Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TPT Andmeturbe eksami küsimused ja vastused 2011". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
digi, turbe, terviklus, krüptograafia, konfidentsiaalsus, käideldavus, kaasaja, infrastruktuur, format, konteiner, tarkvara, viirus, infoturbe, turvameetmed, krüptogramm, organisatsioon, kaasajal, rootor, vorming, security, turvarike, turve, kujule, manipuleerimine, vesimärk, infovara, rikete, aparatuur, infovarade, rikkumine, rikked, defektidManipuleerimine (manipulation) ohustab suurelt osalt terviklust, vähemal määral ka muid valdkondi. Olulisemad alaliigid: · Andmete või tarkvara manipuleerimine (valeandmete sisestus, pääsuõigste mutmine vms) · Liinide manipuleerimine · Andmeedastus manipuleerimine protokollide turvaaukude kaudu · Aparatuuri kaughoolde portide rünne (ka sisekeskjaama kaughalduspordid on olnud kräkkerite sagedane ründeobjekt). Ründed tuvamehhanismidele Ohustavad turbe kõiki kolme alamvaldkonda. Olemus sõltub turvamehhanismi tüübist ning mehhanismi ja töökeskkonna tegelikest või oletatavatest turvaaukudest. Infotehnilistest mehhanismidest on põhilised ründeobjektid pääsu reguleerimise mehhanismidele ja krüptosüsteemidel, nt: · Süstemaatiline paroolide mõistatamine · Pin-koodi hõive rahaautomaadi klaviatuurile paigutatud kilega · Paroolide vargus-hõive nn troojalasega Ründetarkvara Ründetarkvara jaguneb laias laastus kolmeks:
Andmeturve ja viirusekaitse. Üldosa Millest räägime?? 1. Infoturbe põhimõisted 2. Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid 3. Viirused ja viirusekaitse 4. Turvameetmed 5. Volitustõendid 6. Krüptograafia 7. Digitaalallkiri ja selle kasutamine Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) · andmebaaside ajastu andmetöötlus; Infoturve (information security) · infosüsteemide ajastu infotöötlus; Teadmusturve (knowledge security) · teadmussüsteemide ajastu teadmustöötlus. Mis on infoturve? · Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine.
Andmeturbe alused Mida õpitakse? Infoturbe põhimõisted Infoturbe komponendid Varad, ohud ja nõrkused Turvameetmed, volitustõendid ja krüptograafia Infoturbe standardid Infoturbe audit Riskianalüüs, riskianalüüsi meetodid Infoturve Eestis, turbe majanduslik pool Kirjandus Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 1. osa: turvarisk. Tallinn, AS Cybernetika. Antud väljaantud uuesti aastal 2009. Vello Hanson. Infosüsteemide turve. 2. osa: turbe tehnoloogia. Tallinn, AS Cybernetika. V Praust. Digitaalallkiri- tee paberivabasse maailma. Tallinn, ILO. Andme- või infoturve? Andmeturve (data security) *andmebaaside ajastu- andmetöötlus; Infoturve (information security) *infosüsteemide ajastu- infotöötlus; Nende kahe vahe on töötlus viisides. Andmetöötlus on tavaliselt lokaalne, infotöötlus aga on hajutatud ja globaalsem, see tõttu pole infotöötlusel vaja koondada andmeid ühte arvutisse. Teadmusturve (knowledge security)
Teadmusturve (knowledge security) *teadmussüsteemide ajastu- teadmustöötlus. (teadmiste kaitse) Mis on infoturve? Infoturve on infovarade turvalisuse tagamine. Infovarad on infosüsteemi osad, millel on väärtus. Turvalisuse tagamine on süsteemi võime kaitsta oma objektide käideldavust, terviklust ja konfidentsiaalsust. Turvalisuse kriteeriumid Kas... *on olemas dokumenteeritud turvapoliitika? *vastutus turbe eest on selgelt määratletud? *vastutajad on saanud koolituse? *turvaintsidentidest antakse alati teada? *viiruskontrolli põhimõtted on fikseeritud? *talitluse katkematuse plaan on olemas? *tarkvara legaalsusnõudest peetakse kinni? *organisatsiooni elutähtsad dokumendid on kaitstud? *isikuandmeid sisaldavate dokumentide kaitstus on vastav Isikuandmete kaitse seaduse sätetele? *korraldatakse regulaarseid turvaülevaatusi? Turvaprobleemi skeemielemendid
ESIMENE LOENG Infoturve informatsiooni kaitse, et tagada konfidentsiaalsus, terviklikkus ja käideldavus 1. Konfidentsiaalsus informatsiooni kaitse volitamata avalikustamine eest 2. Terviklus informatsiooni kaitstus võltsimise ja volitamata muutmise eest 3. Käideldavus informatsiooni ja teenuste õigeaegne kättesaadavus volitatud isikutele 4. Infovara informatsioon, andmed ja nende töötlemiseks vajalikud rakendused 5. Organisatsiooniline turve et kaitsta mingis asutuses või organisatsioonis kasutatavaid andmeid tuleb andmeturbega tegeleda kogu andmetöötlusega seotud organisatsioonis. Organisatsiooni turbe korraldamisel võetakse varade väärtusteks tavaliselt kahjud, mis
11. Infovarade väärtus tekib milliste põhiomaduste IT-partneritega, 29. Mis on infovarade inventuur, too näiteid osade kaudu? kohta Infovarade väärtus tekib valdavalt järgmiste · IT süsteemide ülevaatus kohapeal TODO põhiomaduste kaudu: Tervikklikus, Konfidentsiaalsus. Käideldavus, või kaugelt, 30. Mis kasu on turvameetmetest? 12. Selgita: · raporti esitamine ja tutvustamine Turvameetmed vähendavad riski. juhtkonnale, 31. Milliste seadused räägivad muuhulgas
füüsiliste, infotehniliste turvameetmetega või nendekombinatsioonidega. Turvameetmete valimine Üldprintsiipe: Valitakse lähtudes ohtudest, nõrkustest ja kahjustatavatest turvalisuse aspektidest; Etalonturbe rakendamisel valitakse tüüpmoodulite alusel kataloogist; Turvameetmete valimine (järg) Individuaallahenduse korral tuleb lähtuda: Turvameetmete funktsioon; toime turvaaspektidele (käideldavus, terviklus, konfidentsiaalsus), meetme suhteline tugevus; läbipaistvus kasutajale; meetme kasutamise hõlpsus. Turvameetmete tugevus ja toime Tugevuse hindamiseks mitmeastmelise turve tüüplahendused Meetme tüüp Tase 0 Tase 1 Tase2 Tase 3 Pääsu Kasutaja ühesed Volitamist ja Iga kasutaja Pidev reguleerimine kasutajanimed pääsu identimine ja individuaalne
ning krüpto hädaolukorraks valmisoleku eest. Käesolevat moodulit võib kasutada ka juhul, kui ühele võimalikest rakendusaladest tuleb valida vaid üks krüptotoode. Sel juhul võib mõned alljärgnevalt kirjeldatud etappidest välja jätta ning piirduda vaid konkreetse rakendusala oluliste osade analüüsimisega. Käesoleva mooduli rakendamiseks peaks omama elementaarseid teadmisi tähtsamatest krüptograafilistest mehhanismidest. Ülevaate krüptograafia põhiterminitest annab M 3.23 Sissejuhatus krüptograafia põhimõistetesse. Ohud Krüptoprotseduure rakendatakse andmete - konfidentsiaalsuse, - tervikluse, - autentsuse ja - mittevaidlustatavuse tagamiseks. Kui rakendatakse krüptoprotseduure, tuleks infosüsteemide etalonturbes tähelepanu pöörata veel alljärgnevatele ohtudele: Organisatsioonilised puudused: - G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus G 2.1 Reeglite puudumine või puudulikkus
ressurssidega, sealhulgas inim-, tehniliste ja rahaliste ressurssidega. Infosüsteemide peamised varad on · andmed, · infotehniline aparatuur (arvutisüsteemide riistvara, bürootehnika, sideseadmed), · andmesidekanalid, · baas-ja rakendustarkvara. Süsteemiga seotud ressursside hulka kuuluvad veel · organisatsioon (selle struktuur ja talitlus), · personal, · andmekandjad, · dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrreldes on arvutisüsteemide varadel oma spetsiifika, mida tuleb turvameetmete kavandamisel arvestada. · Varade väärtus. Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse. Infotehnilisele süsteemile tekitatud kaudne kahju on enamasti suurem kahjustatud
Etalonturbe meetmed Etalonturbe meetmed on tüüpsed katalogiseeritud ja valimismetoodikaga varustatud turvameetmed, mille hulgast tehtav valik sõltub turvaklassist ja andmeid töötleva infosüsteemi koostisest. Infoallika autentsus on dokument, mille puhul saab kindlaks teha, et: dokument on just see, mis ta on mõeldud olema; dokumendi loojaks või saatjaks on isik, kes pidi selle looma või saatma; dokument on loodud või saadetud ajal, mil see pidi loodama või saadetama. Informatsiooni infrastruktuur viitab sidevõrkude ja nendega seotud tarkvarale, mis toetavad vastavaid inimesi ja organisatsioone. Infosüsteem on asutuse, ettevõtte, omavalitsuse, riigi, organisatsiooni jne teabe säilitamiseks ja töötlemiseks mõeldud süsteem. Eesti entsüklopeedia järgi on infosüsteem informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Infoturve on teabe ja infosüsteemide kaitsmine loata juurdepääsu, kasutamise, avaldamise, muutmise või hävitamise eest.
· Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav. · Terviklus (integrity) -- varasid tohivad modifitseerida ainult volitatud asjaosalised · Konfidentsiaalsus (confidentiality) -- varad on kättesaadavad ainult volitatud asjaosalistele, kõige lihtsamini tagatav. Loetelule võiks veel lisada privaatsuse. Turvalisuse rikkumise tasemed Ohud · Ohtude liigid: halvang - ei lase tööd teha infopüük modifitseering võltsing · Ohustatud objektid:
kriisireguleerimisplaanid. Riskiklass numbri ja tähe kombinatsioonist koosnev hädaolukorrale määratud ohtlikkuse aste, mis sõltub hädaolukorra tekke tõenäosusest ja selle tagajärgede raskusastmest. Tagajärg hädaolukorra põhjustanud sündmuse või sündmuste ahela tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale ning keskkonnale. Turvakadu e turvarike sündmus, mille käigus kahjustub infosüsteemi kuuluvate varade turvalisus (käideldavus, terviklus ja/või konfidentsiaalsus). 10 Turvameetmed organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine andmete ja infosüsteemide andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks. Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemise sagedus teatud aja jooksul.
Tuletõrje-eeskirjade (vt M 1.6) täitmist tuleb kontrollida: · vähemalt kaks korda aastas, pistelise kontrollina juhuslikel aegadel, ilma etteteatamiseta; · siis, kui asutuses avastati juhuslikult (st ilma eriseireta) vähemalt üks tuletõrjeeeskirjade rikkumine; · siis, kui tuletõrjesignalisatsioon on rakendunud üle nelja korra aastas. Lisaks eeltoodule tuleb juhinduda tuleohutuse seaduses sätestatust. Kõik eeltoodu on hoone haldusjuhi kohustus. HG.4 Võrguhaldussüsteemi turbe regulaarseire HG.4 Võrguhaldussüsteemi turbe regulaarseire Unikaalmeede Võrguhaldussüsteemi turvalisust (vt M 2.146) tuleb kontrollida: · pistelise kontrollina vähemalt kaks korda aastas, juhuslikel aegadel, ilma etteteatamiseta; · peale igat suuremat muutust võrguhaldussüsteemis (muutus tarkvara, riistvara, kaabelduse paigutus, püsikonsooli asukoht jms); · kui logidest vm andmetest tekib kahtlusi haldussüsteemi turvalisuse kohta;
turvalisusaspekti päriselt tähelepanuta jätta. Teine arvutivõrgu varadele esitatav nõue on terviklusnõue (integrity). Lühidalt tähendab see, et varasid peavad saama muuta, lisada või kustutada ainult selleks igal juhul eraldi volitatud kasutajad. Jällegi on tegemist suhteliselt laia mõistega, mis hõlmab muuhulgas nii riistvara paigaldamist, tarkvarapakettide konfiguratsiooni muutmist kui ka andmefailide ja dokumentide kaitset volitamata muutuste eest. Viimane nõuetest, konfidentsiaalsus (con- fidentiality) tähendab, et andmeid peavad saama lugeda ainult volitatud asjaosalised. Konfidentsiaalsus on üldiselt turbeaspekt, millele tavakasutajate seas kõige enam tähelepanu pööratakse, kuna ta tundub kõige põnevam olevat, hõlmates igasugu «vigureid», näiteks failide krüpteerimine, «peitmine» jms. Võib aga väita, et liigselt ei maksa konfidentsiaalsusele näiteks käideldavuse arvelt tähelepanu pöörata, kuna
teadmisi laiendada. Seostumine: informatsioon koosneb andmeelementidest ja teadmus informatsioonist. 3. Mis on IT arhitektuur? IT arhitektuur on terviklik kirjeldus ettevõtte äriarhitektuurist (äriprotsessid, eesmärgid, organisatsioon), IT rakenduste arhitektuurist (infosüsteemid, andmekogud) ja tehnoloogia arhitektuurist (infrastruktuur, seadmed, võrgud jm) koos nendevaheliste seostega. 4. Mis on IT infrastruktuur? IT infrastruktuur hõlmab organisatsiooniüleseid infotehnoloogilisi ressursse: riistvara, tarkvara, võrguühendused, IT osakonna töötajad ja IT teenused organisatsioonis. 5. Too näiteid ärisurvetest, millele tänapäevased organisatsioonid reageerivad eeskätt infotehnoloogiliste vahenditega. Tehnoloogiline innovatsioon, vananemine tooted asendatakse kiiresti uute vastu, lai valik alternatiivseid teenuseid
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signa
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühe
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt – saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1) allikas, mis genereerib andmeid 2) saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3) edastussüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4) vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke
(organisatsioonis tegutsejad) ei maksa informatsiooni saamise eest. Organisatsiooniväliste suhtlejate jaoks andmete müük informatsiooniks oleks omal kohal. Sama puudutab ka turundust. · IS teenindus oleks nii info- kui süsteemitöö kontekstis informatsiooni kättesaamise kui kasutamisega seotud probleemide haldus Infosüsteemi väärtusahela tugiprotsessid oleksid järgmised: · IS infrastruktuur, mis tegeleks informatsiooni loomise jaoks IT varade haldamise ja info- ja süsteemitööprotsesside juhtimisega (planeerimine, organiseerimine, kontroll jm) · IS inimressursside juhtimine oleks info- ja süsteemitööd oskavate töötajate juhtimine · IS toote- ja tehnoloogia arendus oleks süsteemitöö tegevustik infosüsteemi loomiseks/muutmiseks. Täpsemalt infotöö automatiseerimiseks, organisatsiooni protsesside ümberkorraldamiseks; informatsiooni
Kas Statistikaameti poolt väljastatud näitaja "keskmine eluiga" on informatsioon? Jah Miks võiks andmehalduse seisukohalt kasulik olla lukustus üksikutele failiosadele? Võimaldab kindlamat üheaegset failikasutust Miks on andmehalduse seisukohalt kasulikud indeksid? Aitab soovitud tunnuse järgi kiiremini otsida. Milline võiks olla tüüpiline üks-mitmele seos? Inimeste sünnilinnad Andmete kontseptuaalne tase on seotud põhiliselt andmebaasi struktuuriga Mida aitab viiteline terviklus? Hoolitseb, et seotud andmetest ei saaks üht osa kogemata kustutada. Milline neist on kolmandal normaalkujul olevate andmete eritunnus? Ühel real olevad andmed ei sõltu üksteisest Tabelile veeru lisamiseks tuleb kasutada käsklust alter table Konkreetse sünniaastaga inimeste küsimiseks SELECT-lauses kasutatakse tingimust lauseosas nimega WHERE. Käivitatud käskude eels seisundi taastamiseks võib sobida ROLLBACK Kasutajatele õiguste jagamiseks kasutatakse käsklust GRANT
• IM: workaroundid, tuntud vead • ChM: RfC • CpM: lahendatud Cp probleemid • AM: lahendatud A probleemid 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: FTA, RTO, LTO, CAB, RAID-1, IMAP4, KPI, CRM FTA – Fault Tree Analysis - Veapuu analüüs. Võimaldab leida kriitilised teenused/funktsioonid. Kasutatakse probleemini viiva sündmuste ahela koostamiseks RTO – recovery time objective - Kui palju aega kulub andmete taastamiseks LTO – Linear Tape Open - Magnetlindile salvestamise Open format tehnoloogia kuni 6.4 TB, ülekandekiirus 540 MB/s CAB – Change Advisory Board - Muudatuste nõukogu. Koosneb IT teenuseosutaja erinevatest valdkondade, äripoole ja kolmandatest isikutest. RAID-1 – Redundant Array of Disks -Andmed kirjutatakse kahe või rohkemate ketaste peale. Iga ketas võib teenindada päringut. Komplekt töötab nii kaua kuni vähemalt üks ketas on töötav. Aeglasem, sest igat ketast tuleb uuendada.
ARVUTIVÕRKUDE EKSAMIKÜSIUSED 2014 *Erki* 1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)allikas, mis genereerib andmeid 2)saatja, mis teisendab andmed transportimiseks sobivale kujule 3)edasustusüsteem, mis transpordib signaalid ühest kohast teise 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1)Edastussüsteemi kasulikkus seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. (Mõistlik kasutamine/koormamine) 2)Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste. 3)Signaali genereerimine kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need ol
salastatud välisteabe kaitse kord ning riigisaladuseks oleva teabe alaliigid, teabe alaliigi salastamistase ja -tähtaeg. Infosüsteemide andmevahetuskiht - kehtestatakse nõuded infosüsteemide andmevahetuskihile, selle kasutamisele ja haldamisele. Infosüsteemide andmevahetuskiht (edaspidi X-tee) on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. Rahvusarhiivi juhised Rahvusarhiiv annab välja soovituslikke juhiseid nõustamaks dokumendi- ja arhiivihalduse erinevaid valdkondi. Dokumendi ja arhiivihaldus Eesmärk on anda soovitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele dokumentide ja arhiivide haldamiseks. Käsitlusala: dokumendihalduse korraldus; dokumendisüsteem; asjaajamiskord ja selle väljatöötamine, asjaajamiskorra sisu; dokumentide loetelu ja selle väljatöötamine;
1. Üldine kommunikatsiooni mudel Üldises kommunikatsiooni mudelis on alati kaks poolt saatja ja vastuvõtja. Terves süsteemis on meil sisuliselt viis osa: 1)andmeallikas, mis genereerib andmeid (arvuti) 2)saatja, seade, mis edastab informatsiooni (modem, võrgukaart) 3)edastuskeskkond, süsteem, mille kaudu andmeid transporditakse (telefonisüsteem) 4)vastuvõtja, mis võtab signaali ja teisendab selle jälle adressaadi jaoks sobivale kujule (võrgukaart, modem) 5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja
Moodul 1 Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted Riistvara olemus, arvuti jõudlust mõjutavad tegurid ja välisseadmed. Tarkvara olemus, näited üldlevinud rakendustarkvara ja operatsioonisüsteemide kohta. Andmetöötluses kasutatavad infovõrgud, Interneti-ühenduse erinevad võimalused. Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäärus
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eestvedamine mõjuvõimu aspektist ...
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
annaabi.ee 
