röntgenläbivalgustusel, on iseloomulikud kopsuemfüeemile. Kroonilist bronhiiti ainult röntgenoloogiliselt diagnoosida on peaaegu võimatu. Kompuutertomograafia on KOK diagnostikas näidustatud ainult bronhektaasiate, bulloossete muutuste kindlakstegemisel ning võimaldab ühtlasi emfüseemi anatoomilist tüüpi kindlaks määrata. (KOK 1997) · funktsionaalsed uuringud Obstruktsiooni ulatuse hindamiseks on kõige levinum forsseeritud hingamise voolumahu lingu registreerimine (spirograafia). (KOK 1997) Juhul kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega tehakse ka füüsilise koormuse test. (Inimene.ee) 1.7. Ennetamine Haiguse ennetamiseks tuleks eelkõige loobuda suitsetamisest. Haigetel, kel on KOK juba välja kujunenud, aitab suitsetamisest loobumine aeglustada kopsufunktsiooni halvenemist. Suitsetamise jätkamise korral pole tänapäevaste teadmiste kohaselt ühtegi ravimit, millega
Eristamaks seda perifeersest tsüanoosist on perifeersed kehaosad sel juhul soojemad. Tsentraalse tsüanoosi märkamist raskendab aneemia, kuna 1 redutseeritud hemoglobiini üldhulk on aneemia korral väike. (Lastehaiguste... 1986, Paves 1993, Tunell 1998, Jokinen 1999, Kantero jt 2005, Saha 2005, Virro 2008.) Akrotsüanoos – jäsemete perifeersete osade sinikus. Füsioloogiline ehk funktsionaalne süstoolne kahin – on tingitud turbulentsvooludest. Esineb 50-60% eelkoolieas ja nooremas koolieas lastel. Harvem väikelastel ja keskmises koolieas olevatel lastel. Üksikutel juhtudel imikueas. Vastsündinutel esineb 60-80% esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust,
.................................................... 727 51.1.9. Perkutaanne transtrahheaalne jet-ventilatsioon (TTJV) ............................................. 728 51.2. Pulssoksümeetria ............................................................................................................... 730 51.3. Kapnomeetria/kapnograafia .............................................................................................. 732 51.4. Kunstliku hingamise aparaadi kasutamine ............................................................................ 735 51.5. Vererõhu mõõtmine........................................................................................................... 749 51.6. Elektrokardiogamm ja EKG-monitooring ......................................................................... 752 51.6.1. EKG-monitooring......................................................................................................
KORDAMINE FÜSIOLOOGIA EKSAMIKS 1. Füsioloogia mõiste. Homöostaas. Füsioloogia on teadus bioloogilise organismi ja tema osade talitlusest funktsioonist. Eksisteerib erinevaid viise füsioloogia jaotamiseks. Füsioloogia eesmärgiks on selgitada füüsikalisi ja keemilisi tegureid, mis on vastutavad elu päritolu, arengu ja progressi eest. Terviklikus organismis töötavad elundsüsteemid kooskõlastatult funktsionaalsete süsteemidena, mis teenivad ühiseid antud isendi ja liigi säilitamise huvisid (Näiteks kuuluvad organismi hapnikuga varustavasse funktsionaalsesse süsteemi veri, hingamis-, ja vereringeelundkond). Kõikide elundsüsteemide omavaheline kooskõlastatud tegevus on võimalik tänu regulatoorsetele süsteemidele. Organismi kui terviku eksisteerimine on võimalik ainult siis, kui ta saab pidevalt informatsiooni väliskeskkonna muutuste kohta ja kohanemisel nendega säilitab optimaalsed tingimused rakkude elutegevuseks. Organismi sise- ja väliskesk
teostamiseks. ja *parasümpaatiline osa avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju: *stimuleerib seedenäärmete talitlust; *stimuleerib kusepõie lihaste kontraktsiooni , sulgurlihaste lõõgastust; *toime veresoonte, bronhide ja südametalitlusele vastupidine eelnevaga (südame kokkutõmmete sagedus väheneb, nõrgeneb, bronhid kitsenevad, südame veresooned ahenevad). Autonoomse NS funktsioonid: Troofilise iseloomuga funktsionaalne mõju sümpaatiline närv ei kutsu esile südame kontraktsioone, see töötab automaatselt, ilma sümp.NS mõjuta. kontraktsioonide tugevnemine on tingitud südamelihase funkts. seisundi muutumisest, tema erutuvuse ja kontraktsioonivõime suurenemisest, mida põhjustab AV protsesside efektiivsuse tõus. · Refleksid. NS reguleerib organismi funktsioone reflektoorsel teel. KNS osavõtul tekkivat vastusreaktsiooni ärritusele nimet
ühtlast venimist raseduse ajal ja mille kokkutõmme sünnituse ajal annab loote väljutamiseks kõige otstarbekama jõudude rakenduse. Emaka limaskest e. endomeetrium on sile ja kaetud ripsepiteeliga, mille ripsmete löögid on suunaga emakasuudme poole. Endomeetrium jaguneb pindmiseks e. funktsionaalseks kihiks paksusega kuni 3,5mm ja süvaks e. basaalseks kihiks paksusega umbes 1mm. Endomeetriumi funktsionaalsetest muutustest menstruaaltsükli ajal võtab osa vaid funktsionaalne kiht. Basaalkiht on oluline selle poolest, et temast lähtub endomeetriumi regeneratsioon e. taastumine. Emaka asend ja fiksatsioon Emakas ja tupp moodustavad ettepoole avatud nürinurga. Emaka ja tupe sellist vahekorda nimetatakse emaka ettekaldeks e. anteversiooniks. Emakakitsuse kohal on nurk emakakeha ja emakakaela vahel, mille põhjustab emaka ettepaine e. anteflektsioon. Emaka normaalne anteversioon-anteflektsioonasend on
NB! TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE VAHUR ÖÖPIK Treeningukoormuste mõju inimese organismile käsitletakse tavaliselt kahes plaanis, pidades silmas kas ühekordse kehalise koormuse toimet või pikemaajalise regulaarse treeningu efekti. Üksik kehaline pingutus võib organismi talitluses esile kutsuda väga ulatuslikke muutusi, mis väljenduvad näiteks hingamise intensiivistumises, südame löögisageduse suurenemises ja higistamises. Need nihked on aga lühiajalised nii hingamine, südame töö kui ka higieritus normaliseeruvad koormusjärgsel taastumisperioodil kiiresti. Üksikute koormuste mõju akumuleerumine pikemaajalise kindla suunitlusega treeningu protsessis viib aga võrdlemisi püsivate muutuste väljakujunemisele nii inimese organismi ehituses kui ka talitluses. KEHALISE KOORMUSE MAHT JA INTENSIIVSUS
üldistamise alusel Tegelikkuse seleta- teadusliku teooria otstarve ja selle loomise eesmärk, mis reeglina avab mine ja ennustamine uurijale uusi nähtusi, mis viivad omakorda uute uurimusteni Psühholoogilise uurimise meetodid Terminite seletused Vaatlus uuritavasse nähtusesse mittesekkuv uurimine, mis toimub reeglina vaatlemise ja vaatluse tulemuste üleskirjutamise kujul Üksikjuhtumi uuring unikaalse juhtumi igakülgne põhjalik uurimine mitmeid erinevaid meetodeid kasutades Arhiiviuuring psühholoogiliste nähtuste uurimine säilitatavate dokumentaalsete tõendite uurimise kaudu Küsitlus inimeste arvamuste, teadmise, suhtumise jms. väljaselgitamine kas kirja pandud ja inimesele saadetud kirjaliku küsimustiku või suulise küsitlemise käigus
Kõik kommentaarid