Osakestefüüsikas kasutatakse seda sõna protsessi jaoks, mille käigus osake põrkub oma antiosakesega. Kuna peavad kehtima energia ja impulsi jäävuse seadused, ei kao osakesed päriselt, vaid muutuvad teisteks osakesteks. Kokkupõrkel kandub osakese ja antiosakese energia üle tekkinud väljaosakesele (gluuon, W/Z boson või footon). Need osakesed omakorda muutuvad uuteks osakesteks. 7) Standardmudel Standardmudel võtab kokku füüsikute tänapäevased arusaamad elementaarosakestest ning looduses valitsevatest fundamentaaljõududest. Standardmudelisse kuuluvad kaks praeguseks välja töötatud teooriat: kvantkromodünaamika ja elektronõrga interaktsiooni teooria. 8) Esinevad vastastikmõjud nimeta 4, oska reastada, igaühe tunnused (võrdle) Gravitatsioon, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju, tugev vastastikmõju
Milliseid osakesi langeb Maale kosmosest? lk 48 10. Kirjelda, kuidas töötavad kiirendid. Milliseid osakesi ja kuidas kiirendatakse? Lk 48-51 11. Millistest osadest kiirendi koosneb? Lk 50-51 12. Mille poolest erinevad lineaarkiirendi ja tsükliline kiirendi? Lk 50 13. Milliseid meetodeid kasutatakse osakeste vaatlemiseks ehk detekteerimiseks? Lk 51-53 14. Selgita Wilsoni kambri, mullikambri, ionisatsioonikambri, triivkambri ja pooljuhtkambri töötamist. 15. Selgita, mis on standardmudel ja pane kirja, mis on tähtsaimad avastused, mis on tehtud ja mis ootavad avastamist. 1) kõige nõrgem gravitatsioonijõud kõigi osakeste vahel 10-36, nõrk tuumajõud kehtib kõigile elementaarosakestele, v.a footon 10-7, elektromagnetiline vastastikmõju elektriliselt laetud osakestele mõjub 1, kõige tugevam tugev tuumajõud hoiab kvarke koos - 20 2) elementaarosake, mis ei koosne mingitest algosakestest, on fundamentaalosake,
Lisaks EFAS tabeli kirjeldus. Selgitati ettevõtte sisemisi aspekte mis mõjutavad tööd, kirjeldatud ärimudelit, kuidas hinnata ettevõtte ärikultuuri ja selle mõju strateegiale. Lisaks IFAS tabeli kirjeldus. Huvitavaks punktiks oli VRIO (value, rareness, imitability, organization) raamistik, millega saab hinnata firma kompetentse. Üllatajaks oli ka see, kui palju on olemas erinevaid ärimudeleid (vähemtuntud nt. De Facto tööstusharu standardmudel). Toodi välja SWOT-i ja SFAS-i põhimõtted, strateegiliste võimaluste loomine läbi TOWS-i, konkurentsivõimelususe põhialused. Õppisin juurde SO, ST, WO, WT strateegiate kohta. Huvitavad olid erinevad konkurendi ründamistaktikad (nt. Guerilla warfare) ja kaitsetaktikad. Raamat kirjeldas kolme korporatiivse strateegia aspekti, kuidas rakendada strateegiaid ja erinevate kasvude mõisteid. Sain teadmise, et kolm strateegiat on kasvu-, stabiilsuse- ja kärpimisstrateegia
Fermionide jaoks kehtib Pauli keeluprintsiip. Üldisemalt väidab Pauli printsiip, et kaks identset fermioni (poolarvulise spinniga osakest) ei saa jagada sama kvantolekut. Fermionide alla kuuluvad kvargid ja leptonid ja ka liitosakesed nagu barüonid, paaritu massiarvuga aatomituumad (nt triitium, heelium-3) ja nukleotiidid. Kõigi tuntud elementaarsete fermionide spinn on 1/2. Fermionid on mateeriale põhjapnevad ehituskivid. Standardmudelis on 12 fermioni: 6 kvarki ja 6 leptoni. Standardmudel klassifitseerib kõik teadaolevad elementaarosakesed. Kvargid Kvargid on fundamentaalsed nullist erineva massiga osakesed, mis seniste katsete andmetel on sisemise struktuurita ja punktikujulised. Kvargid alluvad tugevale interaktsioonile ning vastavaltkvarkmudelile on kvargid barüonide ja mesonite koostisosadeks, mis on tugevaim teadaolev elementaarosakeste interaktsioon e. vastastikmõju. Kvargid esinevad alati koos teiste kvarkide või antikvarkidega, mitte kunagi üksinda. Katsetes
keskmise poolestusajaga 15. Millised aatomituumad on stabiilsemad? need, kus on rohkem neutrone 16. Termotuumareaktsioon toimub kergete tuumade sünteese 17. Millise nime all tuntakse praegu lühikese lainepikkusega elektromagnetkiirgust, mida 19.saj lõpus nim. x-kiirguseks? röntgenkiired 12. Test 1. Kus on õige väide “elementaarosakesel võib olla sisemine struktuur”? tõene 2. Elementaaroskeste standardmudel seob ühte järgmised vastasmõjud a. elektromagnetiline vastasmõju b. nõrk vastasmõju c. tugev vastasmõju 3. Klassikaline relatiivsusprintsiip väidab, et kehade liikumise kirjeldamisel on kõik inertsiaalsüsteemid samaväärsed 4. Maast eemalduv rakett kiirgab Maa poole valgussignaali. Valgussignaal liigub Maa poole kirgusega, mis võrdub 300 000 km//s 5. Kui keha kiigub valguse kirusele lähedase kiirusega, siis kehaga mitteseotud taustsüsteemis
Infovarade omadused: · Varade suur, kuid kaudne väärtus: seda on tihti raske hinnata · Portatiivsus: väikeste füüsiliste parameetritega ja kergest teisaldatavatel esemetel võib olla väga suur väärtus · Füüsilise kontakti vältimise võimalikkus (eriti kaasaja netiajastul): füüsiline ja loogiline asukoht ja struktuur eralduvad järjest üksteisest · Kahjustuste varjatus: neid on tihti raske ja keeruline avastada 9.Turbe kahjustumise standardmudel · Infovaradele (infosüsteemile) mõjuvad ohud (threat) · Ohud võivad ära kasutada süsteemi turvaauke e nõrkusi (vulnerabilities) · Ohud koos nõrkustega määravad ära riski (risk) · Ohu realiseerumisel tekib turvakadu (security loss) · Riski vähendamiseks tuleb turvaauke lappida turvameetmeid (security measures) kasutades 11.Turbemõistete olemus · Oht (threat) potentsiaalne (info)turbe rikkumine
Nüüd nad on teadaolevalt komposiit osakesed, mis on valmistatud quarks. Mõistmise omadused nucleon on üks peamisi eesmärke quantum chromodynamics, kaasaegse teooria tugeva vastasmõju. Prooton on kergema baryon ja selle stabiilsust mõõdab baryon arvu säilitamiseks. Prooton eluajal seega paneb tugeva piiranguid spekulatiivsete teooriatega, mis püüavad laiendada Standardmudel osakeste füüsika. Neutron laguneb arvesse prooton kaudu nõrk vastastikmõju. Kaks on liikmed isospin vammus (I = 1 / 2). 4.laenguarv, Tuuma laenguarv on prootonite arv keemilise elemendi tuumas. ... Neil isotoopidel on küll fikseeritud järjekorranumber tabelis (seega ka kindel laenguarv). 5.massiarv, Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas 6 keemiline element,
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasol...
annaabi.ee 
