Tõste transpordiseadmetes (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Tehnika - Tõsteseadmed

5 VÄGA HEA

Lähteandmed
Tõstevõime: 15 t (147 kN)
Tõstekõrgus: 21,75 m
Tõstekiirus: 12 m/min
Töö reziim: keskmine
Lülituskestvus: 25%

TROSSI ARVUTUS JA VALIK

Polüspasti kasutegur

Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega ( ipol ) 4.
Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga:
, kus
ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98)
ηpol==

Ühes trossiharus mõjuv jõud

Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax.
, kus
G= mplokk * g
mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest
G= 0.02*15000=300 kg
G=300*9,81=2943 N= 2,943 kN
Smax

Tõmbekoormuse arvutamine

Tõmbekoormust arvutatakse valemiga:
, kus
kv – keskmise tööreziimi varutegur .
Sp
Valin trossi tüübi ЛК-Р 6x19 (1+6+ 6/6) +1.о.с. ( GOST 2688-80).
dtr = 19,5 mm, Spur = 218,5 kN (1800 MPa)

Tegelik varutegur

kt =; kt =

TRUMLI ARVUTUS

Trumli läbimõõt

Trumli läbimõõt Dtr leitakse valemiga:
Dtr = dtr*e, kus e – tööreziimi ja masina ekpluatatsiooni tegur.
Dtr = 19,5* 25 = 487,5 mm. Võtan Dtr = 500 mm.

Trumli seina paksus, soone samm ja soone radius

Trumli seina paksus δ ≈ 0,02*Dtr+(6…10) mm, δ ≥ dtr.
δ = 0,02*500+10= 20 mm.
Trumli soone samm t leitakse valemiga:
t =dtr+ (2…3) mm.
t= 19,5+2,5 = 22 mm.
Trumli soone radius R võrdub:
R =0,54*dtr
R =0,54*19,5= 10,53 mm.

Trumli pikkus

Trumli pikkus Ltr leitakse valemiga:
Ltr =Ltöö+Lä+L0+Lvaru
Ltöö = Ztöö*t; Ztöö= ; Ltr=H*ipol
Ltöö =
Lä =Zä*t;
Lä =2,5*22=55 mm
L0=Z0*t;
L0 =5*22=110 mm
Lvaru=L0=110 mm
Ltr =1233+55+110+110= 1508 mm.

Trumli tugevusarvutus

Ltr ≥ 3Dtr
δ = ≤ [δ]
T =Smax*; T =38,65*250=19325 kN*mm.
Mp =; Mp=.
ω = 0,1* ; Dtr =500 mm
Dts = Dtr - 2δ; Dts =500-2*20=460 mm
ω = 0,1*
= 35,5*10^5 MPa
δ = =78,52*10^6 MPa ≤ [δ]

Trossi kinnitus trumlile

Sk = ; α = 3π, f (hõõrdetegur) =0,11…0,16
Sk = =9427,7 N.

Poldis mõjuv jõud

Trossi otste kinnitamiseks trumlile valin soonestatud plaadid , mida on võimalik kasutada trossidel läbimõõduga 19,5-21,5 mm. Plaadi mõõtmed on esitatud tabelis.
dtr
Kinnituskoha mõõtmed, mm
Poldi mõõtmed, mm
Plaadi mõõtmed, mm
Kinnituste arv
19,5
K
S
d0
l0
a
c
d
e
b
1
58
53
22
60
70
20
24
8
55
Trossi kinnitus trumlile on kujutatud joonisel.

PLOKIRATASTE JA PLOKKIDE ARVUTUS

Plokiratta läbimõõt

Plokiratta läbimõõt Dpl leian vastavalt valemile:
Dpl = e*dtr;
Dpl = 25*19,5 =487,5 mm
Valin Dpl =500 mm. Valitud plokiratta mõõtmed on esitatud tabelis.
Dpl
d1
d0
lc
d2
Ketas ja ribid
dk
Mass,kg
Ribide arv
s
n
500
585
100
120
185
4
18
12x14
22,5-28
67,5

Ploki soone, soone sügavus, juhtploki diameeter

Ploki soone leian valemiga:
r = 0,6…0,7*dtr
r = 0,6*19,5 =11,7 mm
Soone sügavus:
h =5…6*dtr; h =2…2,5*dtr
h = 5,5*19,5 =107,25 mm ; h =2*19,5=39 mm
Juhtploki diameter Djpl:
Djpl =0,8Dpl; Djpl =0,8*500 =400 mm

Tööploki telje pikkus

Tööploki telje pikkus l0 leian järgmise valemiga:
l0 = i*lc + 2*δ1+δ2 , kus i – plokirataste arv teljel ;
lc – plokiratta rummu pikkus;
2δ1+δ2 valitakse ette (30…60 mm).
l0 =2*120+45 =285 mm.

Plokiratta teljele mõjuv maksimaalne paindemoment

Maksimaalne paindemoment Mp võrdub:
Mp = (Q+G) * ( ), Nm.
Mp = (147000+2943)* () =149943 *0,0413 =6192,6 Nm.

Plokiratta telje läbimõõt

Plokiratta läbimõõdu d leian telje tugevustingimusest:
δp = ≤ [δ] ; d ≥
d=
=0,085 m.
Võtan d =90 mm. Igale plokile valime kaks radiaalkuullaagrit nr.218, kus d =90 mm,
D=160 m, B =30 mm.

LASTIKONKSU VALIK

Lastikonksu valime tõstevõime ja tööreziimi alusel. GOST 6627-53 järgi valime ühepoolse sepistatud konksu, mille tõstevõime võrdub 150 kN.
Konksu tõstevõime, kN
b
h
d
d0
150
90
142
90
80
Keerme välisläbimõõt d0= 80 mm. Keerme siseläbimõõt d3 = d0-11; d3 = 69 mm (GOST 9484-60). Keerme samm S =10. Keere on trapetskujuline.
Valin laagrid nr. 8317 (GOST 6874-54), d1 =85 mm, D =150 mm, h1 =49 mm.

Traaversi arvutus

Traaversi pikkus võrdub plokkide telje arvutusliku pikkusega, lt =l0, l0= 285 mm.
Traaversi laius b = D + (5…15) mm, kus D – valitud laagri suurim läbimõõt.
b = 150+10= 160 mm.
Traaversi ava läbimõõt d2 =d1+(2...5) mm, d2 =85+3= 88 mm.
Traaversi paindemoment Mp =
; Mp = = 10473,75 kN*mm
Traaversi kõrgus h = ; h =
= 0,109 m =109 mm.
Traaversi vastupidavusmoment Wp = ; Wp =
= 142572
Paindepinge [δ] =
; [δ] =
= 73,46 N/≤ [δ]

Konksu tugevuse kontroll

[δt] =
; [δ]=
= 39,33 MPa ≤ [δt]=100MPa

TÕSTEMEHHANISMI ELEKTRIMOOTOR , REDUKTOR, MUHVID JA PIDUR

Elektrimootori valimiseks arvutan staatilist võimsust Nst:
Nst = , kus
Vlast – lasti tõstekiirus ηsüst – süsteemi kasutegur (0,8…0,9).
Nst =
= 34,6 kW.
Valin vahelduvvoolu elektrimootori MTKF 412-6 (lülituskestvuse 25% korral)
Võimsus: 36 kW
Pöörete arv (η): 920 p/min
Mass: 315 kg
Max.moment: 1000 N*m
Käivitusmoment 950 N*m
Käivitusmomenditegur
Mst = ; W=
; W= = 96,3 rad/s
Mst =
= 373,8 N*m
Ψkäiv =
Ψkäiv =
= 2,5
Ψkr = Ψkr =
= 2,7
Mk.k = 0,5* (Mkäiv+Mkr); Mk.k = (1000+950)*0,5 = 975 N*m

Reduktori valimiseks arvutan ülekandearvu u.
u =
ηtrum =
ηtrum = = 30,6 p/min
u =
= 30,1 Võtan u = 31,5 utegelik = 31,5
Valin reduktori PM-650.
Võimsus (ПВ 25% juures): 39,5 kW
Pöörete arv (η): 1250 p/min
Ülekande arv: 31,5
Lubatav moment [M] = ; W =
W =
= 130,8
[M] =
= 9512 N*m
Muhvide valimisel kasutan valemit Mmuhv = Mved*k1*k2, kus Mved =
Mved = 373,8 N*m
Mmuhv = 373,8*1,3*1,3 = 631,7 N*m , selle alusel valin muhvi parameetritega:
M = 710 N*m
D = 190 mm
d = 45 mm
Piduri valimiseks arvutan koormuse staatilist momendi Mst ja pidurdusmomendi Mpidur
Mst = ; Mst =
= 233,3 N*m
Mpidur = Spidur * Mst, Mpidur = 1,75*233,3= 408,3 N*m
Valin piduri ТКП-300 pidurdusmomendiga 412 N*m, tõukuri tüübiga МП301, alalisvooluga ning massiga ≤ 83.

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 120 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2017-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

120 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tusjaa Õppematerjali autor

soone traaversi kinnitus paindemoment Tõste transpordiseadmetes

Sarnased õppematerjalid

pdf

TTM kursusetöö ülesanne nr. 1

EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Vello Lääts Kursustöö ülesanne nr. 1 Kursusetöö õppeaines ,,Tõste- ja edastusmasinad" TE.0255 Tootmistehnika eriala TA MAG II Üliõpilane: "....." ................. 2012. a ......................................................... Vello Lääts Juhendaja: "....." .................. 2012. a ......................................................... lektor Eino Aarend Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................

Tõste- ja edastusmasinad

pdf

Sildkraana tõstemehhanism

Variant nr 11 Kursusetöö ülesanne N1 01.01.2019 Algandmed Tõstetav koormus: Q := 140kN Tõstekõrgus: H := 10m m Tõstekiirus: vk := 12 min Tööreziim:Raske Suhteline lülituskestus: sl := 40% 1) Trossi arvutus ja valik Leian tõstetava koormuse tonnides Q M t := = 15.74 ton g Trossis mõjuva jõ u leid mine Zk := 8 koormust kandvate trossiharude arv (1. lk14 Tabel 4) := 0.94 Polüspasti kasutegur (1. lk 15 Tabel 6) G := 2100N Konksuploki M20S12H kaal (2. lk12 Lubatud koormus 18t) Q+G S := = 18.896 kN Zk Trossis mõjuv arvutuslik jõud k := 6 trossi varutegut raske tööreziimi korral (1. lk 15 Tabel 5) Sa := S k = 113.378 kN Trossi valik Surelift 35 (3,

Tõste- ja transpordi seadmed

odt

ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:

Masinatehnika

doc

PROJEKT: ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 l D v Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 680 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 300 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a.

Masinatehnika

136

pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon

252

doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus

doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad

151

pdf

PM Loengud

V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab

Pinnasemehaanika, geotehnika

Rohkem sarnaseid