Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitumise mõju lihastaastumisele (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal vedelikku tarbida?
  • Millest kogused sõltuvad?
Toitumise mõju 
lihastaastumisele
Toitumine ja  taastumine
•  Toitained  ja vedelik
oSüsivesikud
oValgud
oVedelik
oElektrolüüdid
Süsivesikud ­ Energia 
taastajad
• Lihaste töö
o Mitu treeningut päevas
• Treeningute vaheline energia taastamine
o Pikad  treeningud  (Jalgratturid ja triatleedid)
• Treeningu ajal energia taastamine
o Treeningu järgseks taastamiseks  vajalik keskmiselt 0.8-
1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb 
treeningu pikkusest)
• Aju töö
o Aju ainuke energia allikas
Valgud ­ Lihase 
ehitusmaterjal
• Koormuse järgne lihaskoe taastamine
o Treeningu käigus  vigastatud  lihaskoe taastamine
• Koos süsivesikutega manustamine
o Tagab  kiirema  imendumise
o Taastab kiiremini
• Šokolaadipiim
•  Teraviljad  ja väherasvane piim
•  Kogused
o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1kg  
kehakaalu kohta tarbima
o Olenevalt treeningu tüübist ( Jõutreeningud 1-3 g 1kg 
kohta)
Vedelikud­ Organismi 
toimimine
• Füüsilise pingutusega kaasnev suurenenud higi 
eritus
• Millal vedelikku tarbida?
o Soovitatakse 1 tunni jooksul enne pikemat pingutust 0,5 
liitrit vedelikku
o Samuti 150 milliliitrit iga 15 minutilise pingutuse kestuse 
järel
• Millest  kogused  sõltuvad?
o Indiviidist ( sugu,  kehakaaltreenitus , jne)
o Keskkonnast ( temperatuur, kõrgus merepinnast, jne) 
Elektrolüüdid ­  Mineraalid
• Higiga kaasneb ka mineraalainete kadu 
Naatriumkloriid
Kaalium
Kaltsium
o Fosfor
• Neid aineid on vaja organismi funktsioneerimiseks
o Võivad tekkida lihaskrambid
o Kiire väsimus
o Kontraktsiooni nõrgenemine
• Mineraalide taastamiseks 
Mineraalvesi
o Isotoonilised spordijoogid
o Toit (puu- ja  aedviljad )
Toidulisandid­ 
Taastusjoogid
Spetsiaalsed   segud , mis aitavad kiiremini 
taastuda
o Erinevad arvamused koostisest, kuid levinuim 
süsivesikute valkude suhe 2:1
o Võivad  sisaldada :
• Vitamiinid
• Mineraalid
•  Aminohapped
•  Kreatiin
Kokkuvõte
• Pingutuse järgselt on tähtis vajalikud toitained 
kehas taastada
o Mõjutab  järgnevat  sooritust
o Parandab enesetunnet
• Kogused ja tarbimise õige ajastamine sõltub 
erinevatest teguritest
o Individuaalsed iseärasused
o Keskkond
o Treeningu tüüp
• Kindel on see, et õige toitumine aitab suuresti 
lihaste taastumisele kaasa
Tänan  tähelepanu eest!

Document Outline

  • Slide 1
  • Toitumine ja taastumine
  • Süsivesikud- Energia taastajad
  • Valgud- Lihase ehitusmaterjal
  • Vedelikud- Organismi toimimine
  • Elektrolüüdid- Mineraalid
  • Toidulisandid- Taastusjoogid
  • Slide 8
  • Kokkuvõte
  • Tänan tähelepanu eest!
Vasakule Paremale
Toitumise mõju lihastaastumisele #1 Toitumise mõju lihastaastumisele #2 Toitumise mõju lihastaastumisele #3 Toitumise mõju lihastaastumisele #4 Toitumise mõju lihastaastumisele #5 Toitumise mõju lihastaastumisele #6 Toitumise mõju lihastaastumisele #7 Toitumise mõju lihastaastumisele #8 Toitumise mõju lihastaastumisele #9 Toitumise mõju lihastaastumisele #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mmmikk Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Lihashooldus-toitumise mõju taastumisele
10
docx

Lihashooldus: toitumise mõju taastumisele

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste

Toit ja toitumine
Toitumise põhialused spordis
50
doc

Toitumise põhialused spordis

Toitumine spordis väga oluline · Toitumine spordis - ühendav lüli treeningkoormuse ja taastumise vahel · Sportlase toitumises võib eristada alatoitumist kui ületoitumist o Energeetika seisukohast o Üksikute toitainete seisukohast · Vale toitumine spordis o Energeetika suurus ei vasta spordiala vajadustele o Koormusaegne ainevahetus on häiritud o Häiritud oluliste fermentide süntees Toitumise tähtsus spordiga tegelejale · Organismi varustamine vajaliku energiaga. · Toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energiahulga. · Kudede ja rakkude ehitusmaterjali tagamine, ensüümide, hormoonide aktiivsuse säilitamine. · Töövõime langust põhjustavate vaegusnähtude (vitamiinid, süsivesikud) ärahoidmine. Toitumise tähtsus spordiga tegelejale (järg)

Kehaline kasvatus
Toit-toitumine ja sportlik saavutusvõime
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

ensüümide poolt monosahhariidideni, eelkõige glükoosiks, kuid vähem ka laktoosiks ja fruktoosiks. SV-d saavad imenduda üksnes monosahhariididena peensoolest verre ja kantakse laiali kudedesse ning maksa. SV- te seedimise lõpp-produkt on glükoos, galaktoos imendub sama mehhanismiga nagu glükoos ja fruktoos imendub passiivselt. Verega maksa jõudnud monosahh muundatakse glükoosiks, mis on peamine süsivesikuline ühend, mis inimese AV-s toimib. Toitumise järgselt, mil glükoosi tase veres tõuseb, intensiivistub nii maksas kui lihastes glükoosist glükogeeni sünteesimine ja ladestam. See toimub kõhunäärme hormooni insuliini mõjul, mille kontsentr suurenem kaasneb alati glükoositaseme tõusuga ringlevas veres. Glükogeeni säilit maksas ja lihastes. SV-te vajaduse suurenemisel lammutatakse maksa glükogeen glükogenolüüsi käigus ja saadetakse verre glükoosina. Vajaduse korral võivad maksarakud sünteesida

Sport
Toitumine ja sportlik saavutus
17
docx

Toitumine ja sportlik saavutus

Loo Keskkool TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUS uurimustöö Koostaja: Johannes Kukebal Klass:10 Juhendaja: Rain Peerandi Loo 2011 Sissejuhatus Tänapäeva spordis on toitumise osatähtsus sportlase elus väga oluline ning see mõjutab sportlase tulemusi, füüsilist vastupidavust, vigastuste ennetamist ja nendest taastumist. Tippsportlaseks pole võimalik saada ilma oma toitumist reguleerimata. Kirjutan antud teemal, kuna tegelen aktiivselt spordiga ja soovin teada, milliseid aineid vajab minu organism paremate tulemuste saavutamiseks ja kuidas üldiselt sõltub sportlik saavutus toitumisest. Tahan koostada enda vajadusi rahuldavat menüüd kasutades saadud teadmisi.

Uurimistöö
Vedelik ja sport
92
ppt

Vedelik ja sport

Maratonijooksus vedeliku tarbimine IAAF võistlusreeglite muudatused maratonijooksus vedeliku tarbimise kohta (Dennis et.al.1995) Aasta Vedelik Esimene joomine Intervall joogipunktide vahel 1953 Vesi 15 km 5 km 1967 Vesi 11 km 5 km 1977 Vesi 5 km 2,5 km 1990 Vesi + süsivesikud + elektrolüüdid 3 km 3 km Suure dehüdratatsiooni mõju · Kestval ja koormusel ja eriti kuumas ­ Südame löögisagedus tõuseb oluliselt ­ Kehatemperatuur läheneb kriitilise piirini · +41 kraadi · Mõlemat aitab ennetada õigeaegne ja küllaldane vedeliku tarbimine · Vaid tasakaalustatud vedeliku ja mineraalainete manustamine hoiab ära ­ ülekuumenemise ehk hüpertermia Vedelikukaotus pärsib töövõimet · Suur vedelikukaotus viib olulise saavutusvõime languseni · Oht on suurem kuumas kliimas ja kestval koormusel

Bioloogia
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

· Suurendab liigeste elastsust ja liigeste liikuvusulatust · Soodustab sügavamat ja kergemat hingamist · Alandab/tõstab vererõhku · Suurendab vedelike ja jääkproduktide eritust (parandab seedimisprotsesse) 1 · Kiirendab kehaliste harjutuste järgset taastumist koormusest ja laktaadi eemaldamist lihastest Massaazi toime: · Neuraalne mõju ­ närvilõpmete ärritamine, mis paiknevad nii nahas kui siseelundites. Retseptorite ärritamine kutsub organismis esile organismi üldise vastureaktsiooni, mis väljendub elundeis ja süsteemides kulgevate funktsionaalsete nihetena. Nahas retseptorite poolt vastuvõetud ärritus kandub kesknärvisüsteemi, sealt peaajukoorele. Seal töödeldakse info ja kantakse edasi kogu organismi. · Humoraalne mõju ­ soodustab verevarustuse paranemist ja kiirendab ainevahetusprotsesse

Sport/kehaline kasvatus
Toitumine noorsportlaste elus
54
doc

Toitumine noorsportlaste elus

Uuritakse, kas spordiharrastaja on teadlik oma päevasest energiavajadusest ja kas noorsportlane toitub piisavalt, et oma energiavajaduse normi rahuldada. Hüpoteesid on, et noorsportlane ei ole teadlik oma organismi energiavahetusest ega toitu piisavalt, et seda rahuldada. Uurimistöö koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetiline osa koosneb seitsmest peatükist ja neljateistkümnest alapeatükist. Peatükkides käsitletakse toitumise põhialuseid, makrotoitaineid, milleks on süsivesikud, valgud ja rasvad, mikrotoitaineid, milleks on vitamiinid ja mineraalained ning vett. Praktiline osa koosneb kahest peatükist. Esimese peatükk koosneb küsitluse kirjeldusest. Teises peatükis analüüsitakse vastuseid. Teema valiti, et uurida noorsportlaste toitumisviise. Tänapäeval on palju kiirtoidukohti ning poodides müüakse suhkrurikkaid jooke ja snäkke. Et saavutada

toiduainete sensoorse hindamise alused
Tervisesportlase treening
19
odt

Tervisesportlase treening

kaaslasega ·väikeseid tulemusi hakkad nägema juba pärast paari kuu tööd ·kaalulangetamiseks soovitatakse tegeleda pikaajaliste treeningutega ·treeningut alusta alati lihaste venitamise ning eelsoojendusega, vältimaks rebendite teket ·pärast treeningut tuleb samuti lihaseid venitada ·arengu saavutamiseks tuleks treeninguga tegeleda vähemalt 3-4 korda nädalas vähemalt 30-40 minutit korraga Tervisesportlase toitumine Tervisliku toitumise põhialused on sarnased nii tervisespordiga alustajale, edasijõudnud tervisportlastele kui ülekaalulistele. Toit peab kindlasti olema mitmekesine ja tervislik, me peame tarbima palju erinevaid toite ja jooke. Toit peab olema süsivesikuterikas, ent samas kindlasti vähese rasvasisaldusega. Spordiga tegeleja toit peaks sisaldama erinevaid valkusid, sisaldama küllaldaselt vett. Päevane energiakogus võiks jaguneda 5 - 6 toidukorra vahel.

Tervisesport




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun