TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Rakenduslik sotsiaaltöö Anna-Margarita Nukk REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS Portfoolio Juhendaja: Karin Hanga Rakvere 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REHABILITATSIOONI TEOORIAD, MEETODID JA KORRALDUS LOENGU MATERJAL ....................................................................................... 4 2. MÄRKSÕNAD 2.1. Rehabilitatsioon ............................................................................................ ....... 68 2.2. Rehabilitatsiooni teoreetilised lähtekohad ning seos praktikaga ........................ 69 2.3
koormusega. Nägemispuudega inimeste tööga hõivatuseks vajalikud komponendid on: nägemispuudelised, kes tahavad ja on võimelised töötama; töökohad; tingimus, et puudega inimesed ja tööandja tahaksid luua vastastikust suhet. Nimetatud tegurid sõltuvad makrotasandil riigi kultuurilisest, majanduslikust ja poliitilisest taustast. Konkreetse isiku tasandil on toodud tingimusi võimalik mõjutada tööalase rehabiliteerimise abil. Nägemispuudega inimeste süstemaatilise tööalase rehabilitatsiooni võimalused Eestis on paraku siiski piiratud. Tööeluks ettevalmistamiseks, tööturule sisenemiseks ning seal püsimiseks vajalikud tugisüsteemid on ebapiisavad. Riiklikke rehabilitatsiooniteenuseid võib käsitleda osana tugisüsteemist, kuid nende maht jääb liiga väikeseks. Seda kinnitab ka Tartu Emajõe Kooli rehabilitatsioonirühma kogemus. Nägemispuudele spetsiifilisi teenuseid saab praegu osutada vaid eripedagoogi teenusena, mille mahuks on 10 tundi aastas
alusel nendele töötajale on töövõimekaotuse protsent määratud? Aastatel 2009-2012 muutus selline „töövõimekaotus“ lausa massiliseks, eriti Ida-Virumaalt pärit töötajate osas. Teisalt aga olles puudega inimese perekonnaliige teeb mind kurjaks nii vana, kui uus plaanitav seadus. Miks peab süveneva haigusega teovõimetuks tunnistatud inimene käima iga kolme kuni viie aasta tagant riigile tõestamas, et aastate jooksul ei ole imet juhtunud ja ta ei ole tervenenud. Selleks peame iga kord käima eriarsti vastuvõtul, kes lihtsalt konstateerib fakti, et midagi ei ole muutunud ja saadab paberid Sotsiaalkindlustusametisse. Lisaks sellele peame käima Sotsiaalkindlustusametis täitmas taotlusevormi, mis tuvastab inimese puude raskusastme ja puudest tulenevad lisakulutused. Ja siis otustab ekspertiisikomisjon, kes ei ole kordagi haiget inimest näinud, lihtsalt raviarsti ja inimese taotluse alusel, mis puude raskusastmega on
Riigikogus on valdav meeste koosseis. Esindatud on vaid vähesed naised nt. haridusminister Mailis Reps. Tartu 2006 Eesti Maaülikool Puuetega inimestel on samad inimõigused kui teistel kodanikel ning puuetega inimesed nõuavad võrdseid võimalusi ning ligipääsu kõikidele ühiskonna hüvedele, nagu haridus, uued tehnoloogiad, tervishoiu-ja sotsiaalteenused, sportimis ja vaba aja veetmise võimalused, tarbijale mõeldud hüved, tooted ja teenused. Viis, kuidas meie ühiskond on üles ehitatud, viitab sageli sellele, et puuetega inimesed pole võimelised täiel määral nautima oma inimõigusi ning et nad on sotsiaalselt tõrjutud. Olemasolev statistika näitab, et puuetega inimeste haridustase ning tööhõive protsent on lubamatult madal
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral
Erivajadustega inimene Seminaritöö 2008. aasta alguse seisuga oli Eestis ligi 118 000 isikut, st 8.8% rahvastikust, kellele oli määratud puude raskusaste. (Sotsiaalministeerium 2010) Valdavalt on tegemist eakate inimestega: 61% kõigist puuetega inimestest on 63-aastased ja vanemad, pisut üle kolmandiku ehk 34% tööealised ning 5% olid vanuses 0-15-aastat. Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest e
Teisisõnu toon kerge ülevaate kõigest sellest üleüldiselt. 1 Erivajadustega laste tugisüsteemide ajaloost Eestis alustati erivajadusega laste õpetamist juba XIX sajandil: kurtide kool asutati 1866. a, pimedate kool 1883. a, esimene asutus vaimupuudega inimestele 1895. a, liikumispuudega laste kool 1920. a, esimesed õpiraskustega laste klassid ja koolid aastatel 19211925. Kliinilise koneraviga alustati 1920. aastatel. Okupatsiooniaastatel oli haridus kattesaadav ainult kerge vaimupuudega lastele (abikoolid), keskmise, raske ja sugava vaimupuudega lapsed saadeti hooldekodudesse ja olid tunnistatud õpetamatuteks. 1990. aastal laienes koolikohustus mõõduka, raske ja sügava vaimu- ja liitpuudega lastele. Alles peale taasiseseisvumist kõrvaldati kõik diskrimineerivad kitsendused ja kehtiva Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt on kõigil lastel õigus voimetekohasele haridusele ja kõikide õppimist
· kaasinimeste ebamugavus ohvriga juhtunust kõneldes ja suheldes, 15. Eakate avahooldus - 1. eakale kodus elamise võimaldamine- eaka toimetulek toetavate vajaduste määratlemine. Riskide ja vajaduste tasakaalustamine. 2. probleemide kompleksne analüüs- hindamisel kõigi osapoolte nägemusega arvestamine. Kommunikatsiooni võimaldamine osapoolte vahel. 3. üksiktarbija soovide arvestamine- osapoolte esindatuse võimaldamine. Hooldaja vajaduste tasakaalustamine 16. Rehabilitatsioon - protsess, mille eesmärgiks on saavutada ja hoida puuetega inimeste võimalikult kõrget füüsilise, meelelise, intellektuaalse, psüühilise ja/või sotsiaalse funktsioneerimise taset, võimaldades neile nii suuremat iseseisvust. Rehabilitatsioon sisaldab funktsioonide arendamise ja/või taastamise, funktsiooni puudumise või funktsionaalse piiratuse kompenseerimise meetmeid. Rehabilitatsioon ei hõlma esialgset meditsiinilist abi
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika.................................................................................................................5 KASUTA
Puude liigitamine...........................................................................................................5 2.1. Puude olulisuse põhjal.......................................................................................5 2.2. Toimetuleku põhjal............................................................................................5 2.3. Meeleelundite puuded.......................................................................................5 2.4. Vaimne puue......................................................................................................6 2.5. Füüsiline puue...................................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9
Põhilised sotsiaalteenustest · sotsiaalnõustamine; · rehabilitatsiooniteenus; · proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine; · koduteenused; · eluasemeteenused; · hooldamine perekonnas; · hooldamine hoolekandeasutuses; · toimetulekuks vajalikud muud sotsiaalteenused, mida osutab lisaks KOV Hoolekandeasutused 1) päevakeskus 2) tugikodu, turvakodu 3) varjupaik, kodutute öömaja 4) lastekodu 5) noortekodu 6) üldhooldekodu 7) koolkodu 8) sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus 9) erihooldekodu Hoolekandesüsteemi kliendiuuring Uuringutulemused: - Pikaajaline töötus maaelanike seas - Kuriteo ohvrid tallinlaste ja ida-virulaste seas - Üksindus, suhtlemisvaegus, alkoholism - külaelanike seas - Kriitiline piir 1500 krooni 1 leibkonnaliikme kohta Raskemini tulevad toime leibkonnad, kus leibkonnaliikmel..: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad;
last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult (lapsevanemad peavad aru saama oma lapse erivajadusest!!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest
kohaliku omavalitsuse võimalustest, meeskonna liikmetest ja erivajadustega lapse eripärast arendustegevus (Häidkind, Kuusik, 2009). Mida ulatuslikum on lapse erivajadus, seda suurem peaks olema temaga tegelev meeskond (Häidkind, 2007). Kui lapse arengu jälgimisest ja hindamisest järeldatakse, et laps vajab rehabilitatsiooniteenust siis suunatakse laps koos vanematega arstlikku ekspertiisikomisjoni ja rehabilitatsiooniasutusse. Seal hinnatakse veel last rehabilitatsiooni meekonna poolt ja määratakse lapsele puude raskusaste - kerge, keskmine, raske või sügav. Rehabilitatsiooni meeskond (sotsiaaltöötaja, logopeed/eripedagoog, tegevusterapeut, füsioterapeut, psühholoog, eriarst, meditsiiniõde) koostab ülevaate erivajadusega lapse arenguks vajalikest teenustest ja kasvukeskkonna tingimustest. (Häidkind, 2008.) Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik
esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine. 26) Sotsiaaltransporditeenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks. 32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks: Keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoe
meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline andekus, * õpi- või käitumisraskus, * terviserike, puue * või ka pikemaaegne õppetööst eemalviibimine * mis toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õpikeskkonnas (õppevahendid, meetodid, õpperuumid, suhtluskeel) või vastava rühmaga töötamiseks töökavas. Täpsemalt võib öelda, et HEV all mõeldakse õpilasi, kellel/kes on: * Õpiraskus (LÕK; TÕK; tasandusklass) * Ajutine õpiraskus * Kehapuue * Kõnepuue * Kirjutamis-, lugemis- ja /või arvutusraskus; häälikuseade * Nägemispuue * Kuulmispuue
Töötushüvitised Unemployment benefits Tööturukoolitus Labour market training Töövahendus Employment services Ettevõtluse alustamise toetused Start-up assistance Palgatoetused Employment incentives Toetatud töö ja rehabilitatsioon Supported employment and rehabilitation Töökohtade loomine Job creation Ennetähtaegne pension Early retirement pension Töökoha rotatsioon ja töö jagamine Job rotation and job sharing 0 10 20 30 40 5 Joonis 2. Tööpoliitika kulutused Eestis ja Euroopa Liidus kululiigi järgi 2007. aastal Eesti 2007
2 SISSEJUHATUS Suurbritannias peetakse haridust väga tähtsaks, seal on umbes 30 000 riigikooli ja 2000 erakooli. Briti seadused kohustavad kõiki lapsi haridust saama seni kuni nad on 16 aastased. Haridus on kohustuslik, kuid koolis käimine mitte, mis tähendab et õpilased ei pea koolis haridust omandama vaid võivad õppida ka koduõppe meetodil. Haridus on tasuta kõigile lastele vanuses 5 kuni 18. Umbes 93 % Inglismaa õpilaste haridusest rahastatakse avalikest vahenditest, samas 6 % õpilastest käib erakoolides, mille rahastamine toimub lapsevanemate poolt. Referaadis anname ülevaate põhiliselt Inglismaa eriharidussüsteemist, seda kahel põhjusel, esiteks Inglismaa on Suurbritannia üks suurimaid haldusüksuseid, teiseks Walesi, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa eriharidussüsteemid on siiski üldjoontes sarnased. Meie töö on jaotatud neljaks
Selline laps ei tea mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. (Neare, 2009) Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest. Neil puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle (samas, 22) Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus
Sotsiaalteenus- isiku või perekonna toimetulekut soodustav tegevus või toiming. Maslow´püramiid- Inimvajaduste hierarhia, mis on inimesele omaste vajaduste kategoriseerimise ja väärtustamise süsteem (füsioloogilised vajadused , turvalisusvajadus, armastus- ja kuuluvusevajadus, tunnustusvajadus, eneseteostusvajadus) Lapse väärkohtlemine- Lapse väärkohtlemine on igasugune kahju tekitamine lapsele, mis ei ole juhuslik ning mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. Väärkohtlemine võib olla nii füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline ja/või emotsionaalne. Väärkohtlemine on ka lapse hooletussejätmine. Absoluutne vaesus- inimese sissetulekud on alla teatud taset. Toimetulekutoetus- Toimetulekutoetus on üks sotsiaaltoetuse liike. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Ettevõtlus ja ärijuhtimine Kaja Urbel ME-21k. TÖÖTURU JA HÕIVE PROBLEEMID EESTIS Kursusetöö Juhendaja: Enn Uusen Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Mõisted ja andmeallikad ............................................................................................................4 1. Tööturu teooriad .............................................................................................................7 1.1. Neoklassikaline tööturu mudel .............................................................................7 1.2. Alternatiivsed tööturu teooriad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Avaliku sektori majanduse instituut Majanduspoliitika õppetool NOORTE TÖÖPUUDUS Kodutöö õppeaines majanduspoliitika Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................... 3 1. ÜLEVAADE NOORTE TÖÖPUUDUSEST ............................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Euroopas ............................................................................................ 4 1.2 Noorte tööpuudus Eestis .................................................................................................. 7 2. TÖÖPOLIITIKA TÖÖPUUDUSE VÄHENDAMISEKS ...................................... 11 2.2 Noortele suunatud tööpuuduse leevendamise meetmed Eestis ..................................... 13 KOKKUVÕTE ..............................................................................
Elamine kogukonnas - kogukonnas elamise teenuse sisuks on inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa peresarnase elukorralduse loomine koos majutuse ja toitlustamisega eesmärgiga suurendada inimese iseseisvat toimetulekut ja arendada igapäevaelu tegevuste korraldamise oskusi. Laste õiguste konventsioon – dokument, kus alla 18-aastastel isikutel on tagatud kõik inimõigused. Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused
Agentuuri poolt koostatud raporti järgi oli Soomes enne 2004. aastat seitse seadust/määrust, mis käsitlevad kas vähemal või rohkemal määral varajast sekkumist. 1972. aastal anti välja rahva tervise seadus, millele järgnesid laste päevahoiu seadus (1973), vaimse puudega inimeste eriteenuste seadus (1977), sotsiaalhoolekandeseadus (1982), puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, - teenuste ja abi seadus (1987) ning 1991 meditsiinilise rehabilitatsiooni määrus. Puuetega inimeste sotsiaalhoolekande, -teenuste ja abi seadus oli ühtlasi üldiseks raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised muudatused: 2005. aastal võeti vastu lähisugulaste hoolekandetoetuse seadus ning 2009. aastal lisati 1987
võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa. Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. 3.3.2 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et: 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on pikad järjekorrad ja samuti nende arv on ebapi
Selline laps ei mõista mänguasjade funktsionaalseid tähendusi ja ta sooritab ühetüübilisi liigutusi esemega. Selliste laste puhul on meeltemuljed puudulikud ja ajus korrastatus puudub. Laste nägemis-, kuulmis-, kompimis-, haistmis- ja maitsmisaistingud on ebatäpsed ja laialivalgunud ega tekita kuigi palju ega õigeid vastavaid tajukujutlusi. Meeleärrituste andmisega saab aktiveerida neid lapsi reageerima. Sügava vaimupuudega lastel on reeglina alati kaasuv mingi teine puue. Tulenevalt väga tõsisest peaaju orgaanilisest kahjustusest on enamik neist lastest piiratud liikumisega, nad ei hoia pead ega suuda tõusta istuma. Neil võivad ka puududa mitmed vajalikud refleksid (nt hingamis-, neelamis-, haaramisrefleks). Need lapsed ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, kuna puudub kontroll oma põie ja pärasoole tegevuse üle. Võin oma kogemustele toetudes väita, et sügava vaimupuudega lapsed on väga erinevatel tasemetel oma arengus
naiste osalus tööturul (Joonis 8) ning osaajaga töötajate osatähtsus väike, jäävad lahendusteks eelkõige perepoliitika ja rändepoliitikaga seotud variandid. Tööhõive suurendamiseks on asjakohased tervisele suunatud investeeringud, mis vähendaks haiguste ja töövõimetusega seotud probleeme. Eakate arvukuse suurenemine ühiskonnas võib kaasa tuua siiski üldise innovatiivsuse taseme vähenemise. Selle vältimiseks on oluline anda inimestele võimalikult mitmekülge ning parem haridus, sest parema haridusega inimesed säilitavad aktiivsuse ning innovatiivsuse kauem ning saavad ka isiklike probleemidega paremini hakkama. 15-64 aastaste tööhõive 15-64 aastaste inimeste tööhõive Eestis on mõnevõrra kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb eelkõige siiski Eesti naiste keskmisest kõrgemast tööhõivest 15-64 aastaste naiste tööhõive Naiste tööhõive näitajad on tänapäeval palju seotud perekultuuriga ning hoiakutega ühiskonnas.
Eesti maakondades alla 20 000 krooni. 3. Mitmete marginaliseerunud elanikkonnarühmade jõudmine olukorda, millest «tagasitulek» aktiivsesse ellu pole enam teostatav. Pikaajaliste töötute osakaal kõigi töötute hulgas on viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 45%, 2001 48,3%, 2002 52,8%. 4. Tekkiv trend «ajude äravooluks», mis pärsib mitmete avalikke hüvesid pakkuvate valdkondade (tervishoid, sotsiaalhoolekanne, haridus jms) jätkusuutlikku arengut. 5. Eesti tööjõuturu raskused kohaneda EL tööjaotusest ja infotehnoloogia arengust tuleneva uue keskkonnaga töötuse kõrge tase, tööandjate suutmatus pakkuda uusi paindlikke töövorme ja töövõtjate suutmatus neis osaleda. Keskmine tööpuuduse tase on Eestis viimasel kolmel aastal olnud järgmine: 2000 13,6%, 2001 12,6%, 2002 10,3%. 6. Riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste vähene haldussuutlikkus, mis muudab avaliku teenuse sageli
Liitpuue Struktuur: 1. Liitpuue - mis see on? Liitpuue on seisund, mil inimesel on vähemalt kaks puuet. Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või anomaalia, mis segab või aeglustab inimese tavalist arengut ja/või funktsioneerimist. Liitpuuet kirjeldades on võimalik eraldi välja tuua põhipuue ja kaasnevad puuded, näiteks: põhipuue - vaimupuue + kaasnevad puuded liikumispuue ja nägemispuue. 2. Liitpuude määratlus Liitpuude määratlust ei saa samastada haigusega, vaid erinevad haigused ja häired võivad põhjustada liitpuude
19 19 19 19 19 19 19 Haridus ei ole kõigile kättesaadav · Osal noortest väga hea haridus · Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest) koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes · Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse võimalused Tallinn versus ülejäänud Eesti · Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus kõige
Allardt´i heaolukontseptsioon 1975 Heaolu on rajatud vajadustele ning heaolu tase tuleneb vajaduste rahuldamise tasemest: omamine - vajadused, mis on seotud objektiivsete ja materiaalsete ressurssidega; kuulumine - vajadused, mis on seotud sõpruse ja armastusega; olemine - vajadused, mis on seotud enesemääramisega (identiteediga), käsitlevad seotust ühiskonnaga. Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet. Elustandard - sissetulek, eluase, töö, haridus ja tervis. Elukvaliteet sõltub: 1) sotsiaalsetest suhetest pereliikmetega, sõpradega, naabritega 2) eneseteostusest: sotsiaalne staatus, poliitilised ressursid ja võimalus vaba aja veetmiseks Heaoluriigis kasutatakse võimu (poliitika ja haldusaparaadi abil) turujõudude toime mahendamiseks: 1.indiviididele ja peredele miinimumsissetuleku tagamiseks sõltumata nende varanduslikust seisust 2.suurendamaks indiviidide ja perede julgeolekut teatud sotsiaalsete probleemide puhul
Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus- SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. SHS on äärmiselt raskesti loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. Sotsiaalkaitse põhimõisted sotsiaalkaitse, sotsiaalne kaitse ühiskonna tegevus oma liikmete heaolu tagamiseks sotsiaalsete riskide ja probleemide korral sotsiaalne risk elukvaliteedi halvenemise oht Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
