LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool ,,TÖÖTAJA MOTIVATSIOONI TOETAMINE" Iseseisev töö Õppejõud: M 2017 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 JUHTUMI ANALÜÜS...............................................................................................4 3 MASLOW JA HERZBERGI TEOORIAD.................................................................7 4 SKINNERI TEOORIA..............................................................................................11 5 V.VROOMI VALENTS.............................................................................................13 6 MCCLELLANDI TEOORIA...............................................................
Hyperketonemia producing ketoacidosis Laura Pajumaa Richard Riispere Maarek Toom Definitsioon? - Vere happelisus(atsidoos), mis tekib diabetus mellitusest põhjustatud ketokehade rohkusest veres(hüperketoneemia) - Eellugu - 1. Loomad diabetus mellitusega, kes ei suuda toota insuliini Või 2. Insuliini retseptorite inaktiivsus See viib organismi järgmise lahenduseni... Hüperketoneemia ning ketoatsidoosi kujunemine → veres palju glükoosi, mida pole võimalik muundada energiaks → organism lagundab rasvarakke saamaks FFA → ketokehad ja triglütseriidid , millest saavad koed energiat. See-eest kudede nõudlus glükoosi järele säilib… → glükagoon + stressihormoonid - insuliin = glükoos ; ketokehad https://www.diabetesdaily.com/learn-about-diabetes/diabetes-complications/diabetic-ketoacidosis-dka/ Ketoatsidoos Tingitud insuliini puudusest, sest organism ei saa süsivesikutest enam piisaval hulgal energiat Ene...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Karl Luik KORREKTNE VIITAMINE JA VORMISTAMINE Kirjalik töö Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Töö eesmärk on viitamistehnika korrektne kasutamine. Korrektne viitamine on teadustöö eetika olulisemaid põhimõtteid. Viitamine võimaldab töö lugejal kontrollida esitatud andmete õigsust ja jälgida töös esitatud järeldusteni jõudmise käiku. Korrektset viitamissüsteemi järgides väldib töö autor vastuollu sattumist autorikaitseseadusega. Viidata ei ole tarvis üldtuntud seisukohti. Teistele autoritele kuuluvaid seisukohti või andmeid võib töös esitada tsitaatidena või refereeringutena. 1. VIITAMISED TEKSTIS 1 Raamat Hädadest või tujudest hoolimata tahavad naised alati, et mees oleks jumaliku...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ OSAKOND ELIKO ROOMET NT-13 DISTSIPLIIN Referaat Juhendaja: mag. Lii Lilleoja TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................2 1. DISTSIPLIINI DEFINEERIMINE............................................3 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE..............................................5 3. DISTSIPLIINIPROBLEEMID KOOLIS...................................6 4. ENESEDISTSIPLIIN.................................................................8 4.1 EESMÄRKIDE SAAVUTAMINE..................................................... 8 4.2 DISTSIPLIINI HOIDMINE.......................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusmaterjalid Liimpuit referaat Koostanud: Timo Reinpõld Juhendaja: Kai Pajumaa PÄRNU 2011 Sisukord Mis on liimpuit?.....................................................................................................................lk. 3 Kasutusala .............................................................................................................................lk. 4 Liimpuidust postid ja talad....................................................................................................lk. 5 Liimpuitkilp.........................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Ehitusel kasutatavad metallmaterjalid ja tooted Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Üldmõiste metallidest Metallidest ehitusmaterjalid on väga tugevad, elastsed ja mitmeti töödeldavad ning seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem .
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS V-13 Erik Adra BETOON ELEMENTIDE MONTAAZ NING MONOLIITVALU JA VUNDAMENTIDE RAJAMINE Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Savi Savi on peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Timo Reinpõld Plastmassid referaat juhendaj a: Kai Pajumaa Pärnu 2011 Sisukord: 1.täiteained 2. Plastifikaatorid 3.plastmasside kautamine ehituses 4.plastmasside mehaanikalised omadused Plastid ehk plastmassid on sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite (täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine jms.) sulameid. Täiteained Täiteained on kas pulbrilised, kiulised, teralised või rullmaterjali kujulised. Nende ülesandeks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Erik Adra MIDA JA MIKS PEAB TEADMA PUIDUST EHITUSVIIMISTLEJA Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Mida ja miks peab teadma puidust ehitusviimistleja Puidu all mõeldakse üldkeeles puude, põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. Töötlemine ja kasutusalad
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Ohutustehnika tellingutel Referaat Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2011 TÖÖTAJA ÜLDISED KOHUSTUSED · Täida tööandja või objekti peatöövõtja pooltkehtestatud ohutusnõudeid. · Kasuta tööandjapoolt antud isikukaitsevahendeid (kiiver, kuulmiskaitsed, kaitseprillid, turvajalatsid). · Teata ehitusobjektil ilmnenud tööturvalisust ohustavatest puudustest, ohtudest ja riskidest viivitamatult töödejuhatajale või peatöövõtja tööohutuse eest vastutavale isikule.
omaenda venna ning lõpuks üritas ta ka Hamletile otsa peale teha, kuna viimane jäi talle jalgu ning tahtis enda onu maamunalt minema pühkida. Seda julmust ei saa ainult Claudiusele ette heita, kuna läbi ajaloo võib leida väga paljusid võimuihaldajaid, kes on teinud kõike selle nimel, et saada valitsejaks. Kuid vähemalt on kättemaksu ihaldajatel mingigi eesmärk olemas. See ei ole küll hea, kuid nad tüürivad millegigi poole. Nagu lehekülje Sisekosmos asutaja Kaido Pajumaa kirjutas: "Ning iga kord, kui ma ennast peeglist vaatan, küsin ma: "Kas ja kuidas tänane päev eilsest erineb? Kui see ei erine, siis miks ma elan? Miks me elame ja võtame oma elu nii dramaatiliselt, kui see kõik ühel hetkel niikuinii lõpeb?"" Miks on üldse elu olemas? Veider on mõelda, et me oleme täiesti omaette elusolendid, kellel on oma vaatenurk kõigele ning oleme võimelised tegema paljusid asju. Me oleme nii sarnased, kuid samas väga erinevad
D.A 1996. Healing meditations for life. Logos Sõerd. J 1988. Psühholoogia alused. Tallinn: Valgus. Törnblom. M 2009. Enesehinnang. Tallinn: Kirjastus Varrak. Lindenfield. G 2010. Enesehinnang. Tallinn: Tänapäev. Cacciatore. R, Korteniemi-Poikela. E, Huovinen. M 2010. Kuidas toetada LASTE JA NOORTE enesehinnangut. Tallinn: Kirjastus Varrak. Unt T. 2011 [http://www.mindglobe.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=143:enesehinnang&catid=38&Itemid=86] (26.02.2011) Pajumaa K. 2010 NaisteMaailm kodulehekülg. [http://www.naistemaailm.ee/index.php? module=article&id=33467](15.04.2010) Kolga V. 2008 Äripäev kodulehekülg. [ http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6- 39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395819](21.05.2008) Randmaa : http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed %20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc
Ants Tammeleht tegi ettepaneku Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala. Tammeleht toetas ka mahepõllumajandst. Istungijärgu juhataja kuulutas välja vaheaja. Eesti keel ja eesti meel jälle koos Sõna võttis Enn Põldroos. Tema arutles eesti keelest. Põldroos ütles, et ligi 40% Eesti elanikest kõneleb vene keelt. E. Põldroos rääkis pikalt, et oleks parem kui riigi keel oleks eesti keel. Sõnavõtud jätkusid. Oma ettekandega esines Elsa Pajumaa. Ta kõneles keeleseaduse töögrupi nimel. Kodukorras olnud töö ajast oli töötatud üle juba tund, kuigi sõna ootas veel kuus inimest. Otsustati et jätkatakse järmisel päeval. Järgmisel päeval jätkati kell 13.00. Esimesena kõneles Nikolai Preiman. Ta kõneles parandatud keeleseaduste projektist. Arnold Rüütel tegi Ülemnõukogu juhatuse nimel võtta vastu otsus ENSV põhiseaduse paranduse kohta, millega kuulutatakse Eesti keel riigikeeleks
Kehra Gümnaasium 11.A klass, humanitaarsuund Maret Luukas KEHRA GÜMNAASIUMI 5.-9. KLASSIDE ÕPILASTE HUVI KÄSIPALLI VASTU Uurimistöö Juhendaja: õp Piret Urmet Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.KÄSIPALLI ÜLEVAADE......................................................................................................4 1.1 Käsipall maailmas...........................................................................................................4 1.2 Käsipall Eestis.................................................................................................................5 1.3 Käsipall Kehras......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
