5) Elektroenergeetika ( mis see on, mida hõlmab, näited) Elektroenergeetika on elektromagnetjõudude üks kahest tähtsaimast tehnilisest rakendusest. Elektroenergeetika hõlmab kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Näiteks päikesepatarei abil valguskiirguse energia elektrienergiaks muundamine, hüdroelektrijaamades voolava vee kineetiline energia elektrienergiaks muundamine 6) Elektromagnetiline infotehnika (mis see on, mida hõlmab, näited) Elektromagnetiline infotehnika on teine elektromagnetjõudude tähtsaim tehniline rakendus. Elektromagnetiline infotehnika hõlmab andmete, kõne, muusika või muu sellise esitamist ja ülekandmist elektromagnetilise signaalina. Samas on ka tegemist info elektrilise, magnetilise või optilise salvestamise ning töötlemisega. Näiteks kõnet, mis on oma olemuselt mehaaniline protsess, saab mikrofoni abil teisendada elektriliseks võnkumisteks
avaldumisvormid. Kõik loodusnähtused taanduvad kokkuvõttes neljale vastastikmõju liigile: tugevale, elektromagneetilisele, nõrgale ja gravitatsioonile. Jõud, millega me oma igapäevases elus kokkupuutume, on valdavalt elektromagneetilise päritoluga. Näiteks: elastsusjõud, hõõrdejõud, organismide lihasjõud. Elektromagnetjõudude kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektromagneetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika oleneb kogu inimtegevust elektrienergia tootmisel, ülekandel ja kasutamisel. Elektrijaamades muudetakse mingi muu energia elektrienergiaks: · soojuselektrijaam kütusepõletusenergia · hüdroelektrijaam voolava vee energia · tuumaelektrijaam aatomituumade seoseenergia · päikesepatarei valguskiirgusenergia Elektromagneetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info edasi
magnetväli ja vastupidi. Looduses eksisteerivad vastastimõjujõu tüübid. 1) Gravitatsioon vastastikmõjujõud 2) Tugev vastastikmõjujõud 3) Nõrk vastastikmõjujõud 4) Elektromagnetiline vastastikmõjujõud sellele jõule taanduvad ka elastsusjõud, lihasjõud, hõõrdejõud. Elektrienergia kasutamise valdkonnad. 1. Elektroenergeetika Seotod elektrienergia tootmisega näiteks: soojus, tuule, veest või muust energiast. 2. Elektriline infotehnika Alguse sai telegraafi leiutamisega. Elektrilaeng Kahte keha omavahel hõõrudes anname neile kehadele elektrilaengu. |-----| Looduses esineb kahte liiki laenguid positiivsed ja negatiivsed. Nende vahel esinevad tõuke- ja tõmbejõud. Kõige väiksemat looduses esinevat laengu suurust nimetatakse elementaarlaenguks tähistatakse e+ või e-. Kuna elementaarosakesed on laenguga suurused, siis iga keha kogu laeng on võrdne algosakeste laengute summaga. Stabiilses
Failisüsteemide väär eksport Unixi all jätab failid kaitsetuks; Andmekandja riskantne saatmine; Faksi juriidilise siduvuse ülehindamine; Ühenduse lahutamata jäämine; Krüptomoodulite väär kasutamine; Indeksiandmete halb sünkroniseerimine arhiveerimisel; Andmebaaside sünkroniseerimisviga; Vead mobiilseadmete sünkroniseerimisel; Teadmatus ja motivatsioonitus Turvaauk mitte ainult infotehnika kasutajate, vaid ka näiteks koristajate ja väljastpoolt kutsuvate või saadetud töötajate puhul. Juhendamatuse ja järelevalvetuse korral võivad nende tegutsemisega kaasneda ühenduste lahutamine, koristusveega tekitatud kahjustused, dokumentide või andmekandjate äraviskamine, katsed arvutitel mängida jne. Puuduste seas on muuhulgas järgmised: Andmekandjate ja dokumentide puudulik hävitamine kodutöökohas; Sündmuste väär tõlgendamine;
Käsilampide ja tööriistade toiteks kitsastes või niisketes oludes Veealustes valgustites Elektrilistes mänguasjades Väikepinge valgustites Liiklusvahendites (veesõidukites) Haiglates SELV süsteemi teeb ohutuks: Väikepinge, mis ei ületa 120V/DC ja 50V/AC; Väga väike võimalus kokkupuuteks suurema pingega ahelaga; Maanduse ja voolu tagasitee puudumine, mida vool läbiks. PELV süsteemi kasutatakse: Side- ja infotehnika paigaldistes Mõõtesüsteemides Juhtimis- ja reguleerimisahelates 4 PELV süsteemi kasutatakse juhul, kui kaitseväikepinge ahel sisaldab elektroonika ja nõrkvoolu seadiseid, mis vajavad talitlusmaandust (häirevastast maandust). Tavaliselt ühendatakse üks toiteallika poolustest (või kolmefaasilise toiteallika neutraal) maandusega ehk ühendatakse
infot ei olegi. Infoüleküllus – infot on liiga palju ja seda ei suudeta hoomata/hallata. Valel ja õigel infol vahet tegemine on raskem. Oluline põhjustaja on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) areng. Põhjustas teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust. Aitab teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur? Informatsioon ning inimesed, protsessid, protseduurid, vahendid, rajatised ja tehnoloogia, et informatsiooni luua, kasutada, edastada, säilitada ja hävitada. 12. Milline ühiskond on infoühiskond? Mis teda varasematest ühiskondadest eristab?
Tänapäeval on infoteadus kujunemas neid valdkondi hõlmavaks katusmõisteks: infoteadus, raamatukoguteadus, raamatuteadus, bibliograafia-, dokumendi- ja arhiiviteadus. 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis- on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. Infoüleküllus- Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng. Mõõtmatult suurenenud informatsiooni hulk ja kommunikatsioonis osalejate arv. IKT vahendite, nende võimaluste hea tundmine ning teadlik uute meetodite juurutamine ja kasutamine võimaldab tekkinud raskusi kiiremini ületada. 11
toime tulla? Informatsioonikriis on infotöö traditsiooniliste meetodite kriis. Teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust tekitas olukorra, mida esialgu käsitleti kui informatsioonikriisi; tänapäeval tunneme seda nähtust rohkem infoülekülluse, ka infoväsimuse sündroomina. Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. Väidetavalt on aastatel 1970-2002 toodetud rohkem informatsiooni kui eelneval 5000 aastal kokku. Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Inimese võime infot vastu võtta ja töödelda ei ole aga aja jooksul muutunud 31. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks?
publikatsioonide arvu äärmiselt kiire suurenemise kõrval kasvab ka info hulk, mis üldse ei satu üldisesse teadusliku kommunikatsiooni süsteem ning suureneb mittepublitseeritava info osatähtsus.; Oluline põhjustaja on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areng. Peamine tee infokriisi ületamiseks on/oli teadus-liku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 31. Mis aastat ja millist sündmust peetakse infoteaduse alguseks? 17. Saj, teadusliku kommunikatsiooni teke ja areng 32. Millal ja kuidas sai alguse professionaalsete raamatukogutöötajate koolitus Eestis? 1918 esimesed jutud vajadusest koolitada professionaalseid raamatukogu-hoidjaid
mõju avaldumisvormid. See on inimese jaoks tähtsaim vastastikmõju. Peaaegu kõik jõud, millega inimene oma igapäevaelus kokku puutub (nt. elastsusjõud, hõõrdejõud, elusorganismide lihasjõud) on elektromagnetilise päritoluga (erandiks on vaid kehale mõjuv raskusjõud. Aatomeid, molekule ja tahket ainet hoiavad samuti koos elektrijõud. Elektromagnetilise vastastikmõju kaks tähtsaimat tehnilist rakendust on elektroener- geetika ning elektriline side- ja infotehnika. Elektroenergeetika tegeleb elektriener- gia saamisega (soojuse, valgusenergia, mehaanilise energia või aatomituumade seose- energia arvelt), elektrienergia ülekandega ning muundamisega inimesele vajalikuks energialiigiks. Elektrienergia on mugavaks vahelüliks loodusest ammutatava ning inimtegevuses kasutatava energia vahel. Elektromagnetiline side- ja infotehnika hõlmab helides, kujutistes vms. sisalduva info esitamist elektriliste võnkumiste jadana
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE..................................................................................................3 WLAN'I RAKENDAMISE VÕIMALUSED........................................................................................4 WLAN TOPOLOOGIAD........................................................................
ligipääsu- ning asjaajamiskord · Paberdokumendi konfidentsiaalsuse tagab nende hoidmine kindlas kohas ja teisaldamine usaldatava saatja kaasabil 18.Digitaalteabe turve: erijooni · Tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamise võtted erinevad suuresti paberdokumentide heast tavast. Selle juures kasutatakse kaasaja infotehnika ja krüptograafia vahendeid (põhinevad matemaatikal) · Oluline moment on kasutaja autentimisel arvuti või infosüsteemi ees, mille käigusb ta tuvastab, et tema on ikka tema ja tal on õigus teatud dokumente (teavet) vaadata, luua, kustutada, muuta jne · Käideldavus tagatakse tihti üle võrgu (Intreneti). Ülilevnud on klient-server süsteemid 19.Krüptograafia rakendamisest
* Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt. Microsoft (infotehnika), Bank of America 3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad seal, kus on odavam) Nt.General Motors (autotööstus) 4) suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla valmis tulevikus kasutama selle riigi ressursse või laiendama sinna turgu. Nt. Exxon Mobil, General Electric (elektroonikatehnika) Paiknemine 1
NT: 1. 20-15V, 50 või 60 Hz ilma lisahambata värv lilla. PELV Mõningates väljaannetes nim PELV süsteemi ka maandatus-kaitse väikepinge süsteemiks. PELV süsteemi kasutatakse juhul kui käitse väikepinge ahel sisaldab elektroonika ja nõrkvoolu seadiseid, mis vajavad talitlus maandust. Tavaliselt ühendatakse üks toiteallika poolustest(või 3faasilise toiteallika neutraal) maandusega ehk ühendatakse madalpingelise toitevõrgu PE juhiga. PELV süsteemi kasutatakse: 1) side ja infotehnika paigaldistes 2) mõõtesüsteemides 3) juhtimis ja reguleerimis ahelates Väike pinge ahelates kasutatakse palju pistikühendusi, sellest lähtuvalt: 1. PELV ei tohi sobida mingi teise süsteemi (ka mitte SELV ega FELV süsteemi) pistikupesadesse. 2. PELV süsteemi pistikupesadesse ei tohi sobida mingi teise süsteemi(ka mitte SELV süsteemi) pistikud, kuid eirandina võivad sobida FELV süsteemi pistikud. 3. PELV pistiku ühendustes võivad olla kaitsekontaktid.
annaabi.ee 
