Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Laadimis-lossimismasinad (1)

1 Hindamata
Punktid

Laadimis-lossimismasinad. Kordamisküsimused. 
1.  Otstarve  ja  liigitus.  
Laadimis-lossimismasinaid  kasut  mitmesuguste  materjalide,  seadmete, 
detailide jne laadimiseks transpordivahenditele ja nende lossimiseks transpordivahenditelt, samuti 
ka  eelnimetatud  objektide  ümberpaigutamiseks  ruumis  vastavalt  tehnoloogilistele  vajadustele. 
Liigitatakse: 1. Tööprotsessi iseloomult: a) tsüklilise b) pideva tööprotsessiga 2. Käiguosa tüübilt 
a) rataskäiguosal – täiskummrehviga, pneumorehviga,  kombineeritud  rehviga b) roomikkäiguosal 
3. Raami tüübilt a) jäiga  raamiga  või kõigi juhitavate ratastega b) šarniir-liigendraamiga c) jäiga 
raamiga  ja  liugjuhtimisega  4.  Tööseadme  tüübilt  a)  universaal- laadurid   b)   kopplaadurid   c) 
harklaadurid  d)   haarats -laadurid  5.  Jõuseadmelt  a)  sisepõlemismootoriga  b)  elektrimootoriga  c) 
kombineeritud 6. Gabariitidelt ja massilt a) minilaadurid b) normaalmõõtmetega laadurid. 
2.  Rataslaadurite  liigitus.  Rataslaadureid  toodetakse  väga  mitmesuguste  tööorganitega,  mis 
määravad nende kasutusvaldkonna. Liigitatakse tööorgani tüübilt a) kopplaadurid b) harklaadurid 
c)  haarats-  või  greiferlaadurid.  Rataslaadurite  tööorgani  tõstemehhanism  võib  olla:  a)  Z-tüüpi 
hoovastikuga  b)  IT-tüüpi   laadurite   paaris  kallutus-tõstehoovastik  c)  monohoovaga  kallutus-
tõsteseade d) teleskoopiline.  
3.  Kopplaadurite  kasutusala,  liigitus  ja  koppade  tüübid.  Kopplaadureid  kasut  peamiselt 
puistematerjalide  laadimiseks,  ümberpaigutamiseks  ja  ladustamiseks.   Kopa   täitmise  ja 
tühjendamise viisilt 
jaotatakse: a) frontaalse täitmisega ja tühjendamisega b) frontaalse täitmisega 
ja  tühjendamisega  ette  ja  külgedele  c)  frontaalse  täitmisega  ja  tühjendamisega  180˚  ulatuses  d) 
frontaalse  täitmise  ja  taha  tühjendamisega.  Üldkasutatavaid  standardkoppade  tüübid:  a)  sirge 
sileda  lõikeservaga b) eenduva sileda lõikeservaga c) sirge hammastega lõikeservaga d) eenduva 
hammastega  lõikeservaga.  Lisaks  kasut   ekskavaator -laaduritel   greifer -tüüpi  mitme  otstarbelist 
koppa.  
4. Harklaadurite kasutusala, liigitus ja tööorganid. Harklaadureid kasut peamiselt tükklastide 
laadimiseks  transpordivahendeile,  ladustamiseks,  laotöödeks  ja  ka  tükklastide  lossimiseks 
transportvahenditelt.  Tööseadme  paigutuselt  liigitatakse:  a)  frontaalse  b)  külgmise  tööseadme 
paigutusega. Harklaadurite tööorganiks on kaks nn käppa, mis liiguvad tõsteraamil ja suunatakse 
tõstetava  lasti  alla  tema  haaramisel.  Last   toetub   nendele  käppadele  ja  tõstetakse 
tõstemehhanismiga  üles.  Lasti  käppadelt  maha  libisemise  vältimiseks  on  tõsteraam  tagasuunda 
kallutatav u7˚ ja lasti mahapaneku hõlbustamiseks ettesuunda kallutatav u3˚. 
5.  Haaratslaadurite  kasutusala  ja  tööorganite  tüübid.  Haaratslaadureid  kasut  peamiselt 
metsamaterjali laadimis-lossimistöödel nii metsas kui laoplatsidel, sadamates ja raudteejaamades. 
Nende  tööorganiks  on  vastava  kujuga  haardeseade  paljude  palkide  üheaegseks  haaramiseks. 
Haardeseade  võib  olla  tööseadme  elemendi  külge  kinnitatud  kas  liikumatult  või  varustatud 
pöördemehhanismiga,  mis  võimaldab  ülestõstetud  lasti  pöörata  vertikaaltelje  ümber  suvalisse 
asendisse.  
6. Teleskooplaadurite kasutusala ja tööorganite tüübid. Teleskooplaadurid (ka „upitajad“) on 
mõeldud  lastide  tõstmiseks  suurematele  kõrgustele  ja  mitmesuguste  materjalide  etteandmiseks 
hoonete  sisemusse.  Tööorganiks  on  neil:  a)   hark ,  tükklastide  tõstmiseks  b)   kopp   puistelastide 
jaoks c)  tööplatvorm  või  häll  materjalide ja tööliste tõstmiseks.  
7.  Roomiklaadurite  kasutusala  ja  tüübid.  Roomiklaadurid  on  ettenähtud  peamiselt 
puistematerjalide  laadimiseks  transportvahendeile.   Kaasajal   kasut  kahte  tüüpi  roomikkäiguosal 
laadureid: a) roomiktraktorite baasil laadurid b) spetsiaalsel roomikmasinal laadurid, mis võivad 
olla kahesuguse mootori asetusega: eesasetseva või taga asetseva mootoriga .  
8.  Masina  tootlikkuse  arvutus  laadimistöödel.  Masina   tootlikkus   laadimistöödel  arvutatakse 
järgmise valemiga: 
  
,  milles  q-ühe  tsükliga  laetav  materjali  maht,  m3;  tts-tsükli  kestus,  min;  E-töö 
efektiivsuse tegur. 
 (Ühe tsükliga laetav materjali maht arvutatakse valemiga q=qk*K, milles qk-kuhjaga  kopa  maht, 
mis antud masina tehnilises karakteristikus, K-kopa täitetegur. Tsükli kestused, kopa täitetegurid 
ja töö efektiivsuse teguri väärtused on antud tabeleis mõlema laadimisskeemi jaoks sõltuvalt kopa 
mahust, laetavast materjalist, laadimistingimustest ja masina töötingimustest . ) 
 
 
9.  Masina  tootlikkuse  arvutus  materjali  teisaldamisel.  Masina   tootlikkus   materjali 
teisaldamisel ühest kohast teise arvutatakse valemitega 
 
 
ja 
q=qk*K, 
kuid 
ühe 
tsükli 
kestus 
määratakse 
valemiga  
,  milles  D-teisaldamiskaugus,  m;  Vl-täis  kopaga 
liikumise  kiirus,  km/t,  Vt-tühja  kopaga  liikumise  kiirus,  km/t,  Z-määratletud 
operatsioonide aeg, min.  
Määratletud  operatsioonide  aeg  koosneb:  Z=t1+t2+t3+t2,  milles  t1-kopa  täitmise  aeg 
(0,2…0,35min) t2-manööverdamiste aeg (0,15min) t3-kopa tühjedamise aeg (0,10min).  
10.  Pideva  tööprotsessiga  laadurite  kasutusala  ja  nende  tööseadmestikud.  Pideva 
tööprotsessiga laadureid saab kasut väga erinevatel eesmärkidel alates  tavalisest  puistematerjalide 
laadimisest  transpordivahendeile  karjäärides,  sadamais  või  raudteejaamade  laoplatsidel  kuni 
tehnoloogiliste   protsesside   osana   ehitustööstuse   ettevõtetes   ja  talvisteks  lumekoristustöödeks. 
Nende  tööseadmestik  koosneb  lint-  või  kraapkonveierist  toiteseadmest,  milleks  on  kas  a)   eeder  
koos sellel liikuvate kraaplabadega või b) tigufreesid koos nende all asetseva paadiga.  
11.  Lossimismasinate  ja  seadmete  kasutusala,  nende  tüübid  ning  vagunite  tühjendamise  
viisid. 
Lossimismasinaid ja –seadmeid kasut peamiselt laevade ja raudteevagunite lossimistöödel. 
Tööpõhimõttelt  jagunevad  need  kahte  gruppi:  a)  mehhaanilised  b)   pneumaatilised .  Vagunite 
tühjendamise  viisid  sõltuvad  suuresti  materjali  ja   vaguni   tüübist.  Kinniste  vagunite 
tühjendamiseks  peeneteralisest  ja  taarastamata  pulbrilistest   materjalidest   kasut  peamiselt 
pneumaatilist lossimismasinat.  Platvormvagunite lossimiseks kasut lihtsat  seadet  materjali maha 
lükkamiseks  platvormilt,  mille  tööorganiks  on  hüdrosilindrite   varraste   otsa  kinnitatud  kraap, 
millega  lükatakse  materjal  üle  äärte  vastuvõtupunkrisse  ja  satub  seal  konveierile.  Poolvagunite 
tühjendamine  võib  toimuda  kas  vaguni  kallutamisega  küljele  spetsiaalse  kallutusseadme  abil 
(vagunite  kaadur)  või  tigufreeside,  koppelevaatorite  ja  lintkonveieriga  varustatud  spetsiaalse 
lossimismasinaga.  
12.   Tehnoloogilised   protsessid  tsüklilise  tööprotsessiga  laadurite  tootlikkuse  arvutamisel 
ning  laadurite   ratsionaalsed   liikumisskeemid.  
Tsüklilise  tööprotsessiga  laadurite  tootlikkuse 
arvutamisel eristatakse kahte erinevat tehnoloogilist protsessi: a) töötamine materjalide laadimisel  
transportvahenditesse b) töötamine materjalide ümberpaigutamisel teatud vahemaa  taha. Materjali 
laadimisel  transportvahendeisse  on  väljakujunenud  laaduri  liikumise  kaks  ratsionaalseimat 
skeemi:  1.  V-kujuline  laaduri  skeem  2.  Ristsuunas   laadimine .  Laadimise  skeem  määrab 
tootlikkuse 
arvutamisel 
laaduri 
manööverdamiseks 
kuluva  
tsükliaja 
komponendi. 
 
Laadimis-lossimismasinad #1 Laadimis-lossimismasinad #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merit maasikas Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ehitusmasinad
17
doc

Ehitusmasinad

Kordamisküsimuste vastused aines EHITUSMASINAD 1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? raskemaid ehituslikke töid kergendavad mehhanismid ­ masinate prototüübid, mida käitatakse inim- või koduloomade jõuga. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Esimese etapi lõpp määratletakse aurumasina leiutamise ja kasutuselevõtmisega XIX sajandil, mis kutsus ellu mitmed aurujõul töötavad ehitusmasinad 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi tormiline areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale ilmub roomikkäiguosa jne. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? 1893. a - samad mehed varustavad oma aurutraktorid roomikkäiguosaga; esimene roomikkäiguosal veduk-masin aga loodi juba 1869. a Iowas ja kandis nime "Minnies Stream Crawler". 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu II e

Ehitusmasinad
Mullatööde masinad
12
pdf

Mullatööde masinad

6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranše

Ehitusmasinad
Ehitusmasinate eksamikonspekt
48
docx

Ehitusmasinate eksamikonspekt

1-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu I etappi? Masinate prototüüpide kasutusele võtmine, mis lihtsustas töö tegemist. Üldiselt kasutati inimtööjõu kõrvalt ka tööjõuks koduloomi. 2-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise arengu I etapi? Aurumasina leiutamine ning kasutusele võtmine, mis muudab rõhu all potentsiaalse energia mehaaniliseks energiaks. 3-Mis iseloomustab ehitusmasinate ajaloolise arengu II etappi? Aurumasinaga varustatud ehitusmasinate ilmumine, raudteetranspordi areng, ratas- ja rööbaskäiguosa kõrvale tekib roomikkäiguosa. 4-Missugune kaasaegne firma võttis esimesena kasutusele roomikkäiguosa? Caterpillar, mille asutajateks olid Holt ja Best. Nad olid esimesed, kes varustasid oma aurutraktorid roomikkäiguosaga ning panid aluse ühele suurimale metsa- ja mullatööde firmale. 5-Milline sündmus inimkonna ajaloos lõpetab EM ajaloolise a

Ehitus
Exami piletid
6
doc

Exami piletid

www.eaei-ttu.extra.hu Variant 1 1) Ehitusmasinate arengu 1 etappi isel: a) elavjõu kasutamine mehhanismide käitamiseks; b) kaasaegsete mas. Prototüüpide ilmumine 2) Masinaks nimetatakse a) mehhanismi b) mehhanismide kompleksi 3) Masina parameetri määrab kõige täpsemini a) tehnoloogilised ja eksplutatsioonilised võimalused 4) Transpordimasinate püsivust isel a) maksimaalne kreen b) max tõusunurk 5) Diiselmootoril puudub .........süsteem a) süüte 6) Hüdrodünaamilise transmissiooni tüüpilised elemendid on a) hüdropump b) hüdromootor 7) Mis isel ROPS tüüpi kabiini? Kaitseb masinisti masina ümberminekul 8) Auto kolm põhiosa on: a) mootor, kere, sassii 9) Tööorgani järgion konveierid a) lint b) kraap c) tigu d) plaat 10) Konstruktsiooni ja teenindusvälja keerukuse järgi on tõste masinad a) lihtsad tõsteseadmed

Ehitusmasinad
Vastused piletitele 172 - 320
18
doc

Vastused piletitele 172 - 320

172-Nimetage mullatööde masinad tehnoloogilise otstarbe järgi. a) ettevalmistustööde masinad; b) kaevamis-transportimismasinad; c) kaevamismasinad e ekskavaatorid; d) tihendusmasinad; e) hüdromehhaniseerimis- vahendid; f) transeedeta läbindusmasinad; g) puurtööde masinad ; h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks; i) vaiatööde masinad ja seadmed 173-Nimetage nulltsükli tööde masinad otstarbe järgi. 174-Nimetage kõige enam kasutatav pinnaste töötlemise meetod. a) mehhaaniline meetod e lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine, d) kombineeritud meetodid . 175,176,177 a) tahke faas , mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; b) vedel faas, mille moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; c) gaasiline faas, mille moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad 2. Keskmiselt kaevandatavad 3.

Ehitusmasinad
Eksami konspekt
91
doc

Eksami konspekt

1) Nuivibraatorid. Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge 42 V. 20

Ehitusmasinad
Teedemasinate juhtimine ja hooldus
62
odt

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid: • pinnase kobestamiseks ja peenestamiseks Pinnae frees-segurid: pinnase kobestamine, peenestamine ja segamine sideainega • pinnasefreeside ja frees-segurite tööorganid • jäigad freesid • elastsed frees-kobestid • 2 võlliga segistid • laotus-silumisseadmed Teedeehitusmasiante arengusuunad Peamised arengu tende

Teedeehitus
Inseneri eksami vastused 2009
103
doc

Inseneri eksami vastused 2009

1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline ­ jõuhulknurk on kinnine vektortingimus ­ jõudude vektorsumma on 0 analüütiline ­ RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (1)

a1v4r profiilipilt
Aivar Siska: Põhjalik.
23:45 09-01-2017



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun