Ventilatsioon praktikum (0)

LABORATOORNE  TÖÖ  NR  3:  ÕHU  LIIKUMISKIIRUSE  MÕÕTMINE 
JA VENTILATSIOONISEADME TOOTLIKKUSE HINDAMINE 
Kuupäev: 
Nimi:  Joonas Hallikas 
12.02.2014 
 
 
Õhu liikumiskiiruse ja ventilatsiooniseadme   Kursus : MAHB41 
Kellaaeg : 
tootlikkuse hindamine 
10.00 
 
 
TÖÖ EESMÄRGID 
  Uurida õhu liikumiskiiruse mõõtmist. 
  Tutvuda mehaaniliste ventilatsiooniseadme tootlikkuse hindamise põhimõtetega. 
 
TÖÖVAHENDID 
  Testo  õhukiiruse  mõõtja  405-V1  ( Velocity   stick),  uuritav  ventilatsiooniava,   redel , 
mõõdulint. 
   “Sisekeskkonna  algandmed  hoonete  energiatõhususe  projekteerimiseks  ja 
hindamiseks,  lähtudes  siseõhu  kvaliteedist,  soojuslikust  mugavusest,  valgustusest  ja 
akustikast” EVS-EN 15251:2007 
  
TEOREETILINE OSA 
Ventilatsiooni  põhiülesandeks  on  normaalsetele  sanitaar-hügieenilistele  tingimustele  vastava 
õhukeskkonna  loomine.  Ventilatsioonitehnika  on  teadus  õhuvahetuse  organiseerimisest 
ruumis.  
Õhuvahetuse läbiviimisel eristatakse: 
1.  loomulikku ventilatsiooni, kus õhuvahetuse tekitab gravitatsioonijõud 
2.  mehaanilist ventilatsiooni, kus õhuvahetus  saavutatakse  ventilaatorite mehaanilise 
tööga 
Mehaaniliste 
ventilatsiooniseadmete 
kogumit 
nimetatakse 
mehaaniliseks 
ventilatsioonisüsteemiks.   Mehaaniline   ventilatsioonisüsteem  koosneb  ventilaatoreist, 
õhutorudest  koos  õhujaoturiga,  mõõte-  ja  reguleerimisaparatuurist.  Süsteemi  kuuluvad  veel 
tihti tolmuärastid, filtrid ja  seadmed õhu niisutamiseks. 
Ventilatsiooniseadme efektiivsuse hindamise põhikriteeriumiks on tema  tootlikkus  - ajaühikus 
ruumist  väljatõmmatav  või  juurdepuhutav  õhukogus.  Kui  on  teada  õhutoru  ristlõikepindala, 
taandub ventilatsiooniseadme tootlikkuse määramine õhu keskmise liikumiskiiruse leidmisele 
õhutoru ristlõikes. Seega tootlikkust võib avaldada valemiga 
  L = v  F   3600  ,  
 
 
 
 
(1) 
kus 
L – ventilatsiooniseadme  tootlikkus   [m3/ h] ,  
 
v – õhu keskmine liikumiskiirus õhutoru ristlõikes [m/s], 
 
F – ventilatsiooniava pindala [m2] . 
Kontrollimaks katse tulemusi tuleb arvutada suhteline erinevus teoreeriliste ning katseliste 
tulemuste vahel.  Seda saab teha kasutades valemit: 
L  L
katse
teor 
 
 
 
R 
=

 100 % ,   
 
 
(2) 

Lteor

kus  
Lkatse – Ventilatsiooniseadme mõõdetud tootlikkus  [m3/h] , 
 
Lteor – Ventilatsiooniseadme arvutuslik tootlikkus   [m3/h] . 
 
TÖÖ KÄIK 
I OSA: EELMÕÕTMINE 
Mõõtke  ventilatsiooniava  ning  arvutage  selle  pindala  töölehel  selleks  ettenähtud  kohas. 
Mõõtmiste  ajal  pöörake  tähelepanu  ventilatsiooniava   kujule   (ring,  silinder,  vms)  ning 
arvutage reaalselt avatud osa pindala. 
 
II OSA: KATSESEADME SEADISTAMINE 
NB! Seade on väga õrn ning tundlik kuna tegemist on hotwire anduriga! 
  Lülitage   katseseade   sisse   hoides   nuppu  all  kuni  näidikule  ilmub  arv,  mille  esimene 
number  vilgub  (Kui  ei  peaks  ilmuma,  lülitage  seade  nuppu  all  hoides  välja  ning 
seejärel sisse tagasi). 
  Nüüd  sisestage  arvutuste  käigus  saadud  ventilatsiooniava  pindala  väärtus.  Selleks 
vajutage  korduvalt  ON  nuppu,  et  muuta  vilkuvat  arvu  0-st  kuni  9-ni.  Peale  sobiva 
väärtuse  valimist  tuleb  oodata  3  sekundit,  et  saaks  muuta  järgmist  kohta.   Korrata  
toimingut  kuni  seadmesse  on   sisestatud   pindala  ning  oodata  kuni  viimase  väärtuse 
vilkumine on lõppenud. 
  Edaspidisel ON nupu vajutamisel on võimalik näha õhu liikumiskiirust, temperatuuri 
ning  ventilatsiooniseadme  tootlikkust.  Kuvatavale  suurusele  osutab  näidikul  nool. 
Suurused on märgitud näidiku ülemisele äärele. 
NB!  Seadme  näidikul  on  tootlikkus  antud  kümme  korda  väiksema  väärtusega  kui  ta 
tegelikkuses  on  (mõõtühikuks  on  märgitud  [m3/h x10]   seega  tuleb  tulemus  10-ga  läbi 
korrutada). 
NB!  Kui  5  minuti  jooksul   seadmel   nuppu  ei  vajutata  lülitub  see  automaatselt  välja. 
Seadmesse sisestatud pindala on seadmes salvestatud ning säilib. 
 
III OSA: MÕÕTMINE 
  Mõõtmise sooritamiseks avage seadme tipus asuv  katik , mille all on  sensor , pöörates 
katikut  vastupäeva.  Mõõtmiste  läbiviimiseks  muutke  mõõteseadmete  liikuvate  osade 
asendeid nii, et õhuvool liiguks katiku tipus oleva  noole  suunas ning seadme näidikult 
oleks  võimalik  mõõtmise  ajal  tulemusi  lugeda.  Mõõtmise  ajal   hoidke   mõõteriista 
fikseeritud  asendis  –  väikseimgi  liikumine  põhjustab  õhuvoo  suurenemise  ning 
seetõttu väära tulemuse. 
NB! Õhuvoog peab liikuma läbi avause, kus paikneb sensor, noolega näidatud suunas. 
NB!  Mõõtmiste  ajaks  ei  tohi  maha  keerata  ventilatsiooniseadme   katteid   ning  ruumi 
uksed ja aknad tuleb sulgeda enne mõõtmiste alustamist. 
  Andmeid  (õhu  liikumiskiirus  v  ning  tootlikkus  Lkatse)  koguge  ventilatsiooniava  5-st 
erinevast punktist ning märkige alltoodud tabelisse 1. 
  Mõõtmise lõpetamisel lülitage seade välja ning sulgege  andurit kaitsev katik. 
  Arvutage katsetulemuste põhjal v ja Lkatse keskmised väärtused  v   ja  L
.  
katse
  Kasutades  keskmist  õhuliikumiskiirust  v   leida  valemi  (1)  abil  ventilatsiooniava 
teoreetiline tootlikkus Lteor.  
  Leida iga katseseeria kohta suhteline erinevus R katseliste tulemuste ning teoreetilise 
tulemuse vahel kasutades valemit (2). Leida ka keskmine suhteline erinevus  R . 
 
 
 
 
ANDMETE ANALÜÜS  
Mõõtmised viiakse läbi  Koridoris  ( koridor /wc) 
Ventilatsiooniava mõõtmed, kasutatavad 
Ventilatsiooniava kirjeldav joonis: 
valemid ning pindala arvutused: 
 
 
Ava läbimõõt: d=14cm; radius: r=7cm 
 
Ava kõrgus: h=2cm 
 
Pindala: S=PI*d *h/2 
 
S=3,14*14*2/2=44cm2=0,0044m2 
Uuritava ventilatsiooniava pindala  0,0044m2. 
 
 
Nr  V(1m/s) 
Lkatse(1m3/h) 
Lteor(1m3/h) 
R% 
1 
8,20 
85,60 
 
32,50 
2 
8,29 
87,51 
31,03 
3 
8,02 
84,80 
33,17 
4 
7,75 
84,50 
33,40 
5 
7,80 
86,40 
31,90 
 
Vkesk=8,01(m/s) 
Lkatsek=85,76(m3/h)=  Lteork=126,88(m3/h)=  Rkesk=32,4% 
=23,82(l/s) 
=35,24(l/s) 
Tabel 1. Ventilatsiooniava tootlikkuse hindamine. 
 
 
KÜSIMUSED 
Küsimuste vastused on leitavad  EVS-EN 15251:2007  abil,  lehekülgedelt  7, 9, 11, 30 ja 31. 
Küsimuste vastused, tabeli 1 täitmiseks vajalikud arvutused ja järeldused esitada lisalehel.  
NB! Ära  unusta märkida mõõtühikuid! 
1.  Tutvu standardiga ja leia kuidas määratakse/mida need terminid tähendavad: 
   Sisekliima  klass ning missugusesse klassi võiks lugeda antud hoone? 
Sisekliima klass on II, sest see on üsna uus hoone. 
  Hoone saastekoormus ning missugusesse võiks olla see antud hoonel? 
Antud hoone on madala saasteainete eraldumisega hoone. 
 
2.  Mida  tähistatakse  qB?  Olgu  koridori  pindala  kokkuleppeliselt  20  m2  ning  koridoris 
̅̅̅̅̅̅̅̅̅̅
ootab 15 inimest, leida                     = 1,191    
        
     ? 
Edaspidistes arvutustes ja standardiga võrdlemises käsitleda mõõdetud parameetreid nagu nad 
oleksid mõõdetud  klassiruumis /auditooriumis. 
3.  Mida tähistab qp? Leida antud olukorrale vastav qp väärtus EVS-EN 15251:2007 lk 31 
paiknevast tabelist, võttes arvesse õiget ruumitüüpi ja sisekliimaklassi.  
Qp – Ventilatsiooni õhuvooluhulk inimestelt eralduvate saasteainete lahjendamiseks 
Kuna   ruutmeetrite   arv  inimese  kohta  on  umbes  1,3,  siis  selles  tabelis  on  ta  sarnane 
klassiruumiga. 
 
Qp= 3,5     
 
l
4.  Mida  tähistatakse  q
(ühikuks  1
tot  ning  mis  valemiga  seda  leida?  Leia  väärtus  qtot 
) 
s
toetudes  eelmistele  küsimustele  ning  nende  vastustele.  Kui  suur  peaks  olema 
ventilatsiooni õhuvoolhulk iga ruutmeetri kohta? 
Qtot – ruumi kogu ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/s. Arvutatakse: Qtot= n*qp+A*qB 
Qtot= 15*3,5+20*1,191= 76,32 l/s  ruutmeetri kohta Qtot= 3,81 l/s*m2 
 
5.  Missugune  oleks,  standardist  lähtudes,  soovituslik  kogu  ventilatsiooni  õhuvooluhulk 
l
auditooriumitele ja klassiruumidele 
  lähtudes tabelist  B.2 (arvestades eelnevalt 
2
s  m
määratud sisekliima klassi ja hoone saastekoormust)? 
Standardist  lähtudes  peaks  olema  kogu  ventilatsiooni  õhuvooluhulk  auditooriumis 
l
l
11,2 
 ja klassiruumis 4,2
. 
2
s  m
2
s  m
 
6.  Kui  suur  on  erinevus  qtot  ning  standardi  tabelist  saadud  tulemuste  vaheline  erinevus 
protsentides? 
qtot tuleb tabeli arvuga 9,3% väiksem. 
 
7.  Formuleeri  järeldus  antud  töö  kohta.  Arvesta  kindlasti  reaalse  mõõtmispunkti 
erinevust ülesande püstitustes käsitletust! 
Kuna mõõtmistulemused erinevad arvutuslikust ainult 9,3%, siis peaks selle ruumiga 
korras olema, kui on 20m2 kohta 15 inimest.