50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
riids
Õppematerjali autor
Tallinna Tehnikaülikool Inseneriteaduskond Tartu Kolledž Buldooseri tootlikkuse määramine ja masina valik Harjutusülesanne 2 Aines „Ehitusmasinad“ NTS0430 Tartu 2019 Käesoleva ülesande eesmärk on tutvumine buldooseri valiku metoodikaga kindla mahuga ja etteantud tähtajaga mullatööde teostamiseks. Lähteandmed buldooseri valikuks: Vr Maht Aeg Kaugus Kalle Meetod Materjal Tingimus Kvalifikatsioon Ef tööaeg 36 8500 3 65 +10 k-k 2 A I 50 Lähteandmed: Vaja teostada mullatööd mahuga 8500 m3. Tööde teostamiseks on antud 3 tööpäeva. Keskmine teisaldamiskaugus on 65 m, teisaldamine toimub vastukaldel +10% külg-küljega meetodil, pinnas on keskmis
ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad tehnoloogiliste tunnuste ja otstarbe järgi järgmistesse gruppidesse: a) ettevalmistustööde masinad b) kaevamis-transportmasinad c) kaevamismasinad e ekskavaatorid d) tihendusmasinad e) hüdromehhaniseerimis-vahendid f) tranšeedeta läbindusmasinad g) puurtööde masinad h) masinad külmunud pinnaste töötlemiseks i) vaiatööde masinad ja seadmed. 3. Pinnase liigitus, selgitused. Mullatööde masinate tööprotsess on seotud pinnaste töötlemisega.
Näiteks lintkonveieri töötamine: 1. operatsioon laadimine, 2. operatsioon lasti liikumine koos konveieri lindiga,3. operatsioon konveieri lossimine lossimisseadmetega , 4. operatsioon konveierilindi tühjalt tagasijooks. Kui konveier töötab, toimuvad nimetatud operatsioonid kõik ühel ja samal ajahetkel, kuid erinevates ruumi punktides. 50-Esitage ehitusmasinate liigitus liikuvuse ja liikumisviisi järgi. Liikuvus ja liikumise viis:Liikuvuse alusel jaotatakse masinad kolme alaliiki:a) statsionaarsed,b) teisaldatavad, c) liikuvad. Statsionaarsed masinad on need, mis paigaldatakse kohtkindlalt vundamentidele ja jäävad sinna kogu oma teenistusaja lõpuni. Teisaldatavad masinad kas ei oma üldse mingisugust käiguosa või omavad väga algelise käiguosa, näit jalased, ning mida on kerge ühest kohast teise ümber paigutada kas inimjõul või teiste liikuvate masinate abil
(rullide) abil millest lastakse läbi vool metalli kuumutamiseks ja sulatamiseks. Vool võib olla pidev või lühiajaliste impulssidena. Iga impulsi tulemusena moodustub keevispunkt, kusjuures tiheda õmbluse saamiseks punktid osaliselt katavad üksteist. Seda keevitusviisi kasutatakse õhukeseseinaliste balloonide, plekknõude, bensiinipaakide jm toodete toodete valmistamisel. 6) Frontaallaaduri ehitus, omadused ja eelised võrreldes ühekopalise ekskavaatoriga. Need masinad on ettenähtud mullatööde, laadimistööde ja ehitus-montaaztööde mehhaniseerimiseks. On ette nähtud töötama masina seisupinnast kõrgemal paikneva materjali tõstmiseks. Kopa maht on 1,5 - 2 korda suurem võrreldes samasuguse otsekoppekskavaatoriga. Tööseadme kinemaatiline skeem tagab kopa lõiketera sirgjoonelise horisontaalse liikumise mitme meetri ulatuses mis võimaldab planeerida ja tasandada masina seisupinda. Toodetakse erineva suuruse ja võimsusega masinaid
Teedemasinate juhtimine ja hooldus Teedeehituse masinate liigitus • Teedehituse ettevalmistustööde masinad • Tsüklilise tööga pinnasekaevetehnika • Pinnaste tihendusmasinad • Autoteede katendi ehitustehnika • Teede hooldustehnika • Transpordivahendid ja eritehnika • 1.5 Bituumen-sideainete jaoturid • 1.5.1 – gudranaatorid: • a) liikuvuselt: • iseliikuvad ja auto- • poolhaagis • rippseadmena • käsi • b) tööpõhimõttelt: • - mehaanilised • - pneumaatilised Pinnaste stabiliseerimise masinad Pinnase freesid:
3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................
ARSENI PALU EHITUS, EKSPLUATATSIOON SÕIDUTEHNIKA «Valgus» · Tallinn 1976 6L2 P10 Retsenseerinud Uve Soodla Kääne kujundanud Bella G r o d i n s k i Raamatu esimeses osas kirjeldatakse meil enamlevi- nud mootorrataste, motorollerite ja mopeedide ehi- Eessõna tust ning töötamist. Teises osas käsitletakse kõigi nimetatud sõidukite hooldamist ja rikete otsimist- Mootorrattaid (motorollereid ja mopeede) käsutatakse kõrvaldamist Kolmandas osas antakse nõu õige ja peamiselt isiklike sõidukitena. Nad säästavad aega igapäe- ohutu sõidutehnika õppimiseks. vastel tarbekäikudel, võimaldavad huvitavalt veeta nädala- Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid