1. Probleem : Ei toeta formaat DDOC kaasaegsemaid räsi- ja krüptoalgoritme. DDOC vastab kõikidele täna kehtivatele krüptograafiastandarditele, ent üleminek peab toimuma enne kui need aeguvad. 2. Probleem : Võetakse 2015. aasta alguses kasutusele uue krüptograafiaga Mobiil-ID ja 2017. aastast ka uus ID-kaart. Et saaksime nendega digiallkirju anda, peab kasutusele võtma uue formaadi ehk BDOCi. 3. Kas Eesti ID-kaardiga digiallkirja andmiseks on vaja omada internetiühendust? Lisage vastusele põhjendus. Digiallkirjastamiseks on vaja ID-kaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugerit ja digiallkirjastamiseks mõeldud ID-kaardi PIN-koodi. Vastavalt "Digitaalallkirja seadusele" on kehtetu või peatatud sertifikaadiga antud allkirjad kehtetud. Peale allkirja andmist tuleb kontrollida, kas allkirja andja sertifikaat kehtib või ei ehk kas tal on õigus sel hetkel digitaalallkirja anda
ID-kaardi saamiseks peab pöörduma taotlusega Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo poole. ID-kaardist lähemalt · ID-kaart on esmane isikuttõendav dokument ja kehtib kõikjal Eestis. · ID-kaardiga saab reisida Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ning Sveitsis. · ID-kaardi abil saad siseneda riigi või firmade veebiteenustesse. · ID-kaardi abil saad anda digiallkirja. Digiallkirja ja elektroonsete dokumentide kasutamine on mugavam ja odavam kui paberil asjaajamine. · ID-kaardiga saad osta ID-piletit. · ID-kaardiga saad endale isikliku @eesti.ee meiliaadressi, mis on lihtne ja mugav võimalus nii riigiasutustele, firmadele kui kõigile teistele huvitatutele sinuga suhtlemiseks. · ID-kaart on lihtsaim, mugavaim ja turvalisim enesekaitsevahend internetipankade ja teiste e-teenuste kasutajatele.
Tehnika ja erinevad tarkvarasüsteemid, failid, dokumendid on arenenud niikaugele, et inimesel on võimalus ka kõige tähtsamaid asju ajada kodust lahkumata või viibides, kus iganes ta ka ei sooviks. Digitaalselt on võimalik allkirjastada dokumente, läbi mobiili on võimalik sõlmida tehinguid ja teha tellmusi. Käesolev referaat keskendub DigiDoc, ehk DDOC terviksüsteemile, mis võimaldab anda digiallkirju. Uurimisülesanded: selgitada välja, mis on täpselt DDOC uurida digiallkirja ajalugu DDOC tarkvara, formaat ja failikirjeldus Materjal põhineb internetist leitud allikatele. Töö koosneb ühest peatükist, mis on omakorda jaotatud alapeatükkideks. Töö lõpus on välja toodud lisad, mis kirjeldavad referaadi allikate kogumist, ning välja on toodud küsimused, millest autor rohkem teada sooviks. 3 1. DDOC 1.1. Ajalugu Digitaalallkirja ajalugu ulatub 19. sajandisse
Seega on digilahenduste loomisel ka nende protesesside juures oma positiivsed küljed, mis kannustaksid inimesi nende võlusid kasutama. Positiivsete kogemustega käivad alati kaasas ka negatiivsed ning seda kindlasti ka teemadel, mis nii delikaatsed ja personaalsed. Abielu ning sünni registreerimisega veebis kaoks ära kogu ametlik koosviibimine ning tähistamine, tegemata jäävad kenad pildid meenutada aastaid hiljem ei ole pea midagi peale arvutis antud digiallkirja. Samuti kerkib esile ka küsimus turvalisuse osas: kui lihtne või keeruline oleks selliseid dokumente võltsida? Praegusel hetkel on võimalik USAs ja Austraalias registreerida lapse sündi veebis ning piisavate teadmiste ja oskuste korral seeläbi luua endale kasutuseks uus identiteet, millel tegelikult reaalset alust ehk lapse sündi ei ole. Seega tuleb olla ettevaatlik, luues uusi infosüsteeme, mis peaksid lihtsustama meie elu, kuid kasutavad delikaatseid
aprill 2015 nr 2-5/33 Algus kell 10.00, lõpp kell 11.00 Juhatas Priit Kadakas Protokollis Miia Toots Võtsid osa: Mari Murakas, Siret Tamm, Pille Lõvi, Varbo Tuust PÄEVAKORD: 1. Digitaalallkirjastamise koolituse läbiviimist organisatsiooni töötajatele 1. KUULATI P. Puu- rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja halbadest külgedest. Kuidas allkirjad hõlbustavad organisatsiooni tööd ja kiirendavad dokumentide vahetust eri firmade vahel. Samuti digiallkirja turvalisusest ning ohtudest, mis on seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. Firma muutmine kaasaegsemaks ja turvalisemaks. Tutvustas koolituse planeeritavat kava. OTSUSTATI: 1.1 Kiita heaks koolituse läbiviimise kava (lisatud). Koolituse läbiviimise eest määratakse vastutavaks projektijuht Katrin Suur. Priit Kadakas Miia Toots
Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud). 2. Koolituse läbiviimise eest vastutab projektijuht Liina Sikk. Mari Maasikas Juta Jänes
kogumise nõuded ja korra Märgukirjale ja selgitustaotluse vastamise aeadus-sätestab isiku pöördumise vastamise korra niivõrd,kuivõrd see ei ole sätestatud teise seadusega. Avaliku teabe sedaus-eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikuse ja igaühe juurdepääsu võimalus.(Kuritegevuse ja väärtegude üldistav statistika,andmete riigieelarve tulude laekumise kohta,andmete ohu kohta inimeste elule,tervisele ja varale) Digiallkirja seadus-sätestab digiallkirja ja digitaalse temli kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenused. Asjaajamiskorra ühtsed alused-määrus reguleerib riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning avaliku- Õiguslike juriidiliste isikute asjaajamisele esitavaid nõudeid,dokumendi vormistamise nõudeid. Isikuandmete kaitse seadus-sätestab isikuandmete töötlemise tingimused ja korra isikuandmete töötlemise riikliku järelvalve korra vastutuse isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest.
Praegu on Eesti vaieldamatult üks teenäitajaid maailmas, olles interneti korralduse vallas oma sõna- ja mainejõult tunduvalt suurem kui me oleme oma pindalalt, koguproduktilt või inimeste arvult. Veerand valijaskonnast hääletab internetis ning 95% tuludeklaratsioonidest täidetakse internetis. Sama suur osa ravimiretseptidest kirjutatakse välja interneti kaudu. Inimesed pääsevad ligi enda digitaalsetele tervise- ja hambaraviandmetele. Inimesed on andnud miljoneid seaduslike digiallkirja ja seda riigis, kus on 1,3 miljonit elanikku ning see kõik käib turvaliselt. Muret võib tunda sellepärast, et ehkki nii Eestis, kui ka paljudes teistes riikides on ilmselgelt infotehnoloogia ja sellega seotud teenustevõrk ühiskonda muutnud nõnda põhjalikult, et tagasipöördumist sellele eelnenud aega on võimatu ette kujutada, ei pööra meie riik siiski kübersõja ohule piisavalt tähelepanu. Just selle probleemiga peakski rohkem tegelema. Riigil võivad olla, väga võimsad
lisaks meile kui Eesti riigi elanikud. Eesti riigi üheks suurimaks trumbiks on meie e-lahendused. Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtunik. Kosmose riigiks astumine on jätnud Eestist ma järjekordse tähtsa märgi .Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on
2007. aasta teiselpoolel läbiviidud uuring näitab, et Eestis, 15-74 aastaseid internetikasutajaid, on 687 000. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguse informatsiooni leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eestis on kõrgelt arenenud e-riik. Olemas on E-kool, e-pank, e-riik ja teisigi e- teenused. Eesti riigi arenenud e-teenused annavad meile isegi võimaluse e-valimisteks, mille usaldusväärsus on küll kahtluse alla seatud.Veel on võimalus anda digiallkirja, seda toimingut on kogu Eesti rahvast 2008. aastal kasutanud vaid 4 %. Kahjuks on veel e-riigi teenustest teadvaid inimesi vähe, 2008. aastal oli asjaga kursis ainult 30% elanikest. Internetil on veel teisigi hüvesid peale e-teenuste. Maailmas on aina suuremat populaarsust kogumas internetis olevad ostukeskkonnad. Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat viis kõigis liikmesriikides läbi uuringu, milles selgus, et ostlemine internetis on muutunud populaarsemaks
valgustus jne. Neljas peatükk annab nõuded sisustusele. Viiendas peatükis on kirjas õpitegevuse nõuded ja kuuendas on rakendamiseks vajalikud nõuded. Arvutivõrkude ja nende kaitsmise jms. kohta on kirjutatud mitu määrust mis annavad ette kindlad tingimused ja nõuded näiteks salasõnade, isikuandmete ja muu salajase info edastamise ja kirjutamise nõuded. Üks turvalisuse seadusandlusest on digitaalne allkiri ja kõiksugused sertifikaadid. Kuna digiallkirja kasutamine on suurenenud siis on ka sellekohta kirjutatud üles vajalikud seaduseread. Näiteks üks lõik: § 2. Digitaalallkiri (1) Digitaalallkiri on tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja andja kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. (2) Digitaalallkiri moodustatakse turvalises allkirja andmise vahendis sisalduvate allkirja andmiseks vajalike andmete
Nüüdseks on ka mindud nii kaugele, et koos ühistranspordi piletiga koos saad osta ka nt. loomaaia või botaanikaaia pileti. Teiseseks üpris levinud valdkonnaks ID-kaardi kasutamisel on autentimine, mille abil saad lihtsalt sisened nt. internetipanka, ilma, et peaksid kasutama mingeid pinkalkulaatoreid või paroolikaarte. Elektroonilisi isikutuvastusi on kokku tehtud tänaseks 435490064. Samuti kasutatakse ID-kaarte digiallkirja andmiseks, mis on turvaline viis anda oma allkiri mingile dokumendile vms. Digiallkiri on seaduse järgi võrdne tavalise käsitsi kirjutatud allkirjaga. Tänaseks päevaks on digiallkirju antud kokku 26185499 (Ibid.:4). Kõik Eesti asutused on kohustatud vastu võtma digiallkirjaga allkirjastatud 2 http://www.sk.ee/ 3 http://www.riso.ee/ 4 http://www.id.ee/ 18.01.2010 22:12 seisuga Tallinn 2010 dokumente
Tegevusluba Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. 5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. 6. Audiitorkontroll Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga
kasutatakse teatud salajast võtit (key). Seda saab kasutada: · Andmete konfidentsiaalsuse tagamiseks ilma võtmeta näeb vaid krüpteeritud kuju, aga ei pääse tänu matemaatilistele seostele ligi teabele · Andmete tervikluse tagamiseks (privaat)võtit omamata ei saa andmeid tänu matemaatilistele seostele muuta. Kasutatakse turvalises sides ja signeerimise ning digiallkirja alusena 20.Digitaalandmete käideldavuseks on vajalik: · regulaarne varukoopiate tegemine (varundamine) · õigesti ekspluateeritavad arvutisüsteemid · digitaalandmetel põhinev asjaajamiskord · andmete edastamine üldise andmesidevõrgu (Interneti) vahendusel 21.Digitaalandmete terviklus - On kolm alternatiivi (eri turvatasemetega):
pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. 4.3. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i (http://mtr.mkm.ee/) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris
ee/litsentsid/. Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. 4.5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i (http://mtr.mkm.ee/) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris
· Kasutatud aheldamise võte peab välistama andmete märkamatu vahelt kustutamise. · Kasutatud krüptovahendid peavad vastama HT.52 nõuetele. · Kellelegi töötajatest tuleb teha kohustuseks kontrollida perioodiliselt nimetatud ahela terviklust ning see peab olema dokumenteeritud tema töölepingus, ametijuhendis või nende lisades. ____________________________________________________________________ HT.34 Digiallkirja kasutamine HT.34 Digiallkirja kasutamine M 2.265 ja M 4.34 parametriseering Lisaks M 2.265 ja M 4.34 nõuetele tuleb lähtuda alljärgnevast: · Digitaalallkirjaga ja/või digitaalse templiga, mis vastab Eesti Vabariigi digitaalallkirja seaduses sätestatud nõuetele võib varustada nii andmebaaside kirjeid, välju, terveid andmebaaside tabeleid, terveid andmebaase jne. Iga asutus peab ise
teadmiste arendustegevus ja infoturbe spetsialistide koostöö alates 2000. aastast. Valikuline kronoloogia koostöö arengust: Eesti Vabariigi sünniga alustas Küberneetika Instituut infoturbe alaseid töid. · 1998 telepanganduse levik võimaldas pankede küberkaitsealase koostöö tekke. · 2000 jõustub poliitiline kokkulepe rahvusliku elektroonilise isikute identifitseerimise infrastruuri väljaehitamiseks (digiallkirja seaduse näol) ja alustatakse töödega. · 2003 tekib rahvusvaheline küberkuritegevus. · 2005 E-hääletus ja NATO kompetentsikeskus. · 2006 asutatakse operatiivkoostöö koordineerimiseks CERT ja lepitakse kokku avalikkuse teavitamiseks mõeldud Arvutikaitse 2009 programm · 2007 pannakse Pronksiöö tagajärjel Eesti küberkaitsealane koostöö proovile · 2008 võetakse vastu riiklik "Küberjulgeoleku strateegia 2008-2013" ja alustatakse
· interpretaator java, sisaldab JVM teostuse; · aplettide läbivaatamise programm appletviewer, asendab veebilehitseja; · silur jdb; · disassembler javap; · varundusprogramm jar; · dokumendikoostamise programm javadoc; · C keele päisfailide genereerimise programm 5 javah ; · digiallkirja lisamise programm javakey; · programm native2ascii, mis konverteerib rahvuskeelse teksti Unicode sümbolite jadasse; · Java-klasside standardteegid; · näited; · dokumentatsioon; · erinevad utiliidid; · Java programmide käituskeskkond (JRE). Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad Kaasaegsed Java rakenduste integreeritud arenduskeskkonnad on järgmised: NetBeans, Sun Java Studio
/variatsioonide arv n elemendist k kaupa/ Meie näites V8 = 8 7 6 5 =1680 4 Erijuhtumid: Vn =1 Vnn = n (n -1) ... (n - n +1) = n (n -1) ... 1 = n! 0 Veel näiteid: 1. Mitu erinevat 5-kohalist arvu saab moodustada numbrite 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 abil, kui korduvaid numbreid ei tohi arvus olla? Lahendus Leida on vaja V9 . Vastavalt arvutusvalemile leiame V9 = 9 8 7 6 5 =15120 5 5 2. Digiallkirja andmiseks vajalik PIN2 kood on 5-kohaline. Ants pani tähele, et Peetri PIN2 algab numbriga 2 ning lõpeb numbriga 4. Veel tundus Antsule, et kõik numbrid olid erinevad. Mitu katset peab Ants maksimaalselt tegema, et Peetri PIN2 koordi teada saada? Lahendus Kuna numbrid on erinevad, algus- ja lõpunumber aga teada, siis tuleb leida V83 = 8 7 6 = 336 Seega, kui on tehtud juba 335 katset ning PIN2 koodi veel ei ole kätte saadud, siis 336
just.ee/litsentsid/. Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. 4.5. Majandustegevuse registris (MTR) registreerimine Majandustegevuse registri MTR-i (http://mtr.mkm.ee/) eesmärk on pidada arvet ja teostada järelvalvet erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate, seadusega nimetatud asutuste, sihtasutuste ja mittetulundusühingute üle. Alustav ettevõtja peab välja selgitama, kas tema tegevus tuleb registreerida majandustegevuse registris. Majandustegevuse
Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks, kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris, peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise on küllaltki lihtne. Järjest ulatuslikum on sealjuures digiallkirja kasutamine, mis teeb protsessi tunduvalt mugavamaks, säilitades turvalisuse. [9] FIE maksukohuslasena 6.1 Sotsiaalmaks 6 FIE maksab sotsiaalmaksu oma ettevõtlusest saadud tulult, millest on tehtud tulumaksuseaduses lubatud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, arvestades sotsiaalmaksuseaduses kehtestatud alam- ja ülempiiri. FIE sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav tulu
Selleks võtab allkirja andmiseks kasutatud programm automaatselt ühendust Sertifitseerimiskeskuse serveriga ning kontrollib, kas sertifikaat on kehtiv kui on, väljastab Sertifitseerimiskeskuse server talle spetsiaalse tõendi, mis lisatakse allkirjale. digiallkirjastamiseks on vaja IDkaarti, Internetiühendusega arvutit, kaardilugejat ja digiallkirjastamiseks mõeldud IDkaardi PINkoodi digiallkirju saab anda sertifikaadi kehtimise ajal digiallkirja kontrollimisel vaata alati, kas allkirjaga on seotud kehtivuskinnitus Digitaalallkirju on lihtne ja mugav anda ja kontrollida Sertifitseerimiskeskuse DigiDoc süsteemi abil, mida saab kasutada tasuta. Digitaalallkirja võib anda mitmel moel. Alljärgnevalt vaatleme vaid mõnda neist, kuid võimalikud digitaalallkirja andmise süsteemid pole kuidagi piiratud. Digitaalallkirja toe saab lisada praktiliselt kõigisse rakendustesse ja programmidesse, kus seda vaja on.
E-õppe peamine eelis on see, et: on võimalus universaalse õpikeskkonna kasutamiseks õppija asukohast sõltumata Kas e-õpe on tavaõppe kopeerimine uute vahenditega? Ei Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on: arvutite massiline kasutamine ja interneti ja sellel baseeruvate struktuuride ning teenuste levik Ettevõtte e-äri infosüsteemi mudelis on välisklientidel võimlik ligi pääseda: ekstranetile ID kaarti kasutatakse: siseriikliku isikuttõendava dokumendina, digiallkirja andmiseks ja pangateenuste kasutamiseks Valitsusasutuste dokumendihalduse programm (DHP): on riigikantselei algatatud riigiasutuste koostööprogramm üleminekuks digitaalsele dokumendihaldusele omavahelises asjaajamises Seos äristrateegia ja IT strateegia vahel on: otsene, kuna ka IT strateegia puudutab läbivalt kõiki ettevõtte põhi ja tugitegevuste infoga varustamist. Tugitegevuste infotehnoloogiavajadus: seob põhitegevuse ja tugitegevuse infotehnoloogilise
56. Krüptograafia on teksti salastamine võõraste eest. Kaks kasutab seda allkirjastatud ning tavalise teksti avamiseks. põhivõtet krüpteerimiseks – 1. substitutsioon – olemasolevate PGP(Pretty Good Privacy) on e-maili krüpteerimise skeem. märkide asendamine teiste märkidega 2. transpositsioon – Kasutab sessioonivõtit, avalikke võtmeid, räsifunktsiooni ja olemasolevate märkide järjekorra muutmine. Kasutatakse digiallkirja nagu eelnevalt seletatud. PGP on tänapäeval sümmeetrilise võtme ja avaliku võtme krüptograafiat. standard. PGP pakub turvalisust rakenduste tasemel. Sümmeetrilise võtme puhul on sama võti nii saatja kui 66. Transpordikihi turvalisus, SSL töötab transpordi kihil, vastuvõtja. Avaliku võtme puhul krüpteeritakse tekst avaliku pakkudes turvalisust igale TCP-põhilisele rakendusele, mis võtmega ja dekrüpteeritakse salajase võtmega
ITtaustaga ametid LHVs: •Analüütik •Arendaja •Kvaliteedispetsialist •Administraator •ITtugi Aga see ei ole kõik. «Äri», kelle jaoks IT taust on juba eeldus: •Tootearendus •Ärianalüüs •Andmeanalüüs •Kasutajamugavuseanalüüs(UI, UX) •Protsessideoptimeerimine •Frontendarendusja prototüüpimine •Turundus, SEO&SEM •jne Üks suuremaid takistusi maailmas digiallkirja lendamiseks on, et pole piisavalt juriste, kes saaks aru, kuidas digiallkiri töötab, et saaks seadusemuudatusi sisse viia. «Äri saab aru, mis on IT võimalused» «IT saab aru, mis on äri eesmärgid» Sellest enam ei piisa. Agiilne arendus ei ole mingi «asi, mida IT teeb» Äri peab arenema agiilselt. Äri ja tehnoloogia arenevad koos. 169. Lean põhimõtted.
Menetlus peab olema erapooletu ja ka näima erapooletuna. Vorminõuded Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Elektroonilist vormi saab kasutada mõlema poole kokkuleppel. Avalduste/taotluste puhul on vajalik digiallkirja. Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud.
Menetlus peab olema erapooletu ja ka näima erapooletuna. Vorminõuded Haldusakt antakse kirjalikus vormis, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. Haldusakti võib anda muus vormis edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. Elektroonilist vormi saab kasutada mõlema poole kokkuleppel. Avalduste/taotluste puhul on vajalik digiallkirja. Määrus, haldusleping on kirjalikud. Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtteid. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Haldusakti põhjendamine (1) Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud.
annaabi.ee 
