Kirjandus kui ajastu märk (0)

Kirjandus kui ajastu märk
Juba inimkonna varases ajaloos püüdis inimene jäädvustada ja edasi anda lugusid, mis teda ümbritsesid. Ilmselgelt oli koopamaalingute autori siiras soov jagada oma läbielatut teistega . Kiri oli esimene andmekandja. Koos kirja tekkimisega sai elujõu reaalse olustiku kirjeldamise kõrval ka abstraktne ettekujutus , mida nüüd oli võimalik edasi anda täpsemalt ja detailsena. Tihti on ajalooürikute kõrval suuremagi tähtsusega selle aegsed kirjanduslikud lood, mis ei ole niivõrd fokuseeritud teatud sündmuste, asjade ja tegevuste kirjeldamisele vaid hõlmavad läbi esitatud loo hoopis detailsemalt kaasaegset olustikku.
Kirjandusel on olnud suur tähtsus läbi ajaloo tervete kultuuriruumide vormimisel. Kirjandus on olnud nii suurim meelelahutus kui ka trendi looja. Veel eelmisel sajandil elas kirjandus oma kõrgaega selle kultuurivaldkonna klassikalises mõttes. Paljude kodude seinu täitsid raamaturiiulid ja koduraamatukogu omamine oli väärikas ja pälvis alati lugupidamist. Luulekogu autorite tundmine ja tuntud romaanide tsiteerimine kuulus heade tavade juurde ja esitas inimeste laiemat maailma vaadet.
Tänapäeval ei ole kirjandus kuhugi kadunud vaid selle esitluslaad ja väljundid on ajaga muutunud. Tänased noored inimesed ei loe nii palju klassikaliselt kirjandusteoseid kui näiteks nende vanemad või vanavanemad seda tegid aga nende kirjanduslik tarbimise maht võib olla suuremgi kui eelmistel põlvkondadel. Tänapäeva massikirjandus on peidetud filmide stsenaariumitesse ja laulu sõnadesse. Ka kaasajast leiame häid klassikalise kirjanduse näiteid raamatute näol, mis on jõudnud suurema lugejaskonnani ja leidnud laiemat kõlapinda. Üheks selliseks heaks näiteks on Harry Potter'i lugu, mis ilmudes andis aktsendi kogu kultuuriruumile. Vähem tähtis ei olnud ka selle loo sündimise lugu, mis kuulub lahutamatult tänapäevase meediatööstuse müügi arsenali hulka. Tänapäeva kirjandus ongi osa meedia-, muusika - ja filmitööstusest.
Suurim kirjandus valdkond ajakirjandus näitab pidevat kasvutrendi. Selle valdkonna nõudlus on suur ja tõenäosus, et see lähitulevikus kasvab veelgi on ilmselge. Vormiliselt ei ole tänane ajakirjanduslik väljaanne sugugi selline nagu see algselt on olnud, kus peamiseks väljundiks oli ajaleht või ajakiri. Sisult on muudatused võib olla väiksemad kuid samuti radikaalsed . Nii nagu paberajalehest on saanud interneti lehekülg nii on ka pidanud muutuma uudiste edasiandmise vorm. Uudised on tänapäeval lühemad ja sõnastuses agressiivsemad.
Kaasaegse filmitööstuse võidukäik põhineb peamiselt kõrgtehnoloogiliste lahendustega teostusel. Heli ja pildi efektid toovad vaatajani järjest uusi elamusi kuid iga film saab alguse käsikirjast, mis on samuti üks paljudest kirjandusvaldkondadest. Tõenäoliselt just film on kõige suurejoonelisem esitluslaad tänapäeva ja miks mitte ka endiste aegade kirjandusteostele. Kui raamatu puhul seostub autor tavapäraselt teosega siis näiteks õnnestunud filmi puhul võib nii öelda loo autor hoopis näitlejate ja resisööri /vaata selle sõna õigekiri üle/ varju jääda.
Muusikamaailm on suur lüürika tarbija. Muusika on noorte hulgas väga olulisel kohal ja seetõttu ka muusika turg on väga suur. See omakorda tähendab aga seda, et laulusõnu kirjutatakse palju ja neid tarbitakse palju. Laulu tekstid erinevad klassikalisest luulest, küll aga on see üks luule valdkond, mille tänapäeva muusikastiilid on enda jaoks kohandanud.
Võtan kokku teema arvamusega, et kirjandus areneb nagu kõik teised nähtused ajas. Kirjanduse mõte ja sisu ei ole muutunud niivõrd kui on muutunud selle tarbimise vorm.