Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasedusaegne treening (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on trenn raseduse ajal kasulik?
  • Mida võib teha ja kuidas?

RASEDUSAEGNE TREENING
Mina isiklikult leian, et liikumine ja trenn ei jookse külge mööda alla raseduse ajal. Kui end raseduse ajal koju istuma jätta, siis ma arvan, et on suurem võimalus rasedusjärgse depressiooni saamiseks. Olin loomulikult üllatunud kui teada sain et on oodata juurdekasvu ning loomulikult pälvis arstide tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud probleeme raseduse ajal aktiivne olemine või koguni mõõdukalt trenni tegemine. Ma otsisin ka erinevaid liigutusi ja kergemaid trenniliigutusi, mida rasedad teha võivad ning uurisin ka, kas aktiivsus võib ka kasuks tulla.
Miks on trenn raseduse ajal kasulik?
Rasedusaegne treening mõjub hästi nii emale kui beebile, kergendab sünnitust ning sünnitusjärgset taastumist. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus tõstab heaoluhormoonide taset ning seeläbi muudab nii tulevase ema kui ka loote rahulikumaks ja õnnelikumaks. Kahjuks on aga raseduse ajal ka selliseid seisundeid, mis keelavad igasuguse kehalise aktiivsuse näiteks vererõhuhäired, mitmikute korral või loote ebanormaalne asend jne.
Raseduse ajal treenimine tekitab parema enesetunde raseduse jooksul ning ka peale seda.
See vähendab jala krampe ningliigset kaalutõususu ja rasvakogumist. trenn tugevdab immuunsüsteemi, parandab verevarustust
Samuti tugevamad selja- ning jalalihased aitavad ära hoida või vähendada seljavalusid
positiivseks küljeks on ka energiaküllus ja positiivne enesetunne.
Treenimine aitab keha ette valmistada sünnituseks ning ka taastumine peale sünnitust on kiirem.
Kas seda võib teha?
Beebit ootav naine võib kõhu suurenedes endiselt treenida, kuid treeningud tuleks asendada leebemate võimalustega. Tugevdamist nõuavad kõhu-, selja- ja vaagnapõhja lihased. ei soovitata alustada raseduse ajal mõne uue treeningstiili või kavaga. Kui sa pole eelnevalt treeninud jõusaalis, siis rasedus pole just parim aeg sellega tutvust teha.
Mida võib teha ja kuidas?
Harjutusi ei tohiks sooritada kõhuli ning alates 20 rasedusnädalast pole soovitatav sooritada harjutusi ka selili lamades.
Jälgita tuleks ka pulssi , et see ei ületaks 140 lööki minutis ja vee tarbimine on äärmiselt oluline. Treening tuleks peatada loomulikult kohe ebameeldiva tunde tekkimisel ja harjutuste vahele peaks jätma piisavad puhkusehetked. Hinge harjutuste ajal kinni hoida ei tohiks ja soojendus võiks olla veidi tavalisest pikem.
Harjutusi tuleks sooritada rahulikult ja aeglases tempos võimalikult mugavas asendis ning venivates ja hästi hingavates riietes .
Raseduse ajal tuleb pöörata tähelepanu vaagnapõhjalihastele, et ennetada hilisemalt uriinipidamatust, emaka allavajet või kõhuõõneorganite asendite muutusi.
Mõningad kasulikud treeningvormid rasedatele .
Rasedatele sobivad käimine ( kepikõnd ), ujumine, vesivõimlemine, jalgrattasõit ja mõõdukas tempos areoobikatund ning rasedatele mõeldud jooga .
Rasedusaegne treening #1 Rasedusaegne treening #2 Rasedusaegne treening #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor k1e2r3l4i5 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Kehaline aktiivsus raseduse ajal
3
rtf

Kehaline aktiivsus raseduse ajal

Kehaline aktiivsus raseduse ajal. Iga naine tahab olla ilus - eriti ilus on beebiootel naine. Ilu aga on tervise peegeldus. Ilu ja tervist tuleb austada ja hoida. Üheks parimaks vahendiks tervise säilitamisel, parandamisel ja ka psüühilise pinge maandamisel on kehaline harjutamine. Kõigi nende positiivsete muutuste saavutamiseks vajab kehalist treeningut ka rase naine. Üha rohkem teadustöid tõendavad, et rasedusaegne kehaline harjutamine mõjutab positiivselt nii naise kui ka lapse tervist, soodsamalt kulgeb sünnitus ning naine taastab oma kehalise vormi pärast sünnitust kiiremini. Millist kasu toob kehaline treening? Naised, kes ei tegele kehaliste harjutustega raseduse ajal, tunnevad ennast tavaliselt halvemini, eriti seetõttu, et kaal kasvab ning oma keha muutub "koormaks". Raseduse ajal vajab naine suuremat kogust hapnikku. Kui naine väga vähe liigub, kannatab eelkõige loode hapnikupuuduse käes

Kehaline kasvatus
Sportlase lihashooldus konspekt
34
doc

Sportlase lihashooldus konspekt

kontraktuur) raviks. Lokaalne külmaravi sobib: · Ägedate liigese-lihaspõletike · Värskete traumade ja põletuste raviks · Operatsiooni järgsed tursed ja valud Jäävann Aitab taastuda kiiremini, vähendab lihasvalu ja ­kangust pärast intensiivset treeningperioodi või võistlust ning aitab hoiduda vigastustest. Paljud tippjooksjad kasutavad jäävanni taastumise kiirendamiseks. Jäävanni teooria on seotud faktiga, et intensiivne treening põhjustab lihaskiududes mikrotraumasid. 12-48 tundi pärast kahjustust reageerib keha sellele hakates parandama kahjustusi. Jäävanni abil stimuleeritakse lihasraku aktiivsust aidates taastada kahjustusi ja tugevdades lihaskiude ning ennetades lihasvalu ja kanguse teket. 5-10 minutit jalgadega vannis olles veresooned ahenevad ja veri suunatakse jalgadest ära. Soojenemisel suurenenud verevool kiirendab vereringet varustades lihaseid hapnikuga

Sport/kehaline kasvatus
Terve naine
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
43
pdf

TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................

Tantsimine
Akadeemilise sõudmise üldised alused
248
pdf

Akadeemilise sõudmise üldised alused

AKADEEMILISE SÕUDMISE ÜLDISED ALUSED Jaak Jürimäe Priit Purge Tartu 2006 Sisukord SISSEJUHATUS 4 1. Sõudmise ajalugu 6 1.1 Sõudepaadi kujunemine 6 1.2 Sõudetehnika arengust 11 2. Sõudepaadi ehitus ja remondiks vajalik varustus 14 2.1 Terminoloogia 14 2.2 Paadi seadistamine 17 2.3 Paadi korrashoid 23 3. Sõudmistehnika üldised alused 25 3.1 Tõmbe iseloomustus 25 3.2 Tehnika iseloomustus 27 3.3 Sõudmisõpetus algajatele 33 3.4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogi

Sport
Luumurdude-pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia
102
pdf

Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia

Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead

Füsioterapeut
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

tekkimist kohanemise füsioloogilisi mehhanisme. Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine väljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Kehaliste koormuste mõju inimesele võib sõltuvalt nende kestusest, intensiiv- Treening muudab susest ja sagedusest olla väga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste inimese organismi, koormuste plaanipärane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. muutused võivad Esilekutsutavad muutused võivad seejuures olla väga ulatuslikud ning ilmneda

Inimeseõpetus
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

.......................................................................... 354 26. Palavik ...................................................................................................................................... 361 27. Verejooks ninast või suust........................................................................................................ 368 28. Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid ..................................................................... 376 29. Rasedus, sünnitusabi ja günekoloogilised probleemid ............................................................. 396 30. Taaselustamine kliinilisest surmast .......................................................................................... 412 30.1. Vastsündinute ja laste reanimatsiooni eripärad ................................................................. 432 5 31. Sissejuhatus hügieeni ja nakkusõpetusse ................................................................

Esmaabi




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun