Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjandi kirjutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Kirjandi kirjutamine
Pealkiri :
  • Pealkirja lõpus ei ole punkti.
  • Pealkirja võib lisada hiljem.
  • Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda.
  • Nt. „Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus

Moto :
  • Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva.
  • Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real.
  • Moto peaks peamõtet täpsustama.
  • Moto võib olla ladina keeles.
  • Nt. Pealkiri
  •  
  • („)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus.(„)
  • ( Arvo Valton)

Sissejuhatus:
  • Sissejuhatus peab olema üldine.
  • Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri.
  • Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena.
  • Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda.

Teema arendus:
  • Teema arendus koosneb lõikudest, mis algavad taandreaga ja mille pikkuseks on 5-7 lauset.
  • Uus mõte algab uuelt lõigult.
  • Teema arenduse koostamiseks võib abiks võtta mandala .
  • Lisada näiteid, tsitaate, aforisme.

Lõppsõna:
  • Lõppsõna peab olema üldine.
  • Lõppsõna pikkuseks on 1/6 kirjandist.
  • Lõppsõnas ei tohi midagi korrata .
  • Enda tegevust ei tohi kommenteerida.
  • Lõppsõna peab vastama sissejuhatuses esitatud küsimusele.
  • Lõppsõna peab lõppema punktiga ja panema kirjandile punkti.



Tsiteerimine:
  • Vanasõna või aforismi tsiteerimine:
  • Nt. Taani vanasõna väidab: „Elu ilma sõbrata on elu ilma päikeseta.“
  • Taani vanasõna väidab, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
  • Öeldakse, et elu sõbrata on nagu ilma päikeseta.
  • Luuletuse tsiteerimine (soovitatavalt 2-4 rida, maksimaalselt üks luuletus kirjandis ):

  • Nt. Betty Alveri luuletused panevad elu üle järele mõtlema: (.)
  • („)Sul puudub sirav siht? – Eks mine
  • ja taipa, mis on aina tarbimine.(„)

Lõpetus:
  • Hea lõpetus on selge ja täpne. Väldi järgmisi vigu:
  • - ära jäta lõppu ära, ära lõpeta mitu korda;
  • - väldi liigtundelisust ja paatost;
  • - ära venita lõpetust pikaks;
  • - ära kasuta teksti lõpus uusi argumente;
  • - ära korda lõpetuses seda, mida oled juba teemaarenduses kirjutanud.

  • Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili
  • , st kirjandi väljendusvahendid jäävad kirjakeele raamidesse.
  • Heaks peetakse stiili, mis on lihtne, täpne, tihe, elav ja ühtne.
  • Lihtsus siinkohal tähendab üldmõistetavust.
  • Sõnavalik ja lausestus on läbi mõeldud.
  • Kirjutaja ei sega põhjendamatult erinevaid sõnakihte (nt kirjakeelt ja slängi vm),
  • Arutlevas kirjandis kasutatakse publitsistlikku stiili

  • ei kasuta kordusi ega abstraktset sina-isikut,
  • pateetilisi hüüdeid ega retoorilisi küsimusi,
  • teksti ilustamiseks metafoore.
  • Lause- ja mõttepiir on kohakuti – üht mõtet väljendab üks lause, üht mõttearendust lõik.

Tüüpilised vead:
  • Oma tegevust ei tohi kommenteerida.
  • Nt. „Ma valisin selle teema, kuna…“
  • Sina isikut ei tohi kasutada.
  • Nt. „Kui sa…“
  • Näiteid peaks olema 2-3, hästi valitud ja sobivad.
  • Lühendeid ei kasuta.
  • Aastaarvud ja kuupäevad kirjutatakse numbritega, väiksemad arvud sõnadega.
  • „Osad“ ei käi elusolendite kohta.
  • Vältida sõnu „asi“, „tegelt“, „värk“ jne…
  • Sulge pigem mitte kasutada.

Tüüpilised vead:
  • Sidesõna ei alusta lauset.
  • Peale on kas kohamäärus või tähendab lisaks, pärast tähendab ajaliselt hiljem.
  • Enne tähendab ajaliselt varem, ennem tähendab pigem.
  • Vahest tähendab ehk, vahel tähendab mõnikord.
  • Õieti tähendab õigupoolest, tegelikult, õigesti tähendab mitte valesti.
  • Igas lauses peab olema tegusõna.
  • Võrdluses ei käi „kui“ ja „nagu“ ees koma .

Tüüpilised vead:
  • Kaashäälikuühendite erandid:
  • Rõhuliite -gi/-ki ees (-ki liidet nõuavad k, p, t, g, b, d, f, h, s, š, z, ž).
  • Nt. Lill+gi, kass +ki, ehk+ki, kukk+ki
  • Liitsõna liitumiskohal.
  • Nt. Kristall +selge, kesk+kool
  • Ülipikk ss l-i, m-i, n-i ja r-i järel (v.a. börs, pulseerima, kurseerima).
  • Nt. Ressurss, valss , pulss , renessanss
  • Liited (kõik tähed jäävad alles, kui sõna lõppeb sama tähega, millega liide algab.)
  • Nt. Kristall+ne = kristalne, portugal +lane = portugallane

Kirjandi kirjutamine #1 Kirjandi kirjutamine #2 Kirjandi kirjutamine #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PinchO Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kirjandi kirjutamine
2
doc

Kirjandi kirjutamine

Ande Andekas-Lammutaja Kirjandus ­ Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudest saatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. Nt. Pealkiri (,,)Maailm kihab õpetustest ja sina otsid oma ainsamat teed nende tihnikus. (,,) (Arvo Valton)

Kirjandus
Kuidas kirjutada kirjandit
3
txt

Kuidas kirjutada kirjandit

Kirjandus ­ Kirjandi kirjutamine 1. Pealkiri: Pealkirja lõpus ei ole punkti. Pealkirja võib lisada hiljem. Pealkirjas on tuumsõna(d), millele toetuda. Nt. ,,Mõttest sünnib tegu, tegudestsaatus" 2. Moto: Moto on autori sõnasõnaline tekst, mis paigutatakse pealkirja järele kirjandi teksti ette paremale serva. Moto kirjutatakse vajaduse korral mitmel real. Moto peaks peamõtet täpsustama. Moto võib olla ladina keeles. 3. Sissejuhatus: Sissejuhatus peab olema üldine. Sissejuhatuse pikkuseks on 1/6 kirjandist. Sissejuhatus ei tohi alata sama lausega, mis pealkiri. Sissejuhatus on soovitatav kirjutada viimasena. Sissejuhatus ei tohi alata küsimusega, kuid võib sellega lõppeda. 4. Teema arendus:

Kirjandus
Mis on arutlev kirjand
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2.Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees").

Eesti keel
arutlev kirjand
12
pdf

arutlev kirjand

tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte (“Aeg ja inimene”). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena (“Kergem on lammutada kui luua”). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte (“Ilus ja hirmus on inime”). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail (“Ilus õun, uss sees”)

Eesti keel teise kelena
Mis on arutlev kirjand
12
pdf

Mis on arutlev kirjand?

tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on inime"). Autori ülesanne on esitatud väidet põhjendada ja leida näiteid. 2. Pealkirjad, milles on kesksel kohal mõni motiiv või detail ("Ilus õun, uss sees")

Kirjandus
Tekstiõpetus
25
doc

Tekstiõpetus

fantaasiale, kasutab ilukirjandulikku stiili. Publitislikus tekstis esitatakse oma seisukohti või arutletakse mingi probleemi üle nii, et lugejaid suunata või mõjutada (näiteks uudis, intervjiu, ajaleht, report). Teaduslikus tekstis esitab mingi teadus valdkonna andmeid ja probleeme enne, mis on uuringute tulemused või on leitud mingi huvitavat eriala kirjeldusest. Ja teadus teksti eesmärk on edastada uuringuid/tulemusi. TEKSTI AINESTIK Teksti kirjutamine algab ainestiku ehk materjali kogumisest. 3 peamist ainestiku allikat on : 1. Autori teadmised, tundmused, kogemused, fantaasia; 2. Kirjalikud allikad ­ teatmeteosed, ilukirjandus, massiteadus; 3. Teiste inimeste tähelepanekud, mõtted, arvamused. Eeltöö ainestiku kogumiseks : Kirjandi ainestiku kiireks ja süstemaatiliseks kogemuseks on mandala, inimsuhete kaart, loetelu, heuristilised küsimused ja klassikaline ülesehitus. Mandala tähendab sanskriti keeles keskust, s

Eesti keel
Kirjandi abi
10
doc

Kirjandi abi

kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine · Nähtuste sidumise oskus · Hea ilukirjanduse tundmine / erinevate näidete seostamisoskus · Lai silmaring + spetsiifilised teadmised mõnes kitsamas valdkonnas · Ladus väljendusoskus / hea grammatiline vaist / oskus ennast aidata (ÕS) Eksamile tuleb kaasa võtta:

Eesti keel
Kriitiline lugemine ja kirjutamine
15
docx

Kriitiline lugemine ja kirjutamine

Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP ­ 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ...............................

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun