Pumpade karakteristikud. protokoll (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Metrologia koduneülesanne

OSA A. 1.Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1

Metroloogia ja mõõtetehnika

17

docx

HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED

Kirjanduses on teravaservalise väljavooluava puhul kulukoefitsiendi väärtuseks = 0,62, otsikuga ava puhul = 0,82. Katseliselt leidsime, et teravaservalise ava puhul tuli kulukoefitsent 0,49 ja 0,52 vahel , mis on väiksem kirjanduses antust, kuid sarnane. Otsikuga ava puhul jäi kulukoefitsendi väärtus vahemikku 0,63 kuni 0,67 mis ei lange kokku kirjanduses antuga. Ümardatud servaga toru kulukoefitsent tuli 0,70 ja 0,76 vahel. 3. PUMBA KARAKTERISTIKUD Pumba karakteristikute all mõeldakse pumba tõstekõrguse, tootlikkuse, võimsuse ja efektiivsuse sõltuvust pumba tööratta pöörlemissagedusest. Pumba tõstekõrguse saab määrata torustikule paigutatud manomeetri ja vaakummeetri näidu järgi kasutades sõltuvust pm - pv H= +h g , (3.1) kus pm ja pv ­ manomeetri ja vaakummeetri näit, Pa,

Keemiatehnika

6

xlsx

Vooluresonants (12)

Sundvõnkumised, vooluresonants Katse nr , Hz , 1/s U, V I, mA Uc, V Ic, mA UL, V 1 595 3738,495 0,084 0,0084 0,06 0,006 0,156 2 620 3895,575 0,075 0,0075 0,063 0,0063 0,149 3 645 4052,655 0,066 0,0066 0,066 0,0066 0,144 4 670 4209,734 0,058 0,0058 0,069 0,0069 0,136 5 695 4366,814 0,051 0,0051 0,072 0,0072 0,131 6 720 4523,893 0,043 0,0043 0,074 0,0074 0,129 7 745 4680,973 0,036 0,0036 0,077 0,0077 0,125 8 770 4838,053 0,029 0,0029 0,08 0,008 0,12 9 795 4995,132 0,023 0,0023 0,083 0,0083 0,117 10 820 5152,212 0,0

Füüsika ii

6

xls

Nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine

Töö nr.8 Nõrga elektrolüüdi dissotsiatsioonikonstandi määramine Valemid: Rx=R*(AD/DB) K=l/S K=R* Andmed: R=(1/)*(l/S) R=K*(1/) 0,t=0,25*(1+*(t-25)) Kc=2*C/(1-) 0=0,+ + 0,- =0* =/C 25°C 25°C 25°C 25°C 19°C 19°C 0CH3COOH I osa 0,01 M KCl lahuse takistuse Rx mõõtmine

Keemia

18

pdf

DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE

Soojustehnika instituut MSE0100 Soojustehnika Praktikum nr. 2 DIAFRAGMAKULUMÕÕTURI TAREERIMINE Üliõpilane: Matrikli number: Rühm: Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvda diafragmakulumõõturi ehituse ja tööpõhimõttega. Samuti ka tareerida diafragmakulumõõtur ning koostada tareerimiskõverad Δp=f1(Q) ja α=f2(ReD) m=const korral 2  2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseks kasutatakse järgmisi vahendeid: mõõtediafragma veetoru sirgel lõigul, mõõtepaak veeklaasiga, rõhulangu mõõteriist, piesoelektriline muundur, elavhõbetermomeeter, stopper. Joonisel nr 1 on näidatud katseseadme skeem, kus 1 – mõõtepaak; 2 – nivooklaas; 3 –

Soojustehnika

9

pdf

MHT0010 Metroloogia ja mõõtetehnika kodutöö

Osa B. Mõõtetulemuste hinnangud, usaldusvahemikud ja statistiline jaotumine 3. Leida detaili mõõtme B keskväärtus ning standardhälve. keskväärtus standardhälve Mõõtme B väärtused [mm] B1 20,063 20,121 20,163 20,182 20,105 20,106 20,039 20,153 20,063 20,03 B2 20,049 20,083 20,123 20,134 20,071 20,136 20,079 20,152 20,128 20,096 B3 20,133 20,026 20,084 20,111 20,1 20,071 20,117 20,1 20,14 20,045 B4 20,117 20,087 20,084 20,12 20,045 20,1 20,176 20,084 20,101 20,049 B5 20,072 20,095 20,09 20,053 20,124 20,073 20,134 20,127 20,071 20,1 (xi - x)2 B1 0,0012 0,0005 0,0042 0,0070 0,0000 0,0001 0,0035 0,0030 0,0012 0,0046 B2 0,0024 0,0002 0,0006 0,0013

Metroloogia ja mõõtetehnika

14

docx

Arvutustöö A12

KVALITEEDITEHNIKA JA METROLOOGIA ÕPPETOOL METROLOOGIA & MÕÕTETEHNIKA MHT0010/MHT0013 ARVUTUSTÖÖ ALGANDMED Esitamise kuupäev: 23.05.12 Arvestatud: Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB41 Variandi number: A12 Mõõteskeem: OSA A. 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmisel Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 m, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 m ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15

Metroloogia ja mõõtetehnika

24

doc

Kolbpumpade ehitus

avaneb raskesti , on vaja suurt lisahõrend (h 2), Diagramm c- surveklapp sulgub halvasti , mistõttu osa imemistaktist (s2) läheb kaduma , Diagramm d - imiklapp on ebatihe ning kolvikäigu otstes läheb osa vedelikku tagasi imitorru ( s4 , s5 ), Diagramm e - surveklappon ebatihe ja tagasivoolav vedelik aeglustab vaakumi teket (s6 ). 13 Kolbpumba karakteristikud (tunnusjooned) ja tootlikkuse reguleerimise võimalused. Igal pumbal võib graafiliselt määrata tootlikkuse (Q) ja surve H (rõhu ) (p) omavahelise seose või tootlikkuse ja rõhu funktsioonina määrata teised parameetrid nagu pumba kasuteguri , võimsuse jne. Saadud kõveraid nimetatakse pumba karakteristikuteks (tunnusjoonteks). Karakteristiku vastavad punktid võib saada arvestuslikult ja katseliselt. Pumba valmistaja ­tehase esimese tüüppumba katsetustel saadud

Merendus

Meedia

Kommentaarid (1)