Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hingamise funktsionaalne uuring (0)

1 Hindamata
Punktid

Spiromeetria  on kõige lihtsamaks kopsude 
funktsionaalse  uurimise  meetodiks
Spiromeetria võimaldab määrata 
vitaalkapatsiteeti. Spiromeetria /  spirograafia  
erinevus on selles, et spirograafia korral 
väljendatakse leidu graafiliselt spirogrammina 
ja on võimalik määrata ka hingamise üksikute 
komponentide muutusi: mahu vähenemist, 
gaaside difusiooni häireid,  bronhide  läbitavuse 
vähenemist. Täiskasvanu  kopsumaht  on 
normaalselt  rahuolekus  5-7 l/min.
 vanus - vananedes näidud langevad
 kasv ja kaal - kõik spirograafilised uuringud on 
seotud keha mõõtmetega
 keha asend - kopsude maht muutub kehaasendi 
muutudes (sõltub diafragma asendist)
 lihaste  treenitus
 sugu - enamus funktsiooni näitajaid on naistel 
madalamad võrreldes meestega
 suitsetamine
 hingamisteede haigused
  aastaaeg  ja päevane rütm -  vitaalkapatsiteet  
tõuseb  hommikul  ja hakkab  langema  pärast 
lõunat
 2 tundi ilma stimulante toiduaineteta,
  Hoiduda suuremast kehalisest koormusest, 
 4 tundi suitsetamata,
  1,5 ööpäeva ilma alkoholita,
  Astma  ja KOKi haigetel : kuni 24 tundi enne 
uuringut ei kasutaks pikatoimelist ning kuni 12 
tundi enne lühitoimelist bronhilõõgastit,
 Uuringut ei teha akuutse infektsiooni ajal, 
kõrgenenud vererõhu puhul, südame 
rütmihäiretega patsiendile. 
 Annab näitajate hindamist enne ja pärast 
bronhilõõgasti inhaleerimist spiromeetria 
ajal.
  Selle testi abil tehakse kindlaks, kuivõrd 
suur  on bronhide ahenemise ulatus ja kui 
hästi  ahenemine  möödub bronhilõõgasti 
toimel. 
Väljahingatava õhuvoolu maksimaalkiiruse 
määramine. Normaalselt meestel > 500 l/min ja 
naistel > 380 l/min.
Võimaldab:
prognoosida  astma  kulgu
hinnata ravi  efektiivsust
Ettevalmistus: 2 tunni enne
ei tohi süüa ega juua 
gaseeeritud  jooke ,keelatud
suitsetada ja ravimeid võtta.
 kontrollida, et mõõtur oleks 0-asendis
  hingata  sügavalt sisse
 haarata huultega tihedalt ümber huuliku ja 
hingata välja võimalikult kiiresti / äkki ja 
tugevalt
 mõõtmist  korrata  3 korda järjest ja valida parim 
tulemus
 mõõtmisi teha iga päev samadel kellaaegadel ja 
samas asendis
 tulemused märkida päevaraamatusse, et oleks 
võimalik võrrelda ja hinnata oma tervislikku 
seisundit
  http://www.astma.ee/diagnoosimine/uur i
ngud-astma-diagnoosimiseks
  http://www.astma.ee/kok1/diagn 
 Õe käsiraamat.  MEDICINA . 2001.

Document Outline

  • HINGAMISE FUNKTSIONAALNE UURIMINE
  • Hingamisfunktsiooni uurimine on vajalik kopsude funktsionaalse seisundi hindamiseks, omades ka diagnostilist tähtsust.
  • Spiromeetria / spirograafia
  • Spirograafia tulemusi mõjutavad tegurid
  • Patsiendi ettevalmistus
  • BD test (bronhodilataator test)
  • PEF - MEETRIA (Peak Expiratory Flow)
  • Protseduuri läbiviimine
  • Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
Hingamise funktsionaalne uuring #1 Hingamise funktsionaalne uuring #2 Hingamise funktsionaalne uuring #3 Hingamise funktsionaalne uuring #4 Hingamise funktsionaalne uuring #5 Hingamise funktsionaalne uuring #6 Hingamise funktsionaalne uuring #7 Hingamise funktsionaalne uuring #8 Hingamise funktsionaalne uuring #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pushkin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS-KOK-JA ASTMA
13
docx

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS (KOK) JA ASTMA

röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997) · funktsionaalsed uuringud Obstruktsiooni ulatuse hindamiseks on kõige levinum forsseeritud hingamise voolumahu lingu registreerimine (spirograafia). (KOK 1997) Juhul kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega tehakse ka füüsilise koormuse test. (Inimene.ee) 1.7. Ennetamine Haiguse ennetamiseks tuleks eelkõige loobuda suitsetamisest. Haigetel, kel on KOK juba välja kujunenud, aitab suitsetamisest loobumine aeglustada kopsufunktsiooni halvenemist. Suitsetamise jätkamise korral pole tänapäevaste teadmiste kohaselt ühtegi ravimit, millega

Silmahaigused
SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS
108
pdf

SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS

Eristamaks seda perifeersest tsüanoosist on perifeersed kehaosad sel juhul soojemad. Tsentraalse tsüanoosi märkamist raskendab aneemia, kuna 1 redutseeritud hemoglobiini üldhulk on aneemia korral väike. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust,

Meditsiin
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring......................................................................................................

Esmaabi
Kordamine füsioloogia eksamiks
98
docx

Kordamine füsioloogia eksamiks

KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk

Bioloogia
Füsioloogia
33
doc

Füsioloogia

teostamiseks. ja *parasümpaatiline osa ­ avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni , sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju ­sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet

Anatoomia
Terve naine
67
doc

Terve naine

ühtlast venimist raseduse ajal ja mille kokkutõmme sünnituse ajal annab loote väljutamiseks kõige otstarbekama jõudude rakenduse. Emaka limaskest e. endomeetrium on sile ja kaetud ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakasuudme poole. Endomeetrium jaguneb pindmiseks e. funktsionaalseks kihiks paksusega kuni 3,5mm ja süvaks e. basaalseks kihiks paksusega umbes 1mm. Endomeetriumi funktsionaalsetest muutustest menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine. Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon-anteflektsioonasend on

Inimese õpetus
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

NB! TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised ­ nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS

Inimeseõpetus
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

üldistamise alusel Tegelikkuse seleta- ­ teadusliku teooria otstarve ja selle loomise eesmärk, mis reeglina avab mine ja ennustamine uurijale uusi nähtusi, mis viivad omakorda uute uurimusteni Psühholoogilise uurimise meetodid Terminite seletused Vaatlus ­ uuritavasse nähtusesse mittesekkuv uurimine, mis toimub reeglina vaatlemise ja vaatluse tulemuste üleskirjutamise kujul Üksikjuhtumi uuring ­ unikaalse juhtumi igakülgne põhjalik uurimine mitmeid erinevaid meetodeid kasutades Arhiiviuuring ­ psühholoogiliste nähtuste uurimine säilitatavate dokumentaalsete tõendite uurimise kaudu Küsitlus ­ inimeste arvamuste, teadmise, suhtumise jms. väljaselgitamine kas kirja pandud ja inimesele saadetud kirjaliku küsimustiku või suulise küsitlemise käigus

Psühholoogia alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun