Kirikuehituse algus. Mosaiigid Y Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika Y Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. ; lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore Y Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
hoone basiilika Varakristlik kirik : 1. lihtne pikergune 2. kaks rida sambaid 3. lääne-ida suunaline 4. üks asus lääne pool 5. trausept kiriku pikkiteljega risti asetsev ruum, idaseinas 6. valgmik kesklöövisein, mis kõrgus arkaadide kohal, basiilika põhiline tunnus 7. kirikud olid ilma tornita 8. kampaniil- eraldi kellatorn kiriku kõrval 9. apsiidi süvendis asus altar 10. pidulikumaks muutsid hoonet seinamaalid eriti mosaiigid, materjaliks klaaskuulid 11. valitsevad värvid heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker 12. isikupäraste joonte ja üksikasjade kujutamisest hoiduti 13
Levinuimaks tüübiks oli basiilika. Basiilika on ida-läänesuunaline avar piklik saalhoone. Jaguneb pikisuunas üksikuteks osadeks- löövideks. Kesklööv on laiem ja kõrgem külglöövidest ja tema müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor
asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn a p s i i d. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nim v a l g m i k u k s, sest seal asusid külglöövide välisseintes aknad. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (k a m p a n i i l), kuid enamasti oli see hiljem ehitatud. Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Costanza (4.saj), Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas (5.saj). Esime viielööviline basiilika oli Peetri kirik, mis
Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik. Pühavaimu kiriku koor ehitati XIII sajandi lõpul; kahelööviline pikihoone pärineb XIV sajandi esimesest poolest. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas).
pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal nim. valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Välisilme oli lihtne, kirik oli enamasti ilma tornita. Mõnikord kellatorn e kampaniil, enamasti oli see aga hiljem ehitatud. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e aatrum. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel olla ka viis löövi. 3-löövilised: Santa Costanza, Santa Maria Maggiore, Santa Sabina Roomas. 5-löövilised:Peetri kirik, Ravennas, Sant Apollinare in Classe, Sant Apollinare Nuovo. #Peetri basiilika Roomas ehitati 4.-5. Saj. Erandina oli see orienteeritud läände
Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega)
(transept). Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum (apsiid). Nii meenutas põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik oli risti või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina arkaadide kohal nimetatakse valgmikuks, sest seal asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn (kampaniil). Läänefassaadi ees asetses tihti sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu (aatrium). Suuremates basiilikates võis olla ka rohkem kui kolm löövi. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteiks on Santa Costanza ning Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina. Esimene viielööviline oli Peetri kirik, mis ehitati pärimuse järgi Püha Peetruse hauale.
Oma valdustes siiski oli igal piiskopil ilmalik võim. Oma võimu pärandada ei saanud kuna perekonda ei tohtinud piiskopil olla. Läänimehed Läänimehed ehk Vasallid kaitsesid lääniisandat. Selle eest anti neile maad või mõni muu tuluallikas. Kuningas Valdemar II ( Põhja Eesti, Taani kroon ) jagas suuri maatükke välja lahkel loal. Taani hindamisraamat XIII sajandist pärit. On Eesti varasema ajaloo oluline allikas. Kivikirikud XIII sajandil hakati ehitama ilma tornita kirikuid. Vajaduse korral pidid need ka vaenlase eest kaitset pakkuma. Põlisrahvas Pärast võõrvallutust kujunes Eestis välja feodaalkord. Vallutajad jagasid vasallidele põlde ja terveid kihelkondi. Vahetult pärast vallutamist oli põlisrahvas vaba. Talupoegadelt koormise kättesaamiseks korraldati paar korda aastas feodaalide ja talupoegade kokkusaamisi ehk vakuseid. XVI sajandil vabadest talupoegadest oli saanud sunnimaised pärisorjad. Vana- Liivimaa siseolud
nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sant' Apollinare in Sama kiriku Kesklöövi seinamaale Classe kirik Ravennas sisevaade Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist.
· eeskujuks võeti äri- ja kohtuhooned basiilika. Piklik hoone, mis paigutati alati läänest itta. Sissekäik läänepoolses osas, altar idapoolses. Kirik jagati kolmeks lööviks. Keskm lööv tunduvalt laiem ja kõrgem(üleval müürides aknad, nimetati valgmikuks) kui kaks äärmist(aknad välisseintes). Kirikutes oli veel üks lööv idapoolses osas, mis paiknes teiste suhtes risti. Lagi oli lame v puudus üldse. · tavaliselt oli kirik tornita, mõnel seisis eraldi kellatorn · kirikutes seinamaalid ja mosaiigid(sündmusi piiblist) · kunagi ei kujutata alasti keha · ehitati ka kodakirikuid(ühtse katusepinnaga) ja tsentraalehitisi
arstiteadusega Arhitektuur Kõige olulisemad keskaegsed ehitised olid kirikud. Kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kiriku peasissekäik ehk portaal avanes tavaliselt lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses osas. Katust toestavad sambad jagasid kiriku löövideks. Lööve katsid võlvid. Sageli oli kirikul ka torn, kuid varasel keskajal olid paljud kirikud hoopis ilma tornita. Romaani stiil XI XII sajandini valitses Lääne-Euroopa ehituskunstis romaani stiil. Romaani stiili ehitised olid küllaltki raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega. Üks iseloomulikke tunnuseid oli ümarkaar, selliselt vormiti aknaid, uksi kui ka võlve. Gooti stiil Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsevaks gooti stiil. Ümarkaar asendus teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks.
Ambla kiriku kapiteele võeti eeskujuks ja püüti neid varieerida kasutades uusi motiive. Need pärinevad gooti taimornamentikast, kuis stiliseeritud romaanipäraseks. Kapiteelid paigutati Tallinna Mihkli kloostri sarnaselt. Kiriku ühel kapiteelil esinev munga kuju ja dekoorireljeefides kohati väljenduv ikonograafiale viitav sümboolika viib arvamisele, et kiriku ehitamises osalesid Kärkna kloostri tsistertslased. Türi: Kolmelööviline. algselt tornita kirik. Läänefassaadi iseloomustavad teravkaarne portaal, portaali kohal paiknev kolmikkaarne aken ja suur valge süvendrist. Kooriviilu kaunistab omapärane petiknisside kompositsioon. Esineb ka raiddekoori. Kooriruumi nurkades ja pikihoone idapoolses travees köidavad tähelepanu maskkonsoolid, mida teistes Järvamaa kirikutes ei esine. Tüvesvõrudega lõunaportaali paksuleheline talumidekoor ja pikihoone idapoolse sambapaari
Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatakse valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks tavaliselt pikiküljel. Ukse asetamisega läände muutus kiriku ruumimõju see suundus apsiidi ja selles paikneva altari poole. o Enamasti tornita o Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn kampaniil o Sageli näeme varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkset õue aatriumi o Suuremates kirikutes võis olla ka viis või enamgi löövi Varakristlikud kolmelöövilised basiilikad: 1) Santa Costanza (4. sajand) 2) Santa Maria Maggiore (5. sajand) 3) Santa Sabina Roomas (5. sajand) Viielööviline basiilika: 1) Peetri basiilika Roomas, ehitati 4. 5. sajand.
ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta. Kiriku pikihoone sai valmis 14. sajandil, kus tugipiilarite vahele kujundati veel eraldi kabelilööv. Hiljem lisati kiriku ühelöövilisele kooriruumile ümbriskäik ning massivsed ja majesteetlikud läänetornid. Tartu Toomkirik jäi varemeisse pärast Liivi sõda, mis on nüüd Tartu Ülikooli raamatukogu. Sarnasused 13. 14. sajandi kirikud olid üldreeglina tornita või pealt lameda torniga hooned. Tornide kõrgemaks ehitamine ning kiivrite rajamine algas massilisemalt alles 17. sajandil. Enamsti on ümberehitused, rüüsteretked, tulekahjud ja varingud hooneid sedavõrd muutnud, et vanemate ehitusjärkude äratundmine nõuab spetsialistide silma või lausa eriuuringuid. Erinevused Tallinna kirikud on peamiselt ehitatud paekivist ning Tartu omad tellisest. Tallina kirikute löövide arv ei ole kattuv, kuid Tartus on üldiselt kirikud 3-löövilised.
Eriti tuntud on Rooma katakombid. Laed ja seinad kaeti maalingutega. Varakristlikus kunstis üldse ei leia skulptuure. Enne ristiusu tekked oli Rooma aladel elanud rahvad olid kummardunud jumala kujusid. Aga ristiusk ei lubanud kummardada jumalatele sarnaseid kujusid. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati siis hakati mõtlema ka vastavatele hoonetele kus jumala teenistust peetakse ja need olid kirikud. Põhiplaanilt sarnases kirik ,,T" tähega. Tavaliselt olid kirikud ilma tornita kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemus kaunistati seina maalide ja mosaiikidega. Oma säravase värvidega muutsid mosaiigid kiriku seest väga sitaseks. Kõige tähtsam varakristliku kunstis on Basiilika kasutusele võtt. Kirik jagati kolmeks osaks niinimetatud kolmeks lööviks. Bütantsi kunst Konstantinoopol on praegu Istanbul ja see on kreeka keeles Bütsants. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist kaasaarvatud Kreeka
- Reljeefikunst viitab Kristuse jumalikkusele ja valitsejalikkusele. - Diptühhonik kaheosaline kirjutustahvel. - Kõrvale on jäetud erootilised motiivid. - Teemadeks piibli tegelased, Piibli illustreering, palvetamine Kirikuehituse algus. Mosaiigid - Ehitati kirikuid kuna templeid ei olnud sobilikud kristliteks ruumideks. - VARAKRISTLIK KIRIK kaks rida sambaid jagas nn. 3 lööviks - Orienteerus lääne idasuunaliselt. Kiriku põhiplaan meenutas risti. Enamasti tornita. - Näited: Santa Costana, Santa Marie Maggiore, Santa Sabina Roomas. - Peetri basiilika Roomas, kiriku ees sammastega ümbritsetud aatrium, keskel kaev, et saaks enne kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile
Motiivideks stseenid piiblist. Inimesed on nendel rikkalikult rõivastatud, mis kajastab suhtumist nn patuse keha kujutamisse. Endine kauni keha kultus oli kadunud. Skulptuurid ei leidnud varakristluse päevil üldse viljelemist, sest püüti vältida paganlusele omast kujude kummardamist. Rohkem eelistati reljeefkunsti, millega kaunistati nt sarkofaage. Kiriku välisilme oli sel ammusel ajal väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kirku kõrval eraldi kellatorn nn kapmaniil. Sageli näeb varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiretud nelinurkset õue - aatriumi. Seega tähtsaim varakristliku kunsti saavutus ongi basiilika kasutuselevõtt. Seda hoonetüüpi rakendatakse juba kaks aastatuhandet, peamiselt sakraal-, e kirikuehitiste puhul. Varakristlike kolmelööviliste basiilikate näiteks on Santa Maria Maggoire ja
usklikud oma jumala teenistusi pidada hoonetes ega neid ka ehitada .Oma salajasteks kokkutulemisteks kasutasid nad maaalused matmis paiku .Ja neid nimetati katakombideks . käikute seintesse uuristati hauad. Vara kristlikus ei kohta skulptuure. Enne rsiti usku olid kõik rahvad kummardanud oma jumalate kujusid . risti usulised ie tahtnud nendega sarnaneda. Nad vältisid uldse kujude tegemist. Esimesed kirikud sarnanesid p6hi plaanilt t tähega . tavaliselt olid kirikud ilma tornita lameda katusega kuid mõne kiriku k6rval seisi erladi kella torn .sisemust kaunistasid seina maalid ja mosaiigid . need pildid muutsid kiriku seest väga pidulikus mosaiikidel kujutatais sündmusi püha kirjast piiblist . inimesed nendel piltidel on vaga tõsised . kunagi ei kujutata ilma riieteta keha kus olid kreekas . kõige t2htsam ehitis vana kreeka kustis basiilika . rooma äri ja kohtu hoone . sisse käik asus lääne poolses otsas. kaks rida sambaid jagas kiriku 3 oseaks lõõvideks
saj maapealseid hooneid. Rooma all on leitud 900 km käike ja katakombe. Hakati viljelema seina ja laemaale. Kui ristiusk kuulutati seaduslikuks siis tuldi maa alt välja ja tekkis vajadus suurte pühakodade järele. Hakati ehitama kirikuid mille sisekujundusele pandi rohkem rõhku kui välisvaatele. Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem. Välisvaade oli lihtne ja tavaliselt ilma tornita. Suurematel kirikutel oli 5 löövi. Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse. SÜRREALISM Sürrealism tugines Freudi õpetusel mis ütleb ,et sürrealism on puhas psüühiline automatism. Fantaasia kunst kus tavalised esemed ja olendid ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast pole. 2030 aastate sürrealistidel oli tüüpiline püüe otsida jälgi alateadvusest
sajandi lõpus valmisid kirikud Ridalas, LääneNigulas ja Kullamaal. Maakirikutest on keskajast veel Kirbla, Martna, Noarootsi, Vormsi ning Hanila ja Karuse kirikud. Enne 14. sajandi keskpaika olid Läänemaal püstitatud kõik tähtsamad kihelkonnakirikud. Ehitustegevust soodustas hästitöödeldava kohaliku ehitusmaterjali -- dolomiidi -- olemasolu. Kõik vanimad kirikud on gooti stiilis, ühelöövilised ja algselt ilma tornita. Ühelööviline tornita kirikuhoone vastas tookordses kirikuelus laialt mõju omanud tsistertslaste ja dominiiklaste ehituskunstilistele nõudmistele. Keskaegsed kirikud on suhteliselt väikesed, kuid nende kunstiline mõju väljendub hästivalitud proportsioonides, ruumipildi lihtsas ülevaatlikus selguses, kus olulist osa etendavad harilikult kuplitaolised domikaalvõlvid.
Ida poolses osas võis olla transpent. Transeptist ida pool asetses poolringi kujuline apsiid. Sambaile toestuv talastik võis olla sirge või ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem, kui ülejäänud kaks kõrval olevat. Aknad olid külglöövide seintes. Roomaaegsetes basiilikates oli uks pikiküljel, kuid kui ukse asetamisega muutus kiriku ruumimõju-uksest oli näha altarit. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilme tornita (kiriku kõrval seisis kellatorn, mis oli hiljem juurde ehitatud). Kirikute ees oli sammaskäikudega piiratud aatrium. Suuremates kirikutes võis olla kolme löövi asemel ka viis löövi. Kolmelöövised kirikud: · Santa Costanza · Santa Maria Maggiore · Santa Sabina Esimene viie lõõviline kirik oli Peetri kirik, mis ehitati Püha Peetruse hauale, kui lammutati hiljem varisemisohus (sellele kohale ehitati pärast uus Peetri kirik). Sisekujundus oli lihtne
VARAKRISTLIK KIRIK (BASIILIKA): Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid.
RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 löövi. Basiilika sisekujundus: tooni andsid sambad. Lagi lame, kassettlagi, mõnikord puudus hoopis. Seinamaalid, mosaiigid. Maalid kesklöövis, akende all/ vahel. Idaosas altar rikkalike kaunistustega. Apsiidvõlvi troonil istus Kristus. Mosaiigid olid dekoratiivsed, siirad, jõuline ilmestus. Sümboolsed motiivid.
(http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/gootika/arh_eesti.htm ) 5.1 Türi kirik Järvamaa on rikas omapäraste ja ehituslooliselt tähelepanuväärsete arhitektuurimälestiste poolest. Eraldi tuleb neist märkida gooti stiilis kirikuid, mis moodustavad vanemate sakraalehitiste hulgas omaette, KeskEesti kodakirikute rühma, mis kujunes 13. sajandi II poolel ja 14. sajandi algul. Ehitusmaterjalina on peale paekivi kasutatud ka maakivi ja tellist. Algkavatisse kuulus tornita pikihoone ja väiksem nelinurkne kooriruum, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ehituse algjärgus oli hoone arvatavasti võlvimata. Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. aasta paiku kolmelööviliseks kodakirikuks. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad kõrgel nagu teistelgi Järvamaa kirikutel. See viitab ühtlasi kaitseülesandele.
Transeptist ida poole avanes poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum, nn. apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad siis ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem, kui külglöövid. Kesklöövi seina, mis kõrgus arkaadide kohal, nimetatase valgmikuks, sest siin asusid aknad. Aknad olid ka külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme lihtne -tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e. kampaniil; enamasti ehitatud hiljem juurde. Sageli varakristlike basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu e. aatrium. Suuremates basiilikates võis kolme löövi asemel ola ka viis või enamgi löövi. Varakristlike kolmelöövilised basiilikad: Santa Costanza /4. sajand/, Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina Roomas /5. sajand/. Viielööviline basiilika: Peetri kirik /lammutati 15.sajand/
Kristlus kuulutati riigi ametlikuks usundiks. Hakati otsima ruume, kus saaks kohtuda. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn. basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, millel kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik oli ilmakaarte suhtes orienteeritud, lääne-idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn, nn. kampaniil. Romaani kunst Romaani kunsti juhtivaks zanriks oli arhitektuur. Siit algabki keskaja ehituskunsti hiilgav peatükk. Eriti tähtsal kohal oli keskajal sakraalarhitektuur. Romaani stiilile kõige olulisemad elemendid: ümarkaared, suhteliselt paksud seinad. Kasutati silindervõlve ja ristvõlve. Kõige vanemad basiilikad olid ilma kellatornita
See on tüüpiline Tallinna Hilisgootika stiili mälestis. Basilikaalne Tartu toomkirik saab XV sajandil uue avara kodakiriku süsteemis kooriruumi. XV sajandil püstitatakse kaks monumentaalset läänetorni; Tartu toomkirik on ainuke kahe torniga kultushoone Baltikumis. Väga elav tegevus valitseb XV-XVI saj maakirikute ehitamisel. Esineb nii ühelöövilise kiriku kui ka kolmelöövilise kodakiriku tüüp. Tavaliselt on neil torn; nüüd saavad torni mõned varem tornita olnud vanemad kirikud. Nagu XIII-XIV saj kirikud, täitsid hilisgooti kirikud mõnikord kaitse ülesandeid. Oma ehitusviisilt on mõned Põhja-Eesti maakirikud väga lähedased Tallinna ehitistele ja neid võib lugeda Tallinna arhitektuurikoolkonna mälestisteks. XV-XVI saj on ehitatud kirikud Keilas, Kosel, Ristil, Kuusalus, Rakveres, Kadrinas jm. Lõuna-Eestis on mõned maakirikud säilinud ümberehitatud kujul (Rannus, Karulas, Põlvas, Puhjas).
kust avaneb suurepärane vaade ümbruskonnale. Kabelimäel säilinud mälestusmärki, nn. Anrepi lõvi peetakse üheks kaunimaks klassitsistlikuks kunstiteoseks Eestis. Lõvikuju püstitas 1844. aastal ratsaväekindral Carl Joseph v. Anrep oma isa, Napoleoniga võideldes hukkunud väejuhi Heinrich Reinhold v. Anrepi (1760-1807) auks. Tarvastu kirik 13. sajandil rajati Tarvastusse esimene kirik, mille leedulased põletasid aastal 1329. Asemele ehitatud kolmelööviline tornita kirik purustati Liivi sõjas ja kannatas Põhjasõjas. Ulatuslik kiriku ümberehitus toimus 1771. aastal. 6. mail 1892 süttis kirik pikselöögist ning taastati neogooti vormides. Torni kõrgus on 58 m. Kirik on pühendatud apostel Peetrusele. Tarvastu kogudust on teeninud kirjamehed Friedrich David Lenz (1745-1809) ja Karl Ernst v. Berg (1733-1833), pikka aega oli õpetajaks legendaarne Harri Haamer (1906-1987). Mustla Maakehvikute asula tekkis 19
Ühtlasi olid kirikud tollajal keskaegsetes tingimustes teatud määral kasutusel ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati Järvamaale mitmeid kirikuid, millest kujunesid kihelkonnakeskused. Nende ümbrusse hakkas kujunema ka asustus. Türi Püha Martini kirik (vt joonis 1.1) on vanim ja omapäraseim sakraalehitis Järvamaal, ehitamist alustati arvatavasti 13.saj II poolel. [22] Ehitusmaterjalina on kasutatud tellist pae- ja liivakivi kõrval. Algselt oli plaanitud tornita pikihoone ja nelinurkne kooriosa, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad on kitsad ja ühejaolised ilma ehisraamistikuta ning paiknevad kõrgemal nagu linnustelgi. Fassaadi lääneportaali kohal on ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken, teravakaarne raidportaal samas kaheastmeline. Esialgu oli astmete vahel sammas kujundatud, mis on
Transeptist tahapoole asetses poolringikujuline võlvitud ruum e apsiid. Nõnda meenutas kiriku põhiplaan risti. Sambaile toetuv talastik võis olla sirge või olid sambad ühendatud kaartega. Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist
aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik Apsiid- kiriku idapoolne ots, tavaliselt paikneb seal altar ● Korduvalt ümberehtiatud; ● 15. sajandil ehitati ümber basiilikaks- pikihoone keskmine lööv külgmisest kõrgem, löövi ülemises osas aknad. Oleviste kirik
selle "tähe" püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Seina- ja laemaalingud. Kristliku sümboolika tekkimine Et ristiusk oli algul keelatud, siis ei saanud usklikud ehitada hooneid jumalateenistuse pidamiseks. Oma salajasteks kokkutulekuteks kasutasid nad enamasti maa-aluseid matmispaiku - katakombe. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, ainult et kõrvale on jäetud erootilised motiivid.
omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
muudeti, kolisid mungad Eestisse ja püstitasid 1317 aastal kloostri Padisele, kus Dünamündel juba enne oli olnud maavaldusi. Klooster hävitati Jüriöö ülestõusu ajal, kuid ehitati uuesti 1370ndail. Karja kirik Vanimad maakirikud pärinevad 13 sajandist, suurem osa on siiski püstitatud 14 ja 15 sajandil. Vanimate hulka kuulub Saaremaal Karja varagooti stiilis kirik (1345-1350): väliselt väga lihtne, ilma tornita, seinamaalingute ja rikkalike raidkaunistustega. Tartu Maarja kirik Tegemist oli Tartu linnaesimese ja vanima kogudusekirikuga, mis asutati 1300 aasta paiku. Tüübilt oli läänetorniga basiilika, nüüd asub samal kohal ülikooli peahoone. Kodakirik Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp kodakirik. Tegemist oli suure jutlusekiriku tüübiga linnades. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole
pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud. Kunagi ei kujutata siin rõivasteta
nn. Lööviks. Kirik on lääne-idasuunaline, uks asus läänepoolses otsas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept põiki asetsev lööv. Transeptist ida poole avanes poolringkujuline võlvitud ruum apsiid. Nii meenutas kiriku põhiplaan risti. Keskmine lööv oli laiem kui külglöövid. Kesklöövi seina nim valgmikuks, sest seal asusid aknad. Kiriku välisilme oli lihtne, tavaliselt ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn e kampaniil, enamasti ehitati see hiljem. Sageli on basiilikate läänefassaadi ees sammaskäikudega piiratud nelinurkne õu aatrium. Suuremates basiilikates võis olla ka 5 löövi. Basiilika sisekujunduses andsid tooni sambad, mille vormid olid laenatud antiikarhitektuurist. Lage oli lame, vahel kassettlagi, mõnikord puidust. Pidulikuks muutsid selle seinamaalingud ja mosaiigid, mida leidub paljudes kirikutes.Maalid paiknevad enamasti
Valitsevad värvid olid heleroheline ja kuld, samuti ka lilla ja ooker. Mosaiikidel kujutati sümboleid ja igasuguseid piiblilugusid. Kõik figuurid on rikkalikult rõivastatud, mis on ka üheks erinevuseks antiikkunsti ja keskaja kunsti vahel. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. 2- Prantsuse arhitektuur, skulptuur 17 sajandil Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele
püstkriipsu nimetatakse pikihooneks ja ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks - apsiid. Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5, 7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Maalikunst - Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud.
ning ülemist põikkriipsu põikhooneks. Kiriku idaseinast ulatus väljapoole väike poolringikujuline niss altari paigutamiseks (apsiid). Lagi oli lame või puudus üldse, nii et kirikust võis otse näha katusesarikaid. Muidugi võisid ehitajad teha muudatusi üksikasjades. Mõnel kirikul oli avar eeskoda, mõnel jälle sammaskäikudega ümbritsetud õu sissekäigu ees, löövide arv võis tõusta 5,7 või koguni 9-ni. Tavaliselt olid kirikud tornita, kuid mõne kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Lihtsa kirikuhoone sisemust kaunistasid seinamaalid ja mosaiigid värvilistest kivikestest või klaasitükikestest kokkuseatud pildid. Oma säravate värvidega muutsid nad kiriku seest väga pidulikuks . Mosaiikidel kujutati sündmusi usklike pühakirjast -piiblist. Inimesed nendel piltidel on väga pühalikud, tõsised ja rangeilmelised, nad on pikkadesse rüüdesse rõivastatud.
saj.) esindavad telliskivigootikat . Püha Brigitta ordu kolmelööviline tähtvõlvidega kodakirik Vadstenas (15.saj.) on ilmselt olnud eeskujuks Pirita kloostri ehitamisel. Hulgaliselt on gooti kirikuid säilinud Ojamaal, mille kirikuarhitektuur on mõjutanud ka Eestit. Soomes on tuntuim gooti stiilis ehitis Turu toomkirik (ehitati 13.saj. kodakirikuna, 15.sajandil aga ehitati ümber basiilikaks). Soome keskaegsed maakirikud on tavaliselt ühe-, kahe või kolmelöövilised enamasti tornita kodakirikud, mille kooriosa liitub orgaaniliselt pikihoonega. 63 RENESSANSS Renessanss oli Euroopas ajajärguks, mil sotsiaalse, ideoloogilise ja kultuurilise murrangu tagajärjel toimus üleminek keskajalt uusajale. Saanud alguse Itaaliast 14,saj. lõpul, vallandus see teistes Euroopa maades 15.saj. II poolel, kestes kõikjal 16.saj. lõpuni, Põhja Euroopas isegi kuni 17.saj. keskpaigani
annaabi.ee 
