Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Traumatoloogia ja ortopeedia TU kokkuvo�te". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
liiges, vigastusrauma, murd, rebend, kõõlus, ortoos, kõhr, luud, kõhre, füs, põletik, liigest, liigeste, ortoosid, artroos, murrud, kirurgiline, deformatsioon, diagnostika, mobilisatsioonaastu, luumurru, operatiivne, puus, operatsioon, lüüs, puusaurse, varus, defekt, luumurd, sündroom, küfoos, kontraktsioon, hematoom, spasmaastusraviOrtopeedilised haigused, vigastused Luumurd ehk fraktuur (ladina k. fractura) Luumurd ehk luu terviklikkuse katkemine võib olla põhjustatud traumast, korduvast väiksest koormusest (ingl.k repeated small stress) või patoloogilisest muutusest näiteks kasvaja näol. Füsioterapeut sekkub niipea kui luumurd on parandatud/fikseeritud ja immobiliseeritud (immobiliseerima- liikumatuks tegema, mobiilsust vähendama). Pehmete kudede vigastus Pehmete kudede vigastuste all mõeldakse ortopeedias liigessidemete, kõõluste ja lihaste vigastusi. Nii nagu luumurdude puhul, võivad pehmete kudede vigastusedki olla tingitud erinevatest kahjustustest. See võib olla tingitud üksikust traumast nagu kukkumisest või spordivigastusest, või pikemaajalisest vastava struktuuri ülepingest nagu näiteks kõõlust ümbritseva sünoviaalkesta põletikust pärast sama liigutuse paljusid kordusi. Sellise juhtumi
fibrillatsioon koormuse ajal, parema vatsakese müokard on asendunud rasvkoega või fibroseerunud, parem vatsake laienenud ja kontrahheerub halvasti. Pärgarterite anomaaliad: ÄS tavaliselt kuni 20 aastatel (minestamine ja stenokardia liikumise ajal), tekib südame isheemia; Marfani sündroom – pikakasvulised, pikkade jäsemetega, mitraalklapi prolaps. WPW- sündroom- mööduvad rütmihäired, surma põhjuseks kodade fibrillatsioon. ÄS muud põhjused: südame nüri trauma (kontaktalad, pallimängud), ravimid (kokaiin), müokardiit, aordiklapi steoos, mitraalklapi prolaps. Soovitatakse kliiniline koormuskatse kuni 45a varem spordiga mittetegelenud meestel ja kuni 55 a sportimist alustavatel naistel maksimumkoormusteni. Kehalise aktiivsuse soodne toime organismile aitab vähendada südame-vereringe haiguste arvu, tugevdab immuunsust, parandab töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest. Kroonilised põlveliigese välised vigastused 1. Limapaunapõletikud Kõige sagedamini esineb turse ja valulikkus põlvekedra piirkonnas või munakujuline moodustis põlveõndlas. Ravi: vajadusel (määrab ja teeb arst) punktsioon - põletikulise eritise eemaldamine süstlaga,
inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne. Kuigi noortel inimestel on vigastuste ja traumade oht mõnevõrra väiksem kui vanematel, tasub neisse siiski tõsiselt suhtuda. Välja ravimata lihtne vigastus võib tulevikus suureks ja parandamatuks probleemiks osutuda. Üks sagedamini esinev trauma on hüppeliigese nikastus, mida tihti alahinnatakse
.................................................................8 3.5. Füsioteraapia......................................................................................................9 2 2. VIGASTUSED NING NENDEVÕIMALIKUD OHUD 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud Luumurd on luu murdumine või mõra (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Luumurruga kaasneb peaaegu alati ka ümbritsevate pehmete kudede (lihased, rasvkude, nahk) vigastus. (http://www.inimene.ee). Võib väita, et haiglavälistest jäsemetraumadest on 3/4 niiöelda "lihtsad". Luumõra, luuotste vähene nihkumine, sõrmede või õlaliigese "pesast väljaminek", sidemete venitus. (http://tervis.tostamaa.ee). Lisaks nendele satub ette ka raskemaid murde. Luumurde saab liigitada veel kaheks: lahtine ning kinnine luumurd. Lahtise luumurru kohal on haav ja luuotsad võivad olla näha. Tugev valu. Jalg ei liigu normaalselt, või ei saa üldse liigutada
Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök või kokkupõrge. Esineb valu, turse, verevalum. RICE põhimõte (vt kinniste vigastuste esmaabi), valuvaigisti. Laste lihased on rohkem vaskulariseeritud ja seetõttu tekivad põrutuse tagajärjel hematoomid kergemini. Nikastus ehk liigesesidemete venitus Liigest ümbritseva liigesekihnu ja liigest tugevdavate sidemete tugev venitus, mis tekib harilikult väänamise tagajärjel. Võib esineda sidemete osaline või
Riina Kohvrit. 1. Spordivigastuste üldiseloomustus Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad · harrastussport · ekstreemsport · meelelahutusliksport (http://www.annaabi.ee) 1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus. Kuid mõnikord on see ka vastupidi. Ülekoormus. Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud. Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine. Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma. Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid, aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud
perforatsiooni välistamiseks. Sekundaarne peritoniit: Kõige sagedasem vorm. Tekib peritoneaalõõne kontaminatsioonil seedetraktist või väliskeskkonnast pärinevate bakteritega. Sekundaarse peritoniidi tekkele eelneb: - intraabdominaalne põletik (nt apenditsiit) - seedetrakti perforatsioon (nt peptilise haavandi perforatsioon) - kõhuseina trauma (nt laskevigastus) - sooleisheemia (nt mesenteriaalembol) - kirurgiline sekkumine (suurem risk avatud lõikuse korral) - peritoneaaldialüüs (kateetri infektsioon) Tegu tavaliselt segainfektsiooniga. Seedetrakti perforatsioonist tingitud peritoniidi korral domineerib G- ja anaeroobne floora (E.coli, Bacteroides jne), välise trauma puhul esineb rohkem G+ baktereid (Staphylococcus, Streptococcus).
Spordivigastusi jagatakse kahte leeri: primaarsed spordivigastused ja sekundaarsed vigastused. Primaarsete spordivigastuste alla käivad ülekoormus, kokkupõrkest teise inimesega või spordiriistaga, kukkumised jne. Sekundaarsed vigastused tulenevad varasematest paranemata vigastusteks. Spordivigastuste tekkepõhjused Traumad tekivad erinevatel põhjustel. Pealmiselt tekivad välised vigastused. Sisemised vigastused kutsub esile välimine vigastus, kui kutsub. Vahel võib olla ka vastupidi. 1. Treeningute ja võistluste halb organiseerimine. Näiteks, kui võistlus on venitatud liiga pikaks või kõiki ohutusnõudeid ei ole täidetud, eriti ekstreemspordis, kus võib lõpmata palju asju halvasti minna. 2. Sportliku tegevuse koha, varustuse, inventari korrastamatus, jalanõude ja riietuse mittevastavus. See käib nii spordiklubide kui ka sportlaste enda kohta. 3
b) Luude sünnivigastused c) Perifeerse NS sünnivigastused d) Kraniaalsed ehk kolju sünnivigastused Nimeta pehmete kudede sünnivigastusi. Genitaalide hematoom, ekhümoosid (koesisesed pindmised verevalumid), kaelalihaste hematoom, täppverevalumid. Nimeta luude sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Rangluu murd- õlg tundub lühem, laps liigutab haiget kätt vähem, vigastused piirkonnas võib esineda hematoom, suurema nihke korral turse ja valulikkus. Murd kasvab ise kiiresti kokku. Õlavarreluu murd – valulikkus. Fikseeriv side. Reieluu murd – luu osad on nihkunud ja esineb valulikkus haige jala piirkonnas. Ravi – korrelatsioon ja fikseerimine kahe nädala jooksul. Nimeta perifeerse närvisüsteemi sünnivigastusi, spt ja ravipõhimõtteid. Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.)
sooritada. · Pigistamisvõtted. Pigistamisvõttega masseeritakse lihaskude läbi kogu selle sügavuses, st kuni luuni välja. Pigistamine on energiline võte ja mõjub toniseerivalt. Põhimõtteliselt võib jagada pigistamisvõtted kaheks. Esimene grupp on võtted, kus lihas haaratakse, tõstetakse luudest eemale ja pigistatakse ühe või kahe käega. Teisel juhul vajutatakse atroofilised või nõrgalt arenenud lihased (ka lamelihased, mida ei saa tõsta) vastu luud ja pigistatakse kõrvale surudes. 5-7 minutiline pigistamine tõstab pulsisagedust 12-15 löögi võrraa minutis. Hingamine muutub sügavamaks ja tihedamaks. Lihase igapäevane pigistamine umbes kuu aja jooksul tõstab märgatavalt selle töövõimet. Pigistamine on kõikide massaaziliikide põhivõtteks. Spordimassaazil kulub pigistamisele keskmiselt kuni 60% kogu seansi ajast, taastus- ja soojendusmassaazil isegi kuni 80%. · Muljumisvõtted
kiududest ristub piklikus ajus. Selle tagajärjel juhivad vasaku poolkera koore rakud parema poole tööd, parema poolkera rakud aga vasaku kehapoole liigutusi. Halvatus, tundlikkushäired, lihaste väsimine, jne Spastiline ja lõtv halvatus. Spastiline – toonus tõusnud, refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid-Babinski refleks+; kloonused (rütmilised liigutused), lihasatroofia (kõhetumine) vähene või puudub, pindmised refleksid vähenenud.spastilise põhjused –insult, kasvaa, trauma . Lõtv – toonus langenud, refleksid nõrgenenud või puuduvad, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia väljendu.nud, fastikulatsioonid (väike osa lihasest väreleb). Perifeerse e lõdva põhjusi – diski prolaps, motoneuroni haigus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid (liigutushäired). Aktiveerib, vastutab ka rahuloleku eest. Moduleerib ajukoore motoorse piirkonna tegevust: reflektoorne e
rakkudesse pakendatakse toxained, slakid, mida ei suuda keha väljutada. Komplex-ravi: spet. Massaaz, mähkimised, vannid, erilised dieedid, vesi 2-3 l, taimeteed neerudele, mksale, intox kõrvaldamine: Se, savi, inuliin, kitosaa, letsitsiin, jood. Artriit, artroos, lumbalgia, müalgia, müosiit, reuma, luupus? ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema. Sellise liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab iseloomulike sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades valu. Sõlmed on röntgenis nähtavad iseloomulike osadena (nimetatakse osteofüüdid). Kõhre kuludes tekib luuliste pindade kokkupuude ja hõõrdumine ning sellega kaasnev valu , liigesejäikus ning liigese funktsiooni häire. Eestis ca 20% elanikkonnast ca 200 000 astroosihaiged
...................................................................................... 6 1. SELJAVALU MEHHAANILISED PÕHJUSED ............................................................... 7 1. Alaselga mõjutavad lihased................................................................................................. 7 2. Kes ja kuidas haigestuvad ................................................................................................... 7 3. Lihase venitus, kramp, trauma ............................................................................................ 9 4. Selgroo talitlushäired valu põhjusena ............................................................................... 10 5. Lülisamba degeneratiivsed muutused ............................................................................... 11 6. Lülidevahelise ketta väljasopistumine ja ishias (kiirguv istmikunärvivalu) ..................... 12 7. Pirnlihase sündroom........
Liigesepilu kitseneb, luudeotsad võivad kokku puutuda, liigesekapsel ja sidemed venivad, tekib liigese ebastabiilsus. Liigesel tekib üleliikuvus ja tulemuseks võib-olla liigese deformatsioon. Liigese kulumise tekitavad liigesekõhre nõrkus, liigestuvate luude väärasendid, ainevahetushäired, pärilikkus, traumad, ülekoormus, ülekaal jm. Esmalt tekib väsimus, alles seejärel valu. Liigeste ümber tekivad nn paksendid , liigest toetuvad lihased nõrgenevad. Algul kahjustub kõhr, hiljem juba luud. Achilleuse kõõlus on sagedaseim ülekoormussündroom alajäsemetel. Sümptomiteks valu ja turse kõõluse piirkonnas. Valu suureneb koormusel, eriti mäkkejooksul. Kergel juhul vaja rahu - asetada kannakopsik kandluu alla, jalga ei tohi koormata. Tugevama valu korral teha eriravi. Osteoporoos ehk luukoe hõrenemine on sage luukoe haigus. Kasvab luumurdude teke suhteliselt väikese trauma korral, häirub tasakaal regulaarselt toimuva vana luukoe
Kuulmisnärv (teonärv) (3 neuronit) - sisekõrva teolt liiguvad kuulmisimpulsid oimusagara koorde, kus asub kuulmiskeskus. Kahjustus: ühes kõrvas tavaliselt kuulmislangus või kuulmise puudumine, häiritud on kõrgete toonide vastuvõtmine. Kuulmisvõime langust ja kurtust põhjustavad 9 neuroloogilistest haigustest kuulmisnärvi neurinoom, tuberkuloosne meningiit, koljupõhimiku murd, traumaatilised liitelised arahnoidiidid, neuroluues jt. Esikunärv (2 neuronit) - tundenärv; poolringkanalitelt (I neuron) liigub asendiimpulss vestibulaartuumadele (II neuron). Need on seotud väikeajuga, silmaliigutajatega, seljaajuga: tasakaal, koordinatsioon, lihastoonuse regulatsioon. Kahjustuse puhul on need häiritud, esinevad nüstagmid (silmamunade nõksumine). IX - Keeleneelunärvi ja X - uitnärvi kahjustused
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
6. Sidumisvahendid Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid (steriilsed rullsidemed), aga ka muud käepärased vahendid. 7. Sidumisel tuleb meeles pidada Ei tohi · jätta haava korralikult puhastamata · haava käega puudutada · panna haavale vatti või kleepuvat kilet · haava töötlemisel kasutada liiga tugevaid desinfitseerivaid vahendeid · ise eemaldada haavast seal kinniolevaid esemeid, nt nuga, raudora, puupilbas; need tuleb fikseerida kindlalt, et vigastus enne arstiabi suuremaks ei muutuks · eemaldada haavale pandud side liiga vara või seda liiga sageli vahetada (parem lisada sidemekihte juurde, kui see on haavavedelikku või verd läbi lasknud) · töödelda haava joodilahusega (tohib puhastada ainult haava servi, kui ei ole joodiallergiat) 8. Haavapõletik Haavapõletikku põhjustavad haava sattunud bakterid või muud haigustekitajad. Põletiku tunnusteks on punetus, turse, kuumamine ja valu, millele hiljem võib lisanduda mädane eritis.
asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Kõhrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Hüaliin- ehk klaaskõhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub söögitoru seinas. Elastne kõhr on palju elastsem kui hüaliinkõhr, seda leidub näiteks kõrvas ja kõris. Kiudkõhr on eriti vastupidav ohtra kollageen- kiudude sisalduse tõttu. Kiudkõhr on selgroolülide vaheketaste oluline koostisosa, 8 SPORDI ÜLDAINED I TASE mis annab neile ühtaegu tugevuse ja elastsuse ning võimaldab puhverdada lüli- NB! sambale mõjuvaid koormusi. Luukude on kõige jäigem sidekoe vorm
Ärge palun kasutage lahastamiseks roikaid ja "muid käepäraseid vahendeid"! Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi! Lahtise luumurru korral katke (ärge siduge!) haav steriilse sidemega. Kui on tugev verejooks tuleb verejooks peatada. NB! Ja palun ärge tassige luumurruga inimest viiendale korrusele, see tekitab kannatanule lisatraumasid ja keegi peab ta sealt alla tassima! 4.1. LIIGESTE VIGASTUSTE ESMAABI Nikastus Nikastuse korral väljuvad liigest moodustavad luu otsad hetkeks normaalsest asendist, millega kaasneb liigesesidemete väljavenitamine või rebend. Tunnused: Liigeses esineb valu, selle ümbruses valulikkus, turse ja verevalum. Nihestus Nihestuse korral väljub liigest moodustav luu ots oma kohalt ning jääb väärasendisse. Liigese kapsel saab vigastatud ja liigese ümbruses tekib turse. Tunnus: liigeses tekib valu, tursub, ei liigu normaalselt ja liiges jääb väär asendisse. Nihestuse korral teha alati ainult lahas
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronit
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid
lammutusprotsessidest, taanduvad üldised ja spetsiifilised haigustunnused. Haiguse kulg. Retsidiiv ehk haiguse kordumine – taashaigestumine pärast haiguse eelnevat läbipõdemist. Reinfektsioon ehk taasnakkus – teistkordne haigestumine läbipõetud nakkushaigusesse. Komplikatsioon ehk tüsistus – teiste organsüsteemide talituslike häirete lisandumine Ägenemine eks eksatserbatsioon Mehhaanilised haiguspõhjused 6. Trauma – haav, rebend, murd, muljumine, põrutus, vapustus, kinetoos (merehaigus) 7. Müra Keemilised haiguspõhjused 6. Mürgistus – anorgaanilise ja orgaanilise päritoluga mürkainete toimel tekkinud loomaaorganismi haiguslik seisund 7. Enesemürgistus e. autointoksikatsioon – organismis haiguse korral muutunud ainevahetuse saadustena või kudede laguproduktidena tekkinud toksiinid. 8. Keemilised haiguspõhjused 6. Endotoksiinid 7
Üks suurimaid jalalaba tüüpvigastusi on hallux valgus ld k. ehk maakeeli kukekannus, kus suur varvas pöördub järsult sisse ja pöiakont on sageli paistes ja valulik. Kui selline olukord juba tekib, on sageli ainus pääsetee kirurgiline sekkumine. Viimased näited iseloomustavad pikaajalisi tekkepõhjuseid põlve-, puusa- ning jalalabade venituste ja kõõlusrebendite vallas. Õlaliigese rotaator, kui keha kõige suurema liikumisulatusega liiges, on veel üks potsensiaalne vigastuste piirkond tantsijatel. Sagedased juhtumid on liigese dislokatsioon ehk väljatulek oma õigest asendist, mis võib olla tingitud järskudest liigutustest nt. tõmme käest või kätelseisu minek liiga järsult jne. Õlanikastused leiavad aset sageli koormuse all, näiteks kedagi tõstes või kätel hoides. Enamasti siis meestantsija tõstab naissoost tantsijat, eriti klassikas. Käed
Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide. Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv. • Uroinfektsioonid. Düsuuria, püuuria kusepõiekateetritega tsefalosporiinravil patsientidel. • Prostatiidid. • Bakterieemia. • Endokardiit – võib esineda ägeda või kroonilisena, seostub kestva bakterieemiaga. • Koloniseerivad diabeetilisi ja vereringehäiretest tingitud haavu, oluline HI tekitaja. Diagnostika.
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem:
pensionäridel sagedasemad, kui tööealised kuid nende järsult suurenenud esinevust vanematel pensionäridel võrreldes noorematega ei täheldata. Mõned kaebused isegi kohanevad. Kurdetakse peamiselt nende haiguste sümptoome mida enamus vanureid teab end põdevat. Subjektiivsete kaebuste spekter muutub vastavalt vanusegrupile. Nooremate pensionäride hulgas (65a.) on tavalisemad kardiovaskulaarsete haiguste avaldumisnähud ning psühhosomaatilised häired. Eriti naistel on tavalised ka liiges ja lihaskonna vaevused. 75 a. hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Valu on paljudele igapäevane mure. Hirm, et inimene enam iseseisvalt toime ei tule tekitab masenduse. Eakamatel inimestel süvenevad mäluhäired. Peapööritus ja ebakindlus tekitavad kukkumishirmu. Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed
Etiopatogeneesis on olulised eelnevad bronhide põletikulised protsessid, kui põletikust on haaratud kõik bronhiseina kihid, mille tulemusel nõrgeneb bronhiseina vastupidavus. Bronhi seina elastsus kaob, lihaskiud hävivad ja bronh laieneb. Kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega kaasnevad fibrootilised muutused venitavad välja bronhi seina ja võivad viia bronhektaaside tekkele, nagu ka kongenitaalsed defektid (bronhomalaatsia, kõhre ja mukotsiliaarsüsteemi defektid). Tüsistusena võib laienenud osadesse koguneda limajas sekreet, lisandub mädapõletik, mis võib destrueerida bronhiseina ja levida kopsukoesse, tekib abstsess. Destruktiivsete muutuste foonil vohav granulatsioonkude moodustab kihnu mädakolde ümber, moodustub bronhektaatiline kavern, mille ümber hakkab vohama sidekude tekib pneumoskleroos. Pneumoskleroosi foonil tekib gaasivahetuse häire - hüpoksia, mis koos mädapõletikust
(karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha, ja neid ühendavad liigesed teostada keha liigutusi, toota vererakke, moodustab mineraalainete varu Lihaste süsteem Skeletilihased Kehaosade liigutused, keha asendi säilitamine, soojuse
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
Jaava saarelt Solo jõe kaldalt. Leitud ahvinimene oli u 165 cm pikk, pikliku peaga, umbes 900cm³ koljumahuga. Nimetati ta püstiseks ahvinimeseks. 1929. a. leiti Hiinas Pekingi lähedal kolju, selle omanik ristiti pekingi hiina inimeseks. Et ta ei erinenud kuigivõrd püstisest ahvinimesest nimetasid antropoloogid teda nüüd pekingi ahvinimeseks. Esimene tõeline inimene neandertali inimene. 1856.a. leiti Saksamaal Düsseldorfi lähedal Neandertalis luud, mille põhjal tehti kindlaks inimese olemasolu. Hiljem on neandertali inimese luid leitud peale Euroopa veel Aafrikas ja Aasias. Ta elas rohkem kui 100000 aastat tagasi, oli lühikest kasvu, jässakas, tugevate lihastega ja suure peaga. Pidas jahti, elas koobastes, keha kattis loomanahkadega. U. 50000 aastat tagasi ilmus neandertali inimese asemele uus liik inimesi, kes temast selgelt erinesid: ajukolju oli kõrgem ja kumeram, laup püstisem, lõuats tugevasti
Väljapääsu tasapinda piiravad sümfüüsi alumine serv, häbemeluude ja istmikuluude ääred, istmikuköbrud ja õndraluu ning selle tasapinna otsemõõt kulgeb õdraluu tipust sümfüüsi alumisele servale. Kui saadud nelja otsemõõdu keskpunktid ühendada, saame vaagna juhtjoone e. vaagna telje (axis pelvis). Loote liikumine sünnituskanalis toimub vaagna telje suunas. Sünnituskanali moodustavad luuline vaagen, väikevaagna pehmed koed ja vaagnapõhi. Naise vaagna luud on õhemad ja siledamad kui mehe vaagna luud, niudeluude tiivad on rohkem välja pöördunud, ristluu on laiem ja lamedam, istmikuköbrud on teineteisest suhteliselt kaugemal ning õndraluu ulatub vähem ette kui mehe vaagnal. Häbemeluude alumistest harudest moodustunud nurk on naise vaagnal nüri, mehe vaagnal aga terav. Naise vaagna sissekäik on risti-ovaalse kujuga, naise väikese vaagna õõs on painutatud silindri kujuline, samas kui mehe vaagna õõs on lehterjas.
annaabi.ee 
