Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dünaamika kodutöö D3 variant 17 (0)

1 Hindamata
Punktid
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Tallinna Tehnikaülikool 
Mehaanikateaduskond 
Mehhatroonikainstituut 
Mehhatroonikasüsteemide õppetool 
 
 
 
 
 
 
Dünaamika 
Kodutöö D-3 
 
 
 
 
 
 
 
Üliõpilane:  
Matriklinumber: 3 
Rühm:  
Kuupäev: 25.04.2013 
 
 
Õppejõud: Gennadi  Arjassov  
Variant 17. 
Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1, kaksikplokist 2 massiga m2 ning ühtlasest 
kettast 3 massiga m3. Kaksikploki 2 inertsiraadius tsentrit läbiva telje suhtes on i2, 
ketaste raadiused on: suuremal  R2 ja väiksemal r2.  Trumli 3 raadius r3=r. Kehas 2 
ja 3 on omavahel ühendatud kaalutu ja venimatu rihma abil, rihm ketaste suhtes ei 
libise. Keha 1 asetseb kaldpinnal kaldenurgaga y ning hõõrdeteguriga µ. Süsteem 
on algul paigal, selle paneb liikuma trumilile 3 rakendatud moment M, mis on 
antud. Leida keha 1 kiirus ja kiirendus hetkel, mil keha on liikunud s võrra.  
Antud: 
1) m1=5m ; µ=0.3 ; y=30o ; S=0.4m 
2) m2=2m ; R2=4r ; r2=r ; i2=r √6 
3) m3=m ; r3=r ; M=2mgr 
r = r2 = r3 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

 
 
 
 
 
 
Lahendus: 
Süsteem oli alguses paigal, ning rakenguspunktid ei tee tööd, seega saab kineetilise 
energia teoreemi lihtsustada  kujule
𝑇
𝑒 
1 =   ∑ 𝑊𝑘
Leian T 
𝑇 = 𝑇
 
1 + 𝑇2 + 𝑇3
1
1
1
𝑇 = 𝑚
2 + 𝐼 2 + 𝐼 2 
2 1𝑣1
2 2𝜔2
2 3𝜔3
 
𝑣
𝑣
𝜔
𝑘

2 =
𝑅2
𝑟
𝑣1
𝑣
= 𝑘     =>     4𝑉
 
𝑟
𝑅
1 = 𝑉𝑘
2
4𝑣
𝑣
𝑣
𝜔
1
1

2 =
    =>      𝜔
4𝑟
𝑟
2 = 𝑟
 
𝑣
𝑣
4𝑣
4𝑣
𝜔
1
𝑘
1

3 =
    =>     𝜔
𝑟
3 =
3
𝑟
𝑟
𝑟
 
𝐼2 = 𝑚2𝑖2 = 2𝑚𝑟26 = 12𝑚𝑟2 = >   𝐼2 = 12𝑚𝑟2 
 
1
1
1
𝐼
2
3 =
𝑚
= 𝑚𝑟2 =>   𝐼
𝑚𝑟2 
2 3𝑟3
2
3 = 2
 
1
1
𝑣2
1 1
16𝑣2
𝑇 =   5𝑚𝑣2 + 12𝑚𝑟2 1 +  
𝑚𝑟2
1 = 2.5𝑚𝑣2 + 6𝑚𝑣2 + 4𝑚𝑣2 = 12.5𝑚𝑣2 
2
1
2
𝑟2
2 2
𝑟2
1
1
1
1
𝑇 = 12.5𝑚𝑣2 
1
 
 
Leian W 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Rakenduspunktid ei liigu, seega ei tee ka tööd. 
𝑚2𝑔 = 𝑥𝑏 = 𝑦𝑏 = 0 
𝑚3𝑔 = 𝑥𝑎 = 𝑦𝑎 = 0 
∑ 𝑊𝑒
𝑒
𝑒
𝑒 
𝑘 = 𝑊1 + 𝑊2 + 𝑊3
𝑊𝑒
 
1 =   −𝑚1𝑔𝑠1 sin 𝛾 − 𝐻𝑠1
𝑊𝑒
2 = 0 
𝑊𝑒
 
3 = 𝑀𝜑3
 
𝐻 = 𝜇𝑁 = 𝜇𝑚𝑔 cos 𝛾 
4𝑣
4𝑠
𝜔
1
1
3 =
   ;  𝜑
  ;  𝑀 = 2𝑚𝑔𝑟 ; 𝑠 = 0.4 ; 𝑔 = 9.81 
𝑟
3 =
𝑟
 
𝑊𝑒
 
𝑘 =   −𝑚1𝑔𝑠1 sin 𝛾 − 𝐻𝑠1 + 0 +  𝑀𝜑3
4 ∗ 0.4
𝑊𝑒
 
𝑘 =   −5 ∗ 𝑚 ∗ 9.81 ∗ 0.4 ∗ sin 30 − 0.3 ∗ 𝑚 ∗ 9.81 ∗ cos 30 ∗ 0.4 + 2 ∗ 𝑚 ∗ 9.81 ∗ 𝑟 ∗
𝑟
𝑊𝑒
𝑘 = −9.81𝑚 − 1.019485m +31.392𝑚 
∑ 𝑊𝑒
𝑘 = 20.5625𝑚 
 
𝑇
𝑒 
1 = ∑ 𝑊𝑘
12.5𝑚𝑣2
1 = 20.5625𝑚 
12.5𝑣2
1 = 20.5625 
𝑣2
1 = 1.645 
20.5625
𝑣1 = √
= 1.2825𝑚/𝑠 
12.5
1.645
𝑎 = 𝑣̇1 =
= 0.8225 𝑚/𝑠2 
2
Dünaamika kodutöö D3 variant 17 #1 Dünaamika kodutöö D3 variant 17 #2 Dünaamika kodutöö D3 variant 17 #3 Dünaamika kodutöö D3 variant 17 #4 Dünaamika kodutöö D3 variant 17 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tere3 Õppematerjali autor
variant 17

Sarnased õppematerjalid

Kineetilise energia teoreem
60
doc

Kineetilise energia teoreem

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Tallinn 2009 Kodutöö D-3 Kineetilise energia teoreem Leida mehaanikalise süsteemi mingi keha kiirus ja kiirendus, või mingi ploki nurkkiirus ja nurk- kiirendus vaadeldaval ajahetkel, kasutades kineetilise energia muutumise teoreemi. Mõningates variantides tuleb leida ainult mingi keha kiiruse. See, millise suuruse tuleb variandis leida, on täpsustatud iga variandi juures. Kõik süsteemid on alghetkel paigal. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi

Dünaamika
D’Alembert’i-printsiip
52
doc

D’Alembert’i printsiip

Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega.

Dünaamika
Dünaamika 2-kodutöö
2
docx

Dünaamika 2. kodutöö

Tallinna Tehnikaülikool Mehaanikateaduskond Mehhatroonikainstituut Dünaamika Kodutöö nr. 2 Variant nr. 2(4) Üliõpilane: Jimmy Hooligan Matriklinumber: -----32 Rühm: FA21 Kuupäev: 22.06.1941 Õppejõud: Leo Teder 2013 Ülesanne 1: Antud: m1=1.5kg m2=2kg m3=2kg m4=9kg u=0.3 M=15Nm s=0.6m ____________ Süsteem koosneb kehast 1 massiga m1 , silindritest 2 ja 3 massidega vastavalt m2 ja m3 ja raadiusega r = 0.5 m ning kehast 4 massiga m4. Keha 1 libiseb kaldpinnal kaldenurgaga = 30 ja hõõrdeteguriga

Tugevusõpetus ii
Bioloogilise füüsika arvutusülesanded
6
docx

Bioloogilise füüsika arvutusülesanded

1. Auto sõitis Tallinnast Tartusse, vahemaa oli 200 km. Esimesel 100 km-l oli kiirus 50 km/h, siis aga 100 km/h . Missugune oli keskmine kiirus? Teel oldud aeg t=100/50+100/100=2+1=3h. Keskmine kiirus v=200/3=66.6km/h. Kiirus ei keskmistu mitte läbitud teepikkuse, vaid teel oldud aja kaudu. 2. Paadiga tuli mööda jõge ära käia naaberkülas, mis asetses 5 km allavoolu. Sõudja suutis paadi kiiruse hoida 5km/h vee suhtes, voolu kiirus oli 3 km/h. Kui kaua aega oli sõudja teel? Sinna sõitis kiirusega 5+3=8km/h, aeg 5/8=0.625h. Tagasi sõitis kiirusega 5-3=2km/h, aega 5/2=2.5h. Kokku oli teel 3.125h=3h 7min 30s. Lisaküsimus: kui kaua oleks sõudja teel olnud kui voolu kiirus oleks olnud 5 km/h? (Ei saabugi tagasi). 3. Kui kõrge on torn, kui sellelt kukkuv kivi langeb 3s? Valem: s=at2/2=9.8*32/2=44.1m. Kiirendusega liikudes läbitud teepikkus suureneb aja ruuduga võrdeliselt. 4. Tütarlapselt korvi saanud noormees hüppas 300 m kõrguse pilvelõhkuja katuselt alla. Kui kaua oli t

Bioloogiline füüsika
DÜNAAMIKA
37
pdf

DÜNAAMIKA

Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1 Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise mehaanika põhiseaduseks, sest see võimaldab kehale mõjuvate jõudude kaudu leida tema liikumise. Keha trajektoori leidmiseks peame lisaks kehale mõjuvatele jõududele teadma veel algtingimusi ­ keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = - F21 , r r

Füüsika
DYNAAMIKA
37
pdf

DYNAAMIKA

Valemina r r F = ma , kus m on vaadeldava keha mass. Juhul kui kehale mõjub samaaegselt mitu erinevat jõudu, määrab keha kiirenduse kehale mõjuv kogujõud. Nüüd on Newtoni II seadus kujul r r Fk = ma , r kus kehale mõjuv kogujõud Fk on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga r r r r Fk = F1 + F2 + L + Fn . 1 Newtoni II seadust nimetatakse ka dünaamika, täpsemalt küll klassikalise mehaanika põhiseaduseks, sest see võimaldab kehale mõjuvate jõudude kaudu leida tema liikumise. Keha trajektoori leidmiseks peame lisaks kehale mõjuvatele jõududele teadma veel algtingimusi – keha asukohta ja kiirust mingil ajahetkel. Newtoni III seadus Newtoni III seadus kahe keha jaoks r r F12 = − F21 , r r

Kategoriseerimata
Füüsika 1 eksam
24
pdf

Füüsika 1 eksam

on olemas veel ajatelg. Et mõõtühikud peavad kõigil telgedel olema samad, tuleb ajamomenti enne teljele kandmist korrutada valguse kiirusega, mis erirelatiivsusteooria järgi on kõigis taustsüsteemides ühesugune. Nii saamegi neli koordinaati: x, y, z ja ct; keha liikumisteele (punktide hulk, kus liikuv keha asub erinevatel ajamomentidel) vastabki neliruumis tema maailmajoon. 11. N II ja III seadus. Jõud, mass ja impulss. Inertne ja raske mass. N II seadus ehk masspunkti dünaamika põhivõrrand Liikumishulga muutus on võrdeline jõuimpulsiga ja toimub jõu mõjumise suunas. r r d (mv ) = F dt Impulss e liikumishulk Liikumisolekut kirjeldav suurus, mis võrdub massi ja kiiruse korrutisega. r r r r p = L = mv = F t Jõud Jõud on füüsikaline suurus, millega mõõdetakse ühe keha mõju teisele. Jõu tulemusena muutub kehade liikumishulk r r L = mv

Füüsika
Füüsika eksamiks kordamine
50
docx

Füüsika eksamiks kordamine

1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla eri

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun