Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Traktaat lex talionis'est Hugo Grotiuse "Sõja ja rahu õiguses"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grotius, grotiuse, niisiis, kurjategija, testamendis, suurteos, karistama, haav, traktaat, retsensioon, väljendus, kohtupidamine, sealjuures, põletus, jeesus, omandit, moraalinorm, kurjuse, karistus, kursus, juri, artiklit, mainitud, sooritas, kohaldama, halval, tahtel, tapnud, tapmine, püramiidis, tajuma, rakendama, tõepoolest, öeldud, sõdiminenagu tema teinud oli. Kui keegi näiteks murdis teise inimese käeluu, siis murti ka temal käeluu. 7.3.1. Karistuse liigid Varguse puhul olid raskendavatel asjaoludel karistuseks surmanuhtlus. Surmanuhtlus, Vigastavad karistused, häbistavad karistused, rahatrahv, ametist kõrvaldamine. Võlgade puhul teotöö, või tasumine saagist. 7.3.2. Karistust mõjutavad tegurid (süü, tahtlikkus, ettevaatamatus, kannatanu ja kurjategija sotsiaalne staatus). Babüloonlased tegid vahet teadliku ja süüta omandamise vahel vähemalt praktikas (§8). Sotsiaalne staatus mängis suhteliselt suurt rolli, kui näiteks oli kahe vaba mehe vaheline isikuvastane kuritegu, kehtis hammas hamba vastu põhimõte, kuigi oli ka seal rahalisi karistusi, aga kui üks oli madalama sotsiaalse staatusega, siis oli rahaline karistus.
• Moosese leping: • Vana leping (ümberlõikamine): Iisraeli rahvas on osa Aabrahami järglastest, kelle jaoks kehtib Jumala leping Aabrahamiga. Siit järeldub, et Jumala ja iisraeli rahva lepingu tarvilik eeltingimus on ümberlõikamine. Kui mees pole ümber lõigatud, ei tunnista Jumal teda olevat Aabrahami soost ja järelikult ei saa ta olla ka iisraellane. Ta ei saa siis olla osaline Jumala lepingus. Vanas testamendis seisab korduvalt kirjas, et leping, mille Jumal tegi Iisraeliga Siinai mäel, on „kümme käsku”. Need on lepingu tuum ehk põhiosa. Ja ta [Mooses] oli seal Issanda juures nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata, ja ta kirjutas laudade peale seaduse [heebr. brit] sõnad, need kümme käsusõna. Ja tema tegi teile teatavaks oma seaduse mida ta käskis teid täita – need kümme käsku; ja ta kirjutas need kahele
osa ehk miinimumi, mis vajab ühiskonnas õiguslikku kaitset. Eetika ja karistusõigus: Tänapäevane karistusõigus peab kehtestama eetilise miinimumi, ei rohkem ega vähem. Karistuse eesmärgid: 1. Retributsioon ehk kättemaks, eesmärgiks õigluse taastamine kannatuste ja kahju tekitamise läbi kurjategijale. 2. Kahjutuks muutmine ehk tulevaste kuritegude ärahoidmine, mille all peetakse silmas kurjategija isoleerimist. 3. Hirmutamine, eesmärgiks kurjategija ja teiste potentsiaalsete seaduserikkujate suunamine seadusekuulekusele hirmuga karistuse ees. 4. Rehabilitatsioon, eesmärgiga muuta süüdimõistetut. Üks karistuse õigustamise viise on lex talionis - õiglase karistuse nõudmine mineviku eksimuse eest. Lex talionis väidab, et me karistame "silm silma, hammas hamba vastu" ja seega "elu elu eest" karistus on proportsionaalne põhjustatud kahjule. Aga kuidas karistada nt lapsepilastajaid???
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastust veel eetilise
erakodifikatsioonid Codex Gregorianus ning Codex Hermogenianus kui ametlik Codex Thedosianus ja nö Rooma õiguse kulminatsioon Corpus iuris civilis, millega püüti muu hulgas elustada klassikalise ajastu juristide loodud õigusteadust. Koolkondade kohta vt ka H. Siimets-Gross. Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng. - Juridica. Nr 9, 2002) Põhimõtteliselt tegeleme meie eraõigusega ning peamiselt eel-klassikalise, klassikalise ajastuga. Niisiis riigivormide järgi vabariigi ja printsipaadi ajaga. Siiski dominaadist ka Justinianuse Institutsioonide ja Digestadega, mis aga kajastavad ka suuresti just eelklassikalist ja klassikalist ajajärku. Rooma õiguse allikad (vt ka E. Ilus. Rooma eraõiguse alused §§ 4, 5) Meieni säilinud Rooma õiguse peamiste allikate lihtsamaks tähistamiseks on mõeldud välja järgmine süsteem: Leges duodecim tabularum - Kaheteistkümne tahvli seadused kirjutatakse tavaliselt
vabalinna staatuse. Lübecki õigus sisaldas endas nt raadi ja maahärrat puudutaviad sätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- ja heakorraeeskirju. Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. a apellatsiooniinstantsiks, kuhu võis kaevata Tallinnas langetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õiguskord säilis Tallinnas kuni 19. saj viimase veerandini. 24. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Rooma õiguse uurimise objektiks olid Institutiones ning eelkige Digesta, niisiis Corpus iuris civilis`e see osa, mis sisaldas antiikaja juriidiliste autorite teoste ja otsuste tsitaate. Uuurimistegevuse raskuspunkt asus Põhja-Itaalias, mida võib pidada Euroopa kõige arenenumaks nurgaks XII sajandil. Põhja-Itaalia linnadest said õpetatud juristide asupaigana kuulsaks Pavia, Ravenna ja eriti Bologna, mis paiknes tähtsate kaubateede ristumiskohal ning sai juriidilise ülikoolihariduse hälliks. 12. ja 13. sajandil tekkisid esimesed moodsad ülikoolid
Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks. Selle tagajärjeks oli piiram
B. arutleb eraldi ususallivuse üle raamatus "Seitsme isiku vestlus" (Colloquium heptaplomere): katoliiklane, luterlane, kalvinist, juut, moslem, pagan ja "loomuliku religiooni" esindaja. Firenze humanismi vaimus väidab B., et eksisteerib kõikidele (positiivsetele) religioonidele ühine vundament. Sellel alusel on võimalik üldine religioosne kooskõla, seejuures erisusi ohverdamata. [18]Hugo Grotius (1583-1645) Õpetuse taustal pikad ususõjad Euroopas [kaart Usud Euroopas], samuti tema Hollandi päritolu. 1618 mõisteti ortodokssete kalvinistide poolt eluks ajaks vangi, 1621 põgenes Prantsusmaale. Gr. oli praktiseeriv jurist ja diplomaat. Traktaat "Sõja ja rahu õigusest" De Iure Belli ac Pacis libri. Kanti katoliku kiriku keelatud raamatute nimistusse. [19]Loomuõiguse vahetuks allikaks on inimlik loomus, ennekõike tema ühiskondlikkus.
Nende vahel on seos, mida võib nimetada korrespondeerumiseks. Teatud subjektiivse õiguse tõttu tekib teistele juriidiline kohustus. Alati ei ole subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste side vahetu iseloomuga. Selleks, et tekiks side subjektiivse õiguse ja juriidilise kohustuse vahel, ei pea õigust justnimelt rikkuma, sest näiteks on juriidiline kohustus ka siis, kui inimene peab silmas pidama seda, et kellelgi on mingi absoluutne õigus. Juriidiline kohustus on niisiis vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku, s.o subjektiivse õiguse kandja huvides. Igasugune käitumine ei ole juriidiline kohustus. Juriidiline kohustus, vajaliku käitumise määr peab tulenema objektiivsest õigusest. Nagu subjektiivne õigus, võib juriidilise kohustuse realiseerimine seisneda mingis tegevuses, kuid õigusnormidest tulenevalt võib see olla ka tegevusetus. Nii on täieliku õigusliku võimu aktsepteerimine
11. SUGUKONNAÕIGUS Arvatavasti on õiguse vanimaks allikaks tavaõigus. Tekis teatud inimkoosluse enda (sugukonna) sees. Õhisond oli milleski olulises kokku leppinud ja sellest kokkuleppest kui omapärasest lepingust peeti kinni. Vajadus protsessuaalsete reeglite järele muutus aktuaalseks sugukondlike sõdade ajal. Ilmselt oli süü kysimuste lahendamine protsessis raskeim. Otsustavaks muutuks nt see kelle juurets leiti nt varastataud asju, otsustav oli kurjategija tabamine teolt. Teiseks tõendite hankimise viisiks oli toetumine teistpoolsetele jõududele .vaideldavatel juhtudel toetuti jumala otsusele, milleks korraldati selline katse mille lõpptulemuse teoreetiline või teline juhuslikkus jättis võimaluse uskuda , et kaasuse lahendasid vaimud. (uputamisproov, liisuheitmine) 12. ÕIGUSELUST ANTIIKAJAL LOKAALÕIGUSENI Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele. Võim
teiseks astmeks põhiliselt põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Euroopas toimunud tööstuse areng võimaldas indiviidil saavutada ühiskonnas suurema iseseisvuse. Riikide tekkimise kohta on enamlevinud lepingi, orgaaniline ja võimu teooria. Lepinguteooria olemus seineb selles, et riik luuakse lepingu sõlmimisega. Nii loobuvad inimesed vabatahtlikult oma loomulikust vabadusest. H. Grotius käsitles suveräänsena mitte monarhi vaid rahvast. Orgaanilise teooria lätted ulatuvad Aristotelese õpetusse. Inimese on asetatud kindlatesse ühiskondlikesse suhetesse. Riik ise on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur. Võimuteooria väidab, et tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus.Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. 3. Riigi mõistest liberaalse rahvusriigi kontekstis.
Kui võimalus toimida on elus määrava tähtsusega, ei saa keegi muutuda õnnetuks, kui ta on täiuslikult õnnelik, sest ta ei tee kunagi midagi eemaletõukavat või labast. ...Aga ta ei ole ka heitlik ja kergestimuutuv: tema õnne ei saa ära võtta kergesti ja juhuslike õnnetuste kaudu, vaid suurte ja korduvate õnnetuste kaudu. Sõprade ja järeltulijate saatus mõjutab õnne. Õnnelik inimene on loogiline. Kaht liiki loomutäius: mõistuslikkuse ja eetose juurde kuuluv. Niisiis ei teki loomutäiused looduse mõjul ega ka vastupidi loodusele, vaid me saame neid vastavalt loomusle omandada. Tegutsedes tuleb lähtuda õigetest põhimõtetest. Loomutäiused seostuvad tegevuste ja tunnetega, aga kõiki tundeid ja kõiki tegevusi saadavad nauding ning kannatus. Loomutäius seostub naudingute ja kannatustega: millistest tegudest ta sünnib, nendesamade kaudu ta ka suureneb ja, kui need on vastupidises, siis hävib. Kesktee, aga mitte alati. 2
1) igavene õigus; 2) loomulik õigus; 3) jumalik õigus; 4) inimlik ehk ilmalik õigus. Reformatsiooniaegne hugenott Gentilleti käsitus: 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures 14.sajandist kinnistub positiivse õiguse mõiste. Loomuõigusliku teoreetilise käsitluse areng kokkuvõtlikult: 1) enne 17.saj: positiivse määrasid õiguse sisu Jumal, loodus ning inimmõistus; 2) 17saj: positiivse õiguse sisu määrasid loodus ja inimmõistus, Hugo Grotius väitis 1632, et loomuõigus kehtib ka sellise kõlvatu oletuse juhul, mille kohaselt Jumalat ei olegi; 3) 18.saj alates: jagamatult üksnes inimmõistus. Premissid on kindlalt inimmõistuse vili ja nende tunnetamiseni jõutakse formaalloogika võtete abil. LOOMUÕIGUS: 1) kaitseb õigluse jt moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse ees; 2) kaitseb igavese ja üldise väärtusi, mille alge on loomuõiguses; 3) ei loe õiguseks üksnes õigusnorme, s
Samas sõda türklaste vastu lubatud ja teatud tingimustel ka teiste kristlaste vastu lubatud. 2) Humanistlik "riigi huvi" teooria(valitseja peab tagama riigi säilimise). Lähtumine kollektiivsetest õigustest, mitte individuaalsest patust. "Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda,mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kui vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud(vastane pole veel rünnanud, aga kavatseb). Sõda on jõudude tasakaalu taastamiseks. 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinsitinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust. Sõjaõiguse küsimustes leidis Grotius balansi teoloogide ja humanistide vahel. Skolastikutelt: õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Ent Gentili'lt: suveräänidel(valitsejatel) universaalne karistusõigus kogu maailmas
suhted: mees oli naise esindaja, eestkostja, st. naine oli samal tasemel lapsega naise eest otsustas mees. Naisel võtmeõigus majapidamine. Säilis neiupõlve nimi. Lahutus: lasteta abielu puhul sai naine tagasi abielueelse vara, lastega lahutuse korral võis kasutada mehe vara elu lõpuni. Vanemate ja laste suhted: vanemad eestkostjad, nende puudumisel allutatud erilistele hooldajatele. Kirik algul vallaslapsi ei tunnistanud, hiljem olukord paranes, vallaslapse hukkajat hakati karistama. Pärimisõigus: algul testament tundmata, maa läks maahärrale, hiljem tekkis Ühiskäe Lääniinstituut, st. lään anti mitmele isikule (N: isa + 2 poega). 1237 a.-st lubati pärandada ka tütardele, 1397 a-st pärandamine kuni 5 põlveni ( ordumeister Jungingeni seadus). Ordumail pärandamisi vähe kuna polnud vasalle. Talupoja pärimisõigus: algul võis pärandada 9 põlveni, hiljem 5 ja 4 põlveni. 14. saj. võis talupoeg
/…/ Lepingud, mis on sõlmitud hirmu ajel, on kehtivad. Hirmu ajel loomuseisundis sõlmitud lepingud on kohustuslikud. Näiteks, kui ma sõlmin lepingu, mille kohaselt pean maksma oma elu eest oma vaenlasele lunaraha või teda teenima, siis ma olen kohustatud seda tegema. Sest see on leping, mille kohaselt üks saab elu, teine aga selle eest raha või teenust; ja seetõttu, kui pole ühtki teist seadust (nagu see on loomuseisundis), mis keelaks lepingu täitmist, siis leping kehtib. Niisiis kui sõjavangid on lubanud maksta enda eest lunaraha, siis on nad kohustatud seda maksma; ja kui nõrgem valitseja sõlmib hirmust tugevama valitseja ees tollega enda jaoks kahjuliku rahu, siis ta on kohustatud seda pidama, kui just (nagu eespool on öeldud) ei teki mõnda uut ja õiglast põhjust hirmuks, mis sõja taas alustab. Ja isegi riigis, kui ma olen sunnitud varga käest pääsemiseks lubama raha, siis lasub mul nii kaua kohustus see ära maksta, kuni seadus mind sellest vabastab
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid
Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama. Moraal ehk kõlblus arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääratest tegudest. Eetika on teadus kõlblusest ja kõlbelistest väärtustest. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moral. Eetika kui empiiriline ehk kogemuslik teadus uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt. Eetika kui normatiivne ehk juhendav teadus põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiipide tunnused: · Universaliseeritavus kehtib kõikidele, kes sarnases olukorras · Ettekirjutavus normed on normatiivsed, neid tuleb järgida · Üleskaaluvus kaaluvad üle teise väärtused, nt maj kasu · Avalikkus peab olema avalik · Teostatavus peab olema teostatav Eetika valdkonnad: · Teoreetiline eetika: o Metaeetika uurib eetikateooriate mõisteid ja struktuuri ning mitmeid abstraktseid küsimusi (kui
Humanistid 2 suunda: 1) Kristlik patsifism. Erasmus: sõda on loomalik, inimloomust korrumpeeriv, mittekristlik. Unistus rahuprintsist. Samas sõda türklaste vastu lubatud. 2) Humanistlik (Machiavelli, Lipsius) ,,riigi huvi" teooria (valitseja peab tagama riigi säilimise): ,,Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis on igal juhul lubatud. Ka siis, kuid vastasel on õiglane põhjus. Ka preventiivsõda lubatud. 6) Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimese 2 põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvaste õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse. Mitte lähtuda hetkekasust (vastane: antiikaja skeptik Cameades: õiglus on lollus ja tuleb alati teha seda, mis on kasulik). Sõjaõiguse küsimustes balansi leidmine teoloogide ja humanistide vahel. Ennetav enesekaitse: piiratud õigus (vaid reaalsete ja vahetute ohtude tõrjumine).
1. Mis on õigusajalugu, tema koht õigusteaduse süsteemis.Saab alguse 19saj teisel poolel. Kuulub teoreetiliste õigusrakenduste alla. Objektiks on õiguse möödanikuuurimine. Uurib õigustegelikkust, vanu õigusnorme ja väärtusi. Õigusajaloo kui teaduse eesmärk on rõhuda uurimist ajaloo järele.Õigusajaloo vajalikkuse ja kasulikkuse probleem:1 . Õ i g u s e ku i a re n e v a t e r v i ku m õ i s t m i n e 2 . I m m u u n s u s p o s i t i v i s t l i ku s t a a t i k a e e s t 3.Arusaamine erinevatest õigusest mõtlemise viisidest. 2. Erinevate lähenemiste võimalus õigusajaloo uurimisel ja õpetamisel, õigusajalooperiodiseeringute erinevad alused.Õigusajalugu saab liigendada: 1.universaalne õigusajalugu. 2.partikulaarne õigusajalugu – mille eesmärk onkäsitleda inimsoo teatava osa õiguse ajalugu. Universaalne omakorda jaguneb 1.geograafiline. 2.kronoloogiline –antiigi, keskaja õigusajalugu. Saame ülevaate õigusest ku itervikust. Negatiivne külg on perioodi
kontseptsiooni vaid riigivõimukorralduseks oli polislik riik. Aristotelese järgi oli Kreeka polis poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Juba keskajal (13. SAJ) sai Aquino Thomas Aristotelesest inspiratsiooni ning leidis, et poliitilise elu põhivormiks on communitas perfecta (väiksem poliitiline kogukond) ehk eneseküllaline poliitiline kogukond, mis on võimeline oma elu korraldama, kohut mõistma ja kurjategijaid karistama. See ei pea hõlmama kogu Euroopat vaid võib vabalt olla väiksem kogukond sarnane linnriigile- aga kogukonnad peavad elama harmoonias. Teiseks partikularistlike mõtlemise juured on Rooma mõtlejate ideedes. Neilt saadi idee, et riigid ei ole omavahel hierarhias, vaid riik peab seisma oma enda huvide eest. Humanistid laenasid Cicerolt mõtte, et riik peab olema inimese moraalse tegevuse keskpunktis, kuna üksikisiku surm on vaid
Püha sõda on sõda uskumatutega, õiglane sõda kristlike naabritega. Püha sõja puhul tuleneb moraalne hinnang vägivallale kavatsustest, õiglase sõja puhul on alati halb, kuid teatud tingimustes vajalik(korra taastamine). Püha sõda on kohustuseks inimesele kui kristlasele, õiglane sõda on kohustuseks inimesele kui alamale ja patrioodile. 5. 16. sajandi skolastikud ja humanistid õiglasest sõjast: põhierinevused 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuses on kaks põhiinstinkti: enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele peab tagama inimeste säilitamise ja ühiskonna kestmise. On kasulik, kui on mingid kindlad reeglid, millest me lähtume. Õiguste ja kohustuste korrelatsioon (vastavus). Sõda saab korraga olla objektiivselt õiglane ainult ühelt poolelt. Ennetava enesekaitse kohta samuti kompromiss: me pole kohustatud ootama esimest lööki. IMPEERIUM 1
õiguse eksisteerimistingimused. Tegu on tunnetusteadusega. Uurides õiguse ja ühiskondliku elu vahelisi mõjutegureid, kasutab õigussotsioloogia mõistetavalt empiirilisi meetodeid. Püütakse leida uuritavate protsesside tekkepõhjusi ja nende protsesside mõjureid. Seega võimaldab see teadusharu ka ulatuslikku formaliseerimist ja rahuldab ehk nende ootusi, kes otsivad õigusteaduses matemaatilist eksaktsust. Õigussotsioloogia uurib niisiis õiguse tekketingimusi, õiguse mõjusid mingis konkreetses ühiskonnas. Selle teadusharu erilised ülesanded on selgitada: a) õiguse suhe ühiskonnaga; b) kuidas õigus reageerib ühiskonna sotsiaalsete seaduspäraste muutustesse; c) kas ja mis eeldustel võimaldab õigus inimkäitumist juhtida; d) kuidas õigus reguleerib järjest pealetulevaid uusi ühiskondlikke suhteid. Kuna õiguse sotsioloogia uurib õiguse tekkimise tingimusi, õiguse mõjusid alati mingis
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei
saavutamisega [Luts 1997, lk 84]. 7 Rahva suveräänsuse idee arendas Johannes Althusius (1586-1638), kes nõudis valitsusvõimu piiride põhiseaduslikku kindlaksmääramist. Rahvas ei olnud oma otsustustes piiramatult vaba. Ükski rahvas ei võtnud astuda loomuõigusest kui rahvaste kaasasündinud rahukorrast [Luts 1997, lk 85]. Uusaegse rahvusvahelise õiguse rajajana on tuntud hollandlane Hugo Grotius (1583-1645), käsitles loomuõiguse vahetu allikana inimlikku loomust, mis avaldub eelkõige inimese ühiskondlikkuses kui tema sisemises olemuses (,,ühiskondlik loomus"). Jumal olevat nimelt loomuõiguse kaudne allikas, sest tema andis inimesele selle ühiskonna loomise, kuid kehtiks loomuõigus ka sel juhul, kui Jumalat ei olekski, rõhutades loomuõiguse iseenesestmõistetavat ja silmanähtavat olemasolu [Luts 1997, lk 85]. Õige mõistus on selline, mis oli kooskõlas
mittefilosoofia ees Demokraatia iseäralise veana nägi Platon ebakompetentsust (see on probleem tänaseni, et puudub mehhanism, mis tagaks ekspert-teadmiste teostumise). Platon demokraatiast vabadus, sallivus, paljusus, igaüks elab nii kui tahab. Mõneks ajaks on see vabadus hea. Piiranguid veel vähem kui oligarhias, keegi pole sunnitud valitsema või olema valitsetud, inimene võib elada rahus, kui linn on sõjas, kurjategija ei karda karistust ja teda ei panda isegi vangi, valitsemistavad on pea-peale pööratud poeg on isale autoriteet, ei karda isa, õpetaja kardab õpilasi, need ei hooli õpetajast. "Isegi koerad ja hobused ei astu kõrvale, kui inimene vastu tuleb." · Demokraatlik inimene ei hooli õieti millestki, on kaootiline kord teeb sporti, siis joob ja laiskleb, kord majandab, siis priiskab. Demokraatia hävitab liigne vabadus. Tollases
Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu , seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekste, millele autor vastas
"Õiglane sõda" on eelkõige kaitsesõda, mis igal juhul lubatud. - Siis, kui vastasel on õiglane põhjus ründamiseks; - Siis kui vastane pole veel rünnanud, kuid kavatseb (preventiivsõda); - Siis kui on vaja taastada jõudude tasakaal. Ulatuslik humanitaarse interventsiooni doktriin: - teiste riikide alamate kaitsmine türannia vastu; - loomuõiguse rikkujate karistamine kogu maailmas Teine humanistide suund oli kristlik patsifism - Rotterdami Erasmus 6. Hugo Grotiuse loomuõiguslik õiglase sõja doktriin Inimloomuse kaks põhiinstinkti on enesesäilitamine ja sotsiaalsus. Õigussüsteem toetub sellele alusele. Rahvusvahelise õiguse reeglid peavad tagama pikaajalise kasulikkuse, mitte lähtuma hetkeseisust. Sõjaõiguse küsimustes tasakaalu leidmine neoskolastikute ja Gentili vahel. Teoloogidelt õiguste ja kohustuste korrelatsioon. Gentililt: suveräänidel universaalne karistusõigus kogu maailmas. Ennetav
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
väärtuste skaalal. · Jumala silme ees on aga minevik, olevik ja tulevik · Tõeline enesearmastus tähendab aga Jumalat üheaegselt. armastada ja iseennast salata. · Loodu ja ajalisus · Väär enesearmastus suubub enesekasusse. · Aeg on vaid seal, kus on maailm oma muutustega. · CARITAS JA CUPIDITAS Niisiis ei loonud Jumal maailma vastavalt mingile · Pöördumisel muutub cupiditas caritaseks. Jumala ajavoolule. armastus äratab inimese. · Maailm ja aeg kuuluvad alati kokku. · Jumala armastus valatakse inimesse (infusio · "Koos ajaga loodi ka maailm ja koos sellega algas caritatis) vt. Ro 5,5. liikumine ja seisundite muutus."
annaabi.ee 
