Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

LABORATOORNE TÖÖ № 1
Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga
Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75…600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m.
Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. “ миkpoгoлoвka” – М ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( нakoнeчниk – Н ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga.
1 – lõpplüli 3 – pikendusvardad
4 – seademõõt 2 – mõõtepea
Kruviku osade vaheliste keermete täpsusel ei ole tähtsust, sest täpsus saavutatakse lülisid läbivate täpsete varraste kaudu, mis on lülides seatud vedrudele. Sellegipoolest on sisekruvikud kaks korda ebatäpsemad tavalistest kruvikutest, sest nende jäikus jätab soovida . Näiteks mõõtvahe-
mikus 150 kuni 175 mm on mõõtemääramatus ±8 μm.
Töö käik
  • Puhastasin sisekruviku ja mõõdetava detaili.
  • Seadsin kruviku nulli.
    Selleks ühendasin mõõtepea ja otsaku. Nii on mõõtepiirkond 75 - 88 mm ja asetasin selle seademõõtme ( 75 ± 0,002 mm ) vahele. Sisekruviku mõõtepeal ei ole käristit, seega mõõtejõudu ei saa reguleerida.
    Reguleerides trumli pööramisega kruvikut pikemaks või lühemaks, kallutasin sisekruvikut edasi – tagasi nii, et see parajalt naksuks seadeotsakute vahel. Sama tunnetust tuli hiljem saavutada detaili mõõtmisel.
    Mõõtepea polnud nullis, seega:
  • kinnitasin trumli pidurduskruvi,
  • võtsin kruviku seademõõdust välja,
  • hoides vasaku käega trumlist, keerasin lahti trumli hoidemutri,
  • seadsin skaala nulli,
  • keerasin kinni trumli hoidemutri,
  • avasin trumli pidurduskruvi,
  • asetasin sisekruviku uuesti seademõõdu vahele ja kontrollisin
    nullasendit 3 korda.
  • Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, võisin nullisead-
    mise lugeda kordaläinuks ja asusin mõõtma.
  • Mõõtsin detaili siseläbimõõdu joonlauaga.
    4. Saadud mõõtme järgi valisin mõõteriista passist sobivad piken-
    dusvardad ning keerasin need mõõtepea ja otsaku vahele (vt tabel).
    Iga järgnev kruvikukomplekt on eelnevast 13 mm võrra pikem.
    Mõõte-piirkond
    Kruviku komplekt
    Mõõte-piirkond
    Kruviku komplekt
    75 - 88
    M+H
    338 - 350
    M+6+3+1+H
    88 - 100
    M+1+H
    350 - 363
    M+6+3+2+H
    100 - 113
    M+2+H
    363 - 375
    M+6+3+2+1+H
    113 - 125
    M+2+1+H
    375 - 388
    M+6+4+H
    125 - 138
    M+3+H
    388 - 400
    M+6+4+1+H
    138 - 150
    M+3+1+H
    400 - 413
    M+6+4+2+H
    150 - 163
    M+3+2+H
    413 - 425
    M+6+4+2+1+H
    163 - 175
    M+3+2+1+H
    425 - 438
    M+6+5+H
    175 - 188
    M+4+H
    438 - 450
    M+6+5+1+H
    188 - 200
    M+4+1+H
    450 - 463
    M+6+5+2+H
    200 - 213
    M+4+2+H
    463 - 475
    M+6+5+2+1+H
    213 - 225
    M+4+2+1+H
    475 - 488
    M+6+5+3+H
    225 - 238
    M+5+H
    488 - 500
    M+6+5+3+1+H
    238 - 250
    M+5+1+H
    500 - 513
    M+6+5+3+2+H
    250 - 263
    M+5+2+H
    513 -525
    M+6+5+3+2+1+H
    263 - 275
    M+5+2+1+H
    525 - 538
    M+6+5+4+H
    275 - 288
    M+6+H
    528 - 550
    M+6+5+4+1+H
    288 - 300
    M+6+1+H
    550 - 563
    M+6+5+4+2+H
    300 - 313
    M+6+2+H
    563 - 575
    M+6+5+4+2+1+H
    313 - 325
    M+6+2+1+H
    575 - 588
    M+6+5+4+3+H
    325 - 338
    M+6+3+H
    588 - 600
    M+6+5+4+3+1+H
    5. Mõõtsin rõnga siseläbimõõdu kahes ristuvas sihis (I – I ja II – II). Mõõteriista kõigutasin kahes ristuvas pinnas, et veenduda suurima läbimõõdu asendis. Kontakti tihedus pidi olema samasugune, kui nulliseadmisel (paras naksumine).
    Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel
    6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile. Pikendusvarraste pikkuste summat ei arvutata, kuigi see on võimalik.
    7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse.
    8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi .
    9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused.
    10. Korrastasin töökoha.
    11. Esitan töö aruande õppejõule.
    Kasutatud mõõteriistad ja seadmed
    Nr.
    Nimetus
    Mõõtepiirkond
    Täpsus
    1.
    Sisekruvik
    75-600 mm
    0,01 mm
    2.
    Metalljoonlaud
    0-550 mm
    Mõõtetulemused
    Mõõte-
    siht
    Mõõtetulemused
    Ovaal -
    sus
    Kruv.kompl.,
    mõõtepiirk
    1
    2
    3
    Keskm.
    I - I
    395,26
    395,22
    395,25
    395,24
    0,19
    388-400 mm
    II - II
    395,45
    395,42
    395,43
    395,43
    Sisekruviku komplekteerimine mõõtmele 395: M + 6 + 4 + 1+ H
    Näide arvutustest: mõõtekomplekti vähim mõõtepiir + sisekruviku näit = 388 + 7,42= 395,42
    Mõõteskeem
    Detail nr. 7
  • Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga #1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga #2 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga #3 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 105 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor helari Õppematerjali autor
    Labor nr. 1

    Sarnased õppematerjalid

    Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga
    4
    doc

    Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga

    LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni

    Tolereerimine ja mõõtetehnika
    Statistika - nisu-piim-hiiruut
    123
    xlsx

    Statistika - nisu, piim, hiiruut

    Average - saagikus Aasta Ettevõte 1999 2000 2001 2002 102 6,25 35,333333333 30 103 7,3129251701 105 16 106 15,223880597 107 12,5 3,1027027027 10,557142857 108 12,3968253968 21,506666667 22,916666667 110 20 20 111 5,7894736842 113 25 114 2,5 116 12,1581920904 25,812080537 20,702290076 25,425120773 118 18 127 26,3125 128 20,45 16,721311475 130 21,176470588 24,064516129 17,497206704 132

    Statistika
    Exceli-kodutöö
    262
    xls

    Exceli-kodutöö

    Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju

    Arvuti
    RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT-EER 0012
    41
    pdf

    RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONI D I - PROJEKT (EER 0012)

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Kursuseprojekt aines EER 0012 RAUDBETOONKONSTRUKTSIOONID I - PROJEKT ÜLIÕPILANE: JUHENDAJA: TÖÖ ESITATUD: TÖÖ ARVESTATUD: Tallinn, 20.. Sisukord 1 Plaadi arvutus 3 1.1 Koormused plaadile . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.2 Talade m~ o~ otude valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.3 Arvutuslikud avad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.4 Plaadi sissej~ oud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 1.5 Plaadi armatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.5.1 Esim

    Raudbetoon
    Ökonomeetria MS3-1
    192
    xls

    Ökonomeetria MS3-1

    51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70

    Ökonomeetria
    Liigendtabel ja summaarne hind
    66
    xlsx

    Liigendtabel ja summaarne hind

    Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12

    Informaatika
    Nupukas - Nuputamisülesanded
    62
    pdf

    Nupukas - Nuputamisülesanded

    Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk

    Matemaatika
    Kondensaatori laadimisprotsess
    17
    docx

    Kondensaatori laadimisprotsess

    Labortöö aruanne Kondensaatori laadimisprotsess Õppeaine ATE3140 Elektrotehnika ja elektroonika alused Juhendaja: Lauri Kütt Vormistatud: 20.12.2017 Esitatud: 20.12.2017 Sisukord Praktikumi ülesanne...................................................................................................................3 Töö katseandmetega...................................................................................................................6 Lisa: Ostsilloskoobi mõõteandmed............................................................................................8 2 Praktikumi ülesanne Praktikumi sooritasin 03.10.2017 kell 10.00-11.30. Praktikumi juhendas Lauri Kütt. Praktikum koosnes ühest osast: 1. Kondensaatori laadimisprotsess Konde

    Elektriahelad ja elektroonika alused




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun