) tahhükardia sageli segatüüpi (nii inspiratoorne kui ekspiratoorne) düspnoe tsüanoos vilistav hingamine Köha kuni 2 nädalat ja isegi kauem toitmisraskused (kinnise nina või hingamisraskuse tõttu) Imikul võib esimeseks haigustunnuseks olla lühiajaline apnoe Kopsupõletik Kopsupõletik on kopsude parenhüümi haigus. Viiruslik või bakteriaalne Enamasti eelneb äge ülemiste hingamisteede viirusinfektsioon Tekib hingamisteede limaskesta turse ja sitke sekreet Hapniku juurdepääs kopsudesse on häiritud Haigus levib piisknakkuse teel
metaboolse atsidoosi korral. Cheyne-Stokesi hingamine on periooditi sügav ja tugev, kuid reeglipäraselt mõneks sekundiks nõrgenev või hoopis katkev hingamine (ajukahjustuse sümptoom, ravimmürgistus, enneaegne vastsündinu). Jälgida, kas esineb difragmaalseid sissetõmbeid. Apnoe ehk hingamatus on hingamise peetus üle 20 sekundi, millega kaasneb bradükardia (südamelöögisageduse langus alla 100x minutis) ja/või tsüanoos. Apnoe võib olla nii tsentraalset, obstruktiivset kui ka segatüüpi. (Kallas jt 1999.) 5.2.2. Hingamiselundkonna palpatsiooni metoodika ja hindamine Teostatakse tavaliselt lapse lamavas asendis bimanuaalselt. Hinnatakse rindkere resistentsust, liikuvust, rinnavärinat ehk fremitus pectoralis, pleurahõõrdumiskahinat ja trahhea asetsust. Rindkere resistentsus Imiku ja väikelapse rindkere on väga elastne. Puutehellus on ebaadekvaatne vastus palpatsioonile
Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad. Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud (krupoos-difretoidne koliti, krupoosne kopsupõletik)
Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad. Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud (krupoos-difretoidne koliti, krupoosne kopsupõletik)
nahasisesed verevalumid. Kestab 15-20 päeva Vormid krooniline- vahelduv palavik ja kasvupeetus. Liigeste piirkonnas valulised paksendid, naha nekroos ja keratiit. Surma põhjuseks on pneumoonia. Suurem osa haiguse läbi põdenud sigadest jääb viirusekandjaks. Latentne vorm- Seda põevad viiruse looduslikuks reservuaariks olevad sead Aafrikas- kliinilised tunnused puuduvad Lahanguleiud * naha tsüanoos Rinna ja kõhuõõnes on eksudaat Verevalumid Nahaalune sidekude on infiltreerunud serooshemorraagilise vedelikuga ja turses Kops, maks, magu, südameväliskest, pleura liigveresed ja turses KENNELKÖHA Ikosaeedriline EHK KOERTE TRAHHEOBRONHIIT Põhjustaja: Adenoviridae Ilma lipiidse ümbriseta Mastadenovirus
kiuneid, räginaid, nõrgenenud või ebasümmeetrilise tugevusega hingamiskahinad. Teadvuse tase Rahutus, segasus, väsimus, unisus ja halb koostöö kõnelevad teadvuse taseme häirumisest. Põhjuseks võivad olla arteriaalse vere hapniku partsiaalrõhu langus või süsinikdioksiidi partsiaalrõhu tõus või mõlemad. Vereringe Tahhükardia räägib hapnikuvarustuse halvenemisest ja vereringe kompensatoorsete mehhanismide aktiveerumisest. Kaelaveenide paisumine, tsüanoos, kahvatus, higistamine, vererõhu langus, rütmihäired ja rinnavalud on organismi hapnikupuuduse ning lisakoormuse tunnused. Teised muutused Patsiendil võivad olla hapnikupuudusest või süsinikdioksiidi hulga või mõlema suurenemisest tingitud peavalu, peapööritus, kõrvade kumisemine, iiveldus, isegi oksendamine ning krambid. Patsiendil võivad ilmneda ka happe-alustasakaalu muutusi. Ravi põhimõtted
Normaalselt on methemoglobiini kuni üks % hemoglobiini koguhulgast, kuid selle protsendi tõusuga väheneb veres hapnikusidumisvõime. Methemoglobineemia võib olla pärilik, kuid ka omandatud mürgistustega. (Orav 2014) Kui methemoglobiini tase on suurem kui üks %, siis inimesel esinevad sümptomid nagu ärritatavuse tõus, nõrkus, peavalu, pearinglus, oksendamine, kõhulahtisus, hingeldamine ja tsüanoos. Kui tase ületab 50% esineb teadvusekadu, kooma ja surm. (Burke 2013) Nitraadid pidurdavad seedimist soodustavate ensüümide tegevust ja põhjustavad seedehäireid (Szponar and Kierzkowska, 1990; Szteke 1992; Rejmer 1997). Nitritid võivad reageerida amiinidega luues nitroamiine- kantserogeene ja mutageene mis põhjustavad seedekanalites kasvajaid ja leukeemiat (Szponar & Kierzkowska, 1990). See protsess on ohtlik, mitte ainult
1) Geneetiline eelsoodumus 2) Vanus (kasvades) 3) Meessugu Mõjutatavad riskifaktorid 1) Hüperlipideemia 2) Arteriaalne hüpertensioon 3) Suitsetamine 4) Suhkurdiabeet Ebaselged või vähem olulised riskifaktorid Rasvtõbi Vähene füüsiline aktiivsus Stressi (A-tüüpi isiksus) Postmenopausaalne östrogeenide defitsiit Ülemäärane süsivesikute ja alkoholi tarbimine Sümptomid: Hingeldus, valu rinnus, rütmihäired, tursed e. ödeemid, köha (kuiv), tsüanoos (naha sinakus) Rütmihäired: tahhükardia - südamepekslemine bradükardia aeglustunud südametegevus ekstrasüstolid vahelöögid absoluutne arütmia süda on rütmist väljas Norm vererõhk: < 130<85 Ateroskleroos haigusena - Ateroskleroos e. arteri lubjastus on krooniline haigus, mis kahjustab suuri ja keskmise suurusega artereid ja mille morfoloogiliseks väljenduseks on lipoproteiinide koldeline ladestumine arterite koes, aterosklerootiliste naastude teke ning selle
II staadium: maksahaiguste üldsümptomid: - düspeptilised vaevused - peavalud - kõhnumine 10 - subfebriilne temperatuur - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga
Sissehingatud mürk vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega. Mürgistus Ravim Seened, taimed Narkootikumid Alkohol Kombineeritud mürgistus Sümptomid Uimasus Iiveldus, oksendamine Hingamishäire Krambid Tsüanoos Segasus Teadvusetus Pulss ja vererõhk Esmaabi Selgita välja sündmuskoha turvalisus Vajadusel küsi abi politseilt Enesekaitse! Hinda teadvuse seisundit Kindlusta hingamisteede avatus Aseta teadvusetu pt vasakule küljele Hinda vereringe seisundit Vajadusel alusta elustamise ABC Helista 112! NB! Keelatud on oksendamise esilekutsumine! (hapete ja aluseliste lahustega ning lahustitega mürgistus?) Võõrkeha hingamisteedes Võõrkeha satub hingamisteedesse
10 Helmintiaasid 11 - lööbed, naha sügelemine - kõhuvalud III staadium: tüsistuste staadium: - maksaabstsess - põie avanemine: disseminatsioon Kopsu ehhinokokkoos: I staadium: kulgeb latentselt II staadium: põie kasv kopsukoes, bronhides - valu rinnaku piirkonnas - köha, rögaeritus - hingeldus III staadium: põis võib avaneda bronhidesse. - tugev köha - tsüanoos - spuutumis veri Diagnostika: - SR kiirenemine - eosinofiilia - mikroskoopia (röga, liikvor, uriin) - seroloogia (antigeeni määramine: KSR) - allergilised nahatestid (Casoni reakts.) - instrumentaalsed uuringud (röntgen, sonograafia, kompuutertomograafia) Ravi: - kirurgiline (enne ja pärast operatsiooni ravi benzimidazoolidega) - Albendazol 10-15 mg/kg (enne operatsiooni 4 päeva; pärast 3 kuud 14 päevaste intervallidega ) - Mebendazol 40-50 mg/kg sama skeemiga
Soodustab : külmetumine ülemiste hingamisteede viirusinflektsiooni, IMS kurnatus, nõrkus, psüühiline ülepinge, alatoitlus, kurnatus. Vanadel inimestel peale oppi kaderakse põhiliset trombi ja kopsupõletikku. Kaebused ja tunnused: kehatemperatuuri tõus, nõrkuse ja külmavärinatega. Võib esineda valu rindkere piirkonnas, köha, verikoha harva, raskemal juhul punakat vereröga, väsimus, jõuetus, hingeldus, huulte tsüanoos, kuulda märjad räginad, vereanalüüsis põletiku tunnused, SR tõus. PLEURIIT: kopsukelmete põletik. On põletiku tagajärg mitte eradi haigus. Nt.kopsutrauma tagajärg. Inflektioon satub kopsukelmele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). Kuiva pleuriidi teket saab seostada kopsupõletiku, kopsuinfarkti, kospuvähiga, tuberkoloosiga. Pleural on kaks lestet: kopsupoolne ning rindekerepoolne. Põletiku korra
intubatsioonitorusse ja teosta paar sügavat ventileerimist Ambukotiga · Korda aspireerimist kuni sekreet on eemaldatud · Aspireeri ka suu ja vaba ninakäik (Weilitz 1991, Smith-Temple jt 1998, MacDonald 2002 ) Aspireerides last peab õde jälgima trahheast aspireeritava sekreedi hulka, värvust (punakas, rohekas, valge) ja iseloomu (vahutav, sitke, mädane). Vahutav punakas sekreet, naha tsüanoos, rindkere esilevõlvus ja selle liikuvuse piiratus võivad viidata lapse üldseisundi halvenemisele ning pneumotooraksi tekkele. (Wallace 1998). Intubeeritud lapse eest hoolitsev õde peab teadma, et lastel võib tekkida hapnikravist tüsistusi, milledest sagedasemateks on bronhe ahendav ning kopse kahjustav haigus ehk bronhopulmonaalne düsplaasia (BPD) (Tunell 1998). Intubeeritud last hooldades (näit.
pehmeskoes) 1 sõrmegaeemalda võõrkeha näeme] Veendu, et ei ole nähtavat takistust Kuula, vaata, tunne 10 – 15 sekundi jooksul 4 J/ 1kg Võõrkeha hingamisteedes Tüüpiliselt tekib köha ja hingamispuudulikkus söömise või mängimise ajal Efektiivne köha- Vali häälekas köha Rahusta, jälgi, julgusta last köhima Kui köha muutub ebaefektiivseks anna 5 lööku seljale Ebaefektiivne köha-Vaikne või hääletu köhaLaps ei saa rääkidaSüveneb tsüanoos, teadvus häguneb Esmaabi-Toeta last pea allapoole asendis ja anna viis lööki seljale. Kui takistus hingamisteedes ei lahene soorita 5 kordaHeimlichi võte, hinnates iga korra järel uuesti lapse seisundit.(Imikutel kasuta kõhule surumise asemel rindkere kopressiooni sarnaselt elustamisele, aga järsema liigutuse ja pikema intervalliga.) 28.RASS Kirjeldus sedatsioonitaseme hindamiseks Vaevlev ja rahutu, Rahulik ja
närvilised pereliikmed, hulgaliselt ravimeid voodi kõrval ...)? 2. Millise üldmulje jätab patsient ja tema vahetu ümbrus? Millises asendis ta leitakse (istudes, kõhuli, selili, külili lamades)? Kas patsient näib olevat haige või vigastatud? Kas ta on kahvatu, tsüanootiline või higine? Milline on patsiendi kehaasend, kas on näha märke hirmust, valust või õhupuudusest? 3. Millised on juuresolijate, pereliikmete või sõprade reaktsioonid patsiendi seisundile? Tsüanoos – naha ja limaskestade sinakus Küsitlus – kuulmismeele rakendamine Küsitlus on plaanitud suhtlemine, et saada olulist infot edasisteks uuringuteks ja raviks. Esitatakse küsimusi nagu: Kas teil on valu kuskil? Kas olete oksendanud? Mis juhtus? Seejuures tuleb silmas pidada ka küsitluse tehnikat. Küsida tuleb rahulikult ja asjalikult. Valida patsiendile arusaadav väljendusviis. Vältida küsimusi, millele saab vastata ainult kas jah või ei
9. Neelu ja söögitoru söövitused: põhjused ja kliiniline pilt Hapete või alustega. Hõlmab eelkõige lapsi;TK ka suitsiidi eesmärgil või joobeseisundis. Esmaabi: palju vett juua, mitte oksendada, kutsuda kiirabi. Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste
suu kaudu. 9. Neelu ja söögitoru söövitused: põhjused ja kliiniline pilt Hapete või alustega. Hõlmab eelkõige lapsi;TK ka suitsiidi eesmärgil või joobeseisundis. Esmaabi: palju vett juua, mitte oksendada, kutsuda kiirabi. Kaebused: Lokaalsed nähud: valu suus ja neelus, sokisündroom,süljevoolus, neelamistakistus, hüpereemia-villide formeerumine-turse. Alused lokaalne leid suus, söögitorus, maos,sooles. Periösofagiit, generaliseeritud intoksikatsioon, RR langus, fr tõus, tsüanoos, külmavärinad, tsirkulaarne kollaps, neerukahjustus, hematuuria, maksakahjustus, hemolüüs, elektrolüütide häired, KNS-i häired. Risk perforatsiooniks mediastiniit, pleuriit, peritoniit, trahheoösofageaalne fistul, striktuur. Striktuuri ennetavat ravi tuleb alustada kohe peale söövituse teket! Suremus striktuuri järgsete komplikatsioonide tõttu alatoitumus, kaalulangus, aspiratsioonipneumoonia. Dgn: Esmane endoskoopia 48h vältel!, et fikseerida söövituse aste
keskmine intervall, lühim ning pikim vahe. Fikseerida viimane hoog. Oluline on võimalikult täpne hoo kirjeldus. Krampide korral aura olemasolu. Motoorsete nähtude korral nende lokalisatsioon ja iseloom. Haige enesetunne hoo eel ja järel. Diferentseerimaks, kas tegemist võis olla kollapsi või epilepti lise hooga, on episoodiliste vaevuste korral olulised ka kaasuvad nähud (kardiaalsed häired, pulsi muutused, tsüanoos, kahvatus, külm higi), haige tegevus ja asend hoo ajal. Näiteks tekib karotiidsiinuse sünkoop ainult istuval või seisval inimesel. Hüpoglükeemilise ataki puhul on oluline seos söögiajaga. Minestusele (kollapsile) viitab asja olu, et hoog algas nägemishäirega (silmade ees läks mustaks). Haiguse kulg Peab kajastama üksikute sümptomite tekke järjekorda ja võimalikult täpset kirjeldust. Neuroloogilise haiguse täpset algust on sageli raske dateerida, küll aga saab piiritleda
haavandilised kolded pehmesuulaes, uvulal (sümptomaatiline ravi, isetaanduv). Hand-foot-and-mouth haigus: vesikulaarsed kolded kätel, jalgadel, suus, keelel, mõõdukas palavik (paari päevaga kaob). Pleurodüünia: järsk palavik, unilateraalne pleuriitiline rinnavalu, kõhuvalu, oksendamine, lihasvalu antud küljel. Müokardi ja perikardi infektsioonid sporaadiliselt nii laste kui täiskasvanute seas, vastsündinutel äkiline südamepuudulikkus, tsüanoos, tahhükardia, kardio- ja hepatomegaalia. Palavik, lööve, külmetusnähud. Viiruslik meningiit: äge palavikuga haigus, peavaluga, ajukelmete ärritusnähtudega, kuklakangestusega. Võib esineda lööve. Paraneb iseärasusteta, v.a. alla 1 aastased või entsefaliidiga patsiendid. Pikornaviirusmeningiidi puhangud iga suvi ja sügis. Diagnostika. Liikvor: polio- või enteroviiruste korral lümfotsütaarne pleotsütoos (25…500 rakku/mm3), neutrofiile liikvoris pole
seina kahjustus hobuste vertähntõbi, nõlg, sigade punataud jne. 3. Tromboos veenisisese trombi moodustumine 4. Südamehaigused eeskätt südame parema poole puudulikkuse korral 5. Verevoolu takistus väikeses vereringes kopsuemfüseemi korral kopsukoe elastsuse vähenemisest ning mahu suurenemisest 6. Kestev lamamine veenide väline kompressioon, lokaalne verevarustuse halvenemine, lamatiste teke. VENOOSSE HÜPEREEMIA TUNNUSED JA TALITLUSLIKUD MUUTUSED 1. Tsüanoos- aeglane verevool ja CO2 kuhjumine 2. Temperatuuri langus- aeglane verevool, suurenenud soojuse kadu, ainevahetus on pärsitud 3. Veenirõhk võrdsustub artrioolide rõhuga- venoosses süsteemis kollateraalne väga vähe. Takistuse puhul rõhud erinevates süsteemides võrdsustuvad, tekib organi mahu suurenemine. 4. Väheneb vere tagasivool südamesse- langeb südame löögi- ja minutimaht, tekib arteriaalne hüpotensioon 5. Häiritud kudede toitumine esineb ka hapnikunälgus kudedes
par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014 . Rakuõpetus ehk tsütoloogia on õpetus raku ehitusest ja funktsioonist. Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide ehituse, arengu ning elutegevuse aluseks
Hüpoksia on hapnikuvaegus, anoksia täielik puudumine. Hüpoksiani võib viia kõrgmäestikus hapniku vähesus, vereringe otseühendused, kaasasündinud südamerikke korral, vereringe puudulikus, aneemia või vingu mürgistus võivad tekitada seisundi, et vereringes ei transpordita piisavalt hapnikku. Koehüpoksia - PO2 on normist väiksem (alveolaarne hüpoventilatsioon, verekaotus, Hb vähesus, CO mürgistus, vereringehäired jne) Tsüanoos naha ja limaskestade sinakas värvus. Koeanoksia - PO2= 0mmHg , hapnikuvarustuse täielik katkemine veresoone sulguse või tugeva arteriaalse hüpoksia tagajärjel. Aju- ja närvikoerakud on parandamatult kahjustunud 10 min. Anoksia järel (taaselustamisaeg 8-10 min.), skeletilihased peavad vastu tunde, neerude, maksa taaselustamisaeg 3-4h, südamel samuti mitu tundi, kuid funktsioon ei taastu kiiresti (normaalse vereringe tagamiseks vajalikku arteriaalset rõhku ei saavutata kiiresti).
Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks o Stenokardia ravimid siin ei mõju (seega, kui ravim ei aita, tuleks ilmselt kiirabi kutsuda) Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused: Hingeldamine Tahhükardia (südame pekslemine) Tsüanoos – naha ja limaskestade siniseks muutumine (enim huulte, nina, suu piirkonnas) Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Hüpotoonia – madal vererõhk. Hüpotoonia põhjuseid võib olla palju, näiteks liiga agressiivne kõrge vererõhu landamine või veresoonte toonust kontrolliva autonoomse närvisüsteemi häired. Väga madal diastoolne vererõhk võib viidata südameklapi tegevuse häiretele, mistõttu arteritesse satub liiga palju verd. Äärmiselt
o Läheb ise mööda Müokardi infarkt – seisund, kus südame enda veresoontest mõni sulgub, tavaliselt trombi tagajärjel. Nüüd jääb see piirkond verevarustusest välja. o Stenokardia ravimid siin ei mõju (seega, kui ravim ei aita, tuleks ilmselt kiirabi kutsuda) Südame- ja veresoonkonna puudulikkuse üldised tunnused: Hingeldamine Tahhükardia (südame pekslemine) Tsüanoos – naha ja limaskestade siniseks muutumine (enim huulte, nina, suu piirkonnas) Hüpo- ja hüpertoonia mõiste ning põhjused. Hüpotoonia – madal vererõhk. Hüpotoonia põhjuseid võib olla palju, näiteks liiga agressiivne kõrge vererõhu alandamine või veresoonte toonust kontrolliva autonoomse närvisüsteemi häired. Väga madal diastoolne vererõhk võib viidata südameklapi tegevuse häiretele, mistõttu arteritesse satub liiga palju verd
taseȱȱ Hapnikuvähesusȱveresȱ Ebanormaalneȱhingamineȱ(ntȱkiirus,ȱ (hüpokseemia)ȱȱ rütm,ȱsügavus)ȱȱ Kudedeȱhapnikuvaegusȱ(hüpoksia)ȱȱ Ebanormaalneȱnahavärvusȱ(ntȱkahȬ Ärrituvusȱ vatu,ȱtume)ȱ NinasõõrmeteȱavardumineȱsisseȬ Segasusseisundȱȱ hingamiselȱhapnikuvaeguseȱtõttuȱȱ Tsüanoosȱ(ainultȱvastsündinutel)ȱȱ Rahutusȱ Süsinikdioksiidiȱvaegusȱveresȱ Unisusȱȱ (hüpokapnia)ȱȱ Südameȱlöögisageduseȱkiirenemineȱ Higistamineȱ (südamerutlus,ȱtahhükardia)ȱ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱ Nägemishäiredȱ Seonduvad tegurid AlveolaarȬkapillaarseȱmembraaniȱ VentilatsioonȬperfusioonȱ muutusedȱȱ 214 3
annaabi.ee 
