Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus-ja puit Ott Soomets UNIVERSAALSAED JA TÄPSUSSAED Kursusetöö Juhendaja Aivar Krull Tartu 2011 Sissejuhatus Antud töö eesmärgiks on tuua välja kahte erinevat tüüpi saed ning nende saagide ohutusnõuded ja kasutusalad. Töös on kavas kasutada ainult internetist saadud materjale. Universaalsaed Universaalsaag GSA 1200 E kaal 3.7Kg Võimsus 1200 W Käigusagedus 0-2800 min-1 Käigupikkus 19 mm Saagimissügavus Puidus kuni 250 mm Kasutusala sellel sael on puidu lõikamine, kuid on olemas ka selliseid, mis lõikavad teatud sorti kive. Nagu näiteks krohvitud seina jms. TÄPSUSSAED Altendorf WA6 Kelgu pikkused 1600, 2000, 2600 mm Ketta läbimõõt 250...315 mm
2.4. Karburaatorite reguleerimine 2.5. Kasutatavad bensiinid ja õlid 3. Mootorsaagide süütesüsteem 3.1. Magneetosüüde 3.1. Elektronsüüde 4. Mootorsaagide jahutus- ja õlitussüsteem 4.1. Jahutussüsteem ja selle hooldamine 4.2. Õlitussüsteem ja selle hooldamine 5. Saeaparaat ja selle hooldamine 5.1. Jõuülekanne ja sidurid 5.2. Saeketid ja nende teritamine 5.3. Saeplaadid ja nende hooldamine 5.4. Vedavad tähtrattad 6. Saagide rikked, nende põhjused ja juhised remondiks 6.1. Mootorsaagide hooldus 7. Mootorsaagidega puude langetamine, laasimine ja järkamine 7.1. Langetamine 7.1. Laasimine 7.2. Järkamine 8. Langetamisel kasutatavad abi vahendid 8.1. Langetuslabidad 8.2. Langetuskiilud 9. Ohutusnõuded mootorsaega töötamisel Töökaitsejuhend metsa- ja võsaraietöödel 1. Üldnõuded 1. Tööülesannet tohib asuda täitma alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted.
Asustuspiir nihkus põhja poole. Põhjapoolsetel aladel asustus mesoliitikumis alles tekkis. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Mesoliitikumile on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Mesoliitikumisisene kronoloogia põhinebki eeskätt nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Esimesed püsivad suurasulad olid tekkinud paleoliitikumis. Mesoliitikumis paiksus suurenes
kõikjal ning nad jooksid kisades välisukse poole, kuid see oli lukku keeratud ning seal ees seisid kaks väga katkiste ning veriste riietega meest, kellel olid peas maskid ja töötavad mootorsaed. Seistes neist vaid paarikümne meetri kaugusel, pistsid poisid eri suundades jooksu lootes pääseda sellest õudusest, kuid see ei õnnestunud Unol ja Vladimiril, sest mehed said nad kätte. Mardile jäi oma sõpradest kõrvu vaid nende karjed enne saagide ulgumist ning ühtäkki saabus vaikus, mis ta veel enam kartma pani, sest ta arvas, et nüüd otsitakse teda ja temagi sureb. Ta ootas ühes kapis pool tundi, kuid siis tuli tal aga mõte hüpata aknast alla ja kutsuda kiirelt politsei ning nii ta tegigi. Pärast tänavale jõudmist, helistas ta meeleheitlikult oma vennale, ning rääkis kiirelt kogu loo ja vend sellepeale ütles, et Mart jooksku kiirelt sealt kooli tagasi, et temaga midagi ei juhtuks. Joostes nägi ta suurt kolonni
Põhjuseks oli eriti koriluse objektide, puuvilja parem kättesaadavus, paremad väikeloomapüügi tehnikad ja kalapüügi areng. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keskmisele kiviajale on iseloomulikud kivitööriistade kõrge kultuur. Nende vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retušeerimise teel. Põhja-Euroopas kasutati puidu töötlemiseks varrega kirveid. Keskmise kiviaja kronoloogia põhinebki nende tööriistaliikide sagedusvahekordadel. Keskmisest kiviajast pärinevad esimesed märgid metsade hävimisest inimtegevuse tulemusena, kuigi massiliselt hävitati
auasja ja iseenesest mõistetavat kohustust.Suure ülesande täitmisele kaasa aitajad lootsid, et omandavad ka ise väikese osa jumalkuninga suramatusest. Nii suunduski igal aastal juni lõpus talupoegade vool Gizasse, kus nad majutati barakilaadsetesse hädapärastesse ehitistesse ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee
ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81. Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga? Trellide, puuride, saagide jne töötavad inimesed. 82. Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Käed muutuvad valgeks, jahtuvad kiiresti, veresoonte spasmid, verevarustuse häired kätes. 83. Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust? Õhutemperatuur, töötamine niiskes ja jahedas keskkonnas. 84. Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus? 40-60%. 85. Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks?
Tabel 1. (Kranich, 2014) Riskianalüüsi riskimaatriks Ohutegur Tingimused, Riskitase Riski alandamine hinnang, abinõud Füüsikalised ohutegurid Müra Õuest kostuv autode I Kuna müra on ajutine müra, töövahendite Vähene risk ning paratamatu siis ei (saagide, trimmerite) (1) saa selle muutmiseks müra, arvuti jahutusel midagi teha, vajadusel tekkiv müra. võimalus õppida mujal. Õhutemperatuur Toas on ahi, mida tuleb II Kuna õhutemperatuur ei vastavalt vajadusele ise Vastuvõetav risk lange väga madalale pole
NSVL 485 Saksa Soome 1. Etteande tüüp läbiv läbiv positsiooniline 2. Töödeldava plaadi mõõdud, mm pikkus 2000-3500 kuni 3500 kuni 5000 laius 1200-1750 kuni 1950 kuni 2600 3. Kiirus, m/min. töölaual 7; 10,2 0 - 15 - saesupordil - - 0 20 4. Saagide arv 4 4 1- eellõike 1 põhilõike 5. Saeketta läbimõõt, mm 320 350 400 / 450 6. Töödeldava paki paksus, mm kuni 100 14 2.7. Seadmete koondtabel Jrk. nr. Seadme nimetus ja tüüp Arv Seadme põhiparameetrid 1
Aravete 2009 Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu enamasti kivist.Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad (mikroliidid, mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide) osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest) mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate terade sihiliku katkimurdmise ning järgneva retuseerimise teel.. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid.Kiviaja iaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud. Nad on vaieldavad jaalguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas simpansi oma
1901. aasta järel lossi ehitamisajast üle jäänud puidust. Selle versiooni kasuks võib kõnelda tõik, et lisatalastiku talad on järgatud saega, samas olevad põhitalad aga kirvega sellest tunnistavad talade otsapinnad. Teisalt tulid just Alatskivi lossi ehitamise perioodil Eestis saed laiemalt kasutusele. Kui eeldada, et lisatalastik on ehitatud värskest puidust, siis annavad talaotsad väga täpse info saagide jõudmisest Alatskivile: veel 1881. aastal tehti ehitustööd ainult kirvestega, 1883 olid ehitusmeestel lisaks kirvestele kasutada juba ka saed. Nii jääb surnukirstu motiiv siiski ilmselt vaid ilusaks Alatskivi legendiks leinava isa kaotusvalust. Sangaste mõis (Schloß Sagnitz) -- rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Keskajal asus Sangastel Tartu piiskopi mõis. Algsest asukohast Keeni linnamäelt (esmamainitud 1287) toodi ta järgnevatel sajanditel praegusse kohta
Q2 n= p W S A = = 1.4 tk. p p tööpäevade arv aastas W vahetuste arv tööpäevas 30 3.4. Vineeri töötlemine 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel. Saagpingi " - 3" tehnilised andmed: Näitajad - 3 Saagide arv 3 Saeketta läbimõõt, mm 400 Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900 Lõikekiirus, m/min 61 Materjali eendekiirus, m/min 4 25 Paki maksimaalsed mõõdud: Pikkus 3500 Laius 1650 Paksus 50
n= p W S A = = 1.4 tk. p p – tööpäevade arv aastas W – vahetuste arv tööpäevas 30 3.4. Vineeri töötlemine 3.4.1. Vineeri mõõtu saagimine Vineeri saagimine standartsetesse mõõtudesse toimub mehhaanilise etteandega ketassaagpinkidel. Saagpingi “ЦТ - 3Ф“ tehnilised andmed: Näitajad ЦТ - 3Ф Saagide arv 3 Saeketta läbimõõt, mm 400 Saeketta pöörlemissagedus, p/min 2900 Lõikekiirus, m/min 61 Materjali eendekiirus, m/min 4 – 25 Paki maksimaalsed mõõdud: Pikkus 3500 Laius 1650 Paksus 50
Ristisaagimisel Pikka lauda saagides toeta see kahele pukile. Kui materjal on õhuke ja vetruv, aseta selle alla toekam laud . Lühike laud kinnita pitskruviga ühe puki külge . Sae õige hoidmine, mis tagab kontrolli täpsuse üle . Kui saetee kipub sulguma, saab seda lahti suruda puidust kiilu abil . Saagimise lõpetamisel toeta teise käega detaili vaba serva . Teatud juhtudel on saagimisel sobilik kasutad abinõusid näit. järkamisrenni . Vead saagide töös Saag seab halvasti, pinna siledus on madal : Hamba kuju ei vasta tehtavale tööle Hambad on nürid või valesti teritatud Hambad ei ole ühepikkused Räsa on liiga suur antud töö jaoks või räsa ebaühtlase suurusega . Saag ei püsi ettemärgitud lõikejoonel : Ühe poole hambad on nürid (saag on tabanud naela või mingit muud metalleset ) Räsa on ühele poole suurem kui teisele poole . Hööveldamine .
ebatasasuste likvideerimiseks. Bump Cutter on profiiltasanduslatt, mida kasutatakse enne löppviimistluslatti, kui soovitakse saada körgkvaliteetset pinda. Chech Rod on profiillöpptasanduslatt, millega antakse pinnale löplik viimistlus. Betoonisaag Pärast betooni kivistumist löigatakse pörandasse vuugid. Selleks kasutatakse bensiinimootori jõul töötavat, 4 rattal enda ees 1ükatavat betoonisaagi. Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks. 3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni. Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp-ekskavaatoriga rajatud drenaazi korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1..
annaabi.ee 
