Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Suvitajad, Siin me oleme (0)

1 Hindamata
Punktid




„Tõde ja õigus I” 1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest – Mõlemad on kange iseloomuga 
meesterahvad, kes pidevalt teineteisega tülitsevad ning nõuavad õigust. Kui Andres 
Vargamäele kolis, siis polnud tal aimugi, et ta peab ka tegelema peremehe Pearuga. Andres 
sõlmis Pearuga kraavilepingu, mis oli Pearu huvides. Aga Andres ei osanud isegi arvata, et 
naabertalu peremees võib seda enda kasuks ära kasutada. Andres alustas ausa mehena, aga 
mida rohkem ta Pearuga kokku puutus, seda rohkem hullemaks olukord muutus. Pöördutakse 
kohtu poole, et õiguseni jõuda. Andrus uskus, et tõde päästab tema kui ka Vargamäe, aga 
Pearu valelik ja petlik iseloom võitis lahingud.  2. Andrese kahe abielu võrdlus – Andrese esimene abielu oli koos Krõõdaga. Ta armastas 
Krõõta väga, aga Krõõt oli väsinud. Pidev laste sünnitamine, et Vargamäele uus pärija saada 
ning töötamine väsitas ta ära. Ta oli väga töökas naine ja hell ning heasüdamlik. Lõpuks 
sündis neil siiski poeg, kuid kahjuks suri Krõõt pärast enda poja sünnitamist. Andrese teine 
abielu Mariga oli päris keeruline. Mari töötas alguses Vargamäel teenijana. Mari elas koos 
Jussiga Vargamäe saunas. Pärast Krõõda surma läks Mari peremehe lapsi hoidma ning tal 
tekkis soov saada perenaiseks. Mari kaugeneb Jussist ning see olukord lõppeb Jussi 
enesetapuga. Mari teab, et ta ei käitunud õiglaselt ning seetõttu jääb Jussi surm teda alatiseks 
piinama. Mari elu Vargamäel oli piinarikas ja töörohke, kuid ta kannatab vaikuses.  3. Andrese suhted lastega, kuidas need teose jooksul muutuvad? – Krõõt sünnitas ainult 
tüdrukuid ning see tegi ta kurvaks, sest Andres tahtis väga poega. Kui Krõõt jälle tüdruku 
sünnitas, siis Andres ütles Krõõdale, et ta on rahul tütrega, sest neil on veel aega poegi 
sünnitada. Andres oli siiski vihane, sest naabrimehel olid juba esimesed pojad sündinud ning 
neil käis töötegemine alati kiiremini. Andres eriti lastega ei tegelenud, nendega tegeles pigem 
Krõõt. Lõpuks poja sünnitades ning nähes kui kahvatu Krõõt on, palus Andres jumalat ning 
oli nõus ainult tütardega, peaasi, et tema naine Krõõt ellu jääks. Nii aga kahjuks ei juhtunud. 
Andres otsustas Marist teha Vargamäe perenaise ning nii Andrese ja Krõõda lapsed, Mari ja 
Jussi lapsed ning lõppude lõpuks Andrese ja Mari lapsed elasid kõik koos. Liisi armub Pearu 
poega Joosepisse. Alguses Andres nende suhet heaks ei kiida, aga lõpuks lepib sellega. Mari 
ja Andrese poeg Indrek tõuseb esikohale.  4. Krõõda roll Vargamäel enne ja pärast surma – Krõõt oli väga töökas, sõbralik ning 
Vargamäel headuse sümbol. Vargamäel pole veel kõik valmis ning sellega kaasneb väga palju
tööd. See on Krõõda jaoks raske, sest samal ajal, kui ta peab töötama, peab ta ka lapsi 
kasvatama ning sünnitama. Samuti oli tal ka suur pinge peal, sest see oli n-ö tema ülesanne 
sünnitada Vargamäe pärija. Lõpuks sündis neil poeg, aga Krõõt oli sellest kõigest nii väsinud 
ja ta keha füüsiliselt ei jõudnud enam ning ta suri. Krõõda surm oli ajendiks Mari ja Andrese 
abielule ning Jussi enesetapule. 5. Jussi roll Vargamäel enne ja pärast surma – Juss oli abielus Mariga ning nende kooselust 
sündisid neil lapsed. Juss ja Mari olid koos väga õnnelikud, kuid pärast Krõõda surma, palus 
Andres Mari enda juurde tallu. Mari ja Jussi suhe polnud enam sama, nad kaugenesid ning see


oli Jussi enesetapu ajendiks. Jussi surm mõjus Marile kohutavalt. Mari teadis, et tema oli Jussi
enesetapu põhjuseks ning sellepärast jäi Jussi surm tema hinge alatiseks piinama.  6. Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa? – Andres ei hooli Marist nii palju kui ta hoolis 
Krõõdast. Ta arvab, et Mari pole talle piisavalt hea naine. Mari proovib siiski Jussile tehtut 
heaks teha sellega, et ta kasvatab Krõõda ja enda lapsi hellusega. Mari oli algul elurõõmus, 
aga pärast Krõõda ja Jussi surma kannatas ta palju. Olles Vargamäe perenaine ning samal ajal 
abielus Andresega muutuski Mari kurvameelseks ning ta kannatused aina suurenesid ja 
suurenesid. 7. Mis paneb sinu arvates tegutsema Pearut? – Pearu oli väga omakasupüüdlik. Ta tahtis alati 
olla parem ja võimurikkam kui Andres. Ta soovis tervet Vargamäed endale. Samuti võis 
mängida rolli ka Pearu õnnetu abielu, mis võis tekitada mehes igavustunde, tekitades 
erinevaid konflikte. Äkki seetõttu ei jätnudki Pearu oma jonni ning pani kõik oma energia 
enda eesmärgile Andresest parem olla. 8.  Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese unistuste 
Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste teostumist? – Andrese jaoks ei 
toimunud kõik piisavalt kiiresti. Vargamäe nõudis palju vaeva ning tööd, alati oli midagi, 
mille kallal pidi tegelema. Andrese peamiseks sooviks oli hea põllumaa ja karjamaa 
saavutamine, kuid selle plaani rikub ära jonnakas Pearu, kes tahab Andrese plaanid untsu 
keerata. Andres oli alati lootnud, et keegi pärib Vargamäe talu ja jääb sinna, kuid teda 
kurvastab teadmine, et keegi lastest ei taha sinna jääda. Andres leiab lohutust Piiblist, mida ta 
õhtuti loeb ning poetab pisaraid. 9. Raamatu kuulsaim tsitaat on "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus!" Kellele 
Andres nii ütles ja millise vastuse ta sai? Kas sinu arvates on Andresel õigus? – Andres ütles 
seda enda pojale noorele Andresele. Poja Andrese arust oli see vale, sest nii Andres kui ka 
Krõõt on pannud palju tööd ja vaeva Vargamäe alla, kuid armastust ei tulnud ja seda pole 
siiamaani. Minu arvates pole isal Andresel õigus. Töö ning vaev ja armastus on täiesti 
erinevad asjad. Armastuse tulekut ei saa millegagi kiirustada. Armastus tuleb täpselt sellel 
ajal, millal ta tulema peab. Enda matmine töö alla paneb meid unustama väärtused, tunded ja 
emotsioonid, mis päriselt midagi tähendavad ning seetõttu on võimalik, et me jääme õigest 
armastusest ilma. Armastus ei tule tööga, armastus tuleb õnnelikkuse ja hellusega.   10. Sinu põhjendatud hinnang teosele? – Vanasti pidigi nägema palju vaeva ning rasket tööd 
tegema, et ära elada. Meie praegune elu tundub nii lihtne võrreldes selle ajaga. Siiski paljud 
asjad on sarnased. Inimesed valetavad, alati proovitakse kõigist parem olla, unustades asjad, 
mis on päriselt tähtsad. Riikidevahelised konfliktid ja sõjad lihtsalt maade ja raha pärast. Teos
paneb hindama mittemateriaalseid väärtuseid nagu au, väärikus, armastus, pere ja õigus. 
Suvitajad-Siin me oleme #1 Suvitajad-Siin me oleme #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 0 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Aleksandraa888 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja õigus
2
docx

Tõde ja õigus

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Raamatu alguses on Andres aus mees ja ta üritab iga hinna eest jääda ausaks ja õiglaseks, kuid nähes, millise edu saavutab Pearu oma valede ja riukalisusega, Andres muutub. Ta ise peab küll ennast ausaks meheks, kuid elab pigem „eesmärk pühitseb abinõu“ järgi. Raamatu lõpu poole on ta isegi valmis vanduma, et tema on teinud kõike puhtast südamest ja õigluse nimel. See näitab, kui pimestatud ta on oma vihast, mis sündis ebaõiglusest, ja kuidas ta on ise muutunud selliseks nagu Pearu – isegi hullemaks, kuna tema tagamõtted on ratsionaalsed, kuid Pearul irratsionaalsed. Andrese jaoks on ainult üks tõde – see on tema enda oma. Ma arvan, et Pearu ei hooli tõest ja õiglusest nii nagu Andres – Pearu jaoks on need vaid praktilised ja omakasupüüdlikud vahendid, ta ei usu oma südame puhtusesse ega tõesse kui millessegi ülemasse. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli armastusest

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus I-hindeline töö
3
odt

"Tõde ja õigus I" hindeline töö.

Ingrid Lembavere "Tõde ja õigus I" hindeline töö. 1.Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Nad on kaks kanget tegelast, kes üksteisele vingerpusse korraldavad ja teineteist üle proovivad trumbata. Seda teevad nad pidevalt, kuna nad on naabrid, siis mõlemal on omad huvid ja kumbki ei taha alla anda. Mõlemad arvavad, et neile peab jääma õigus. Sellepärast pöörduvad ka paljude tülidega kohtu poole, kuid alati ei õnnestu kohut võita, kuna juhtub erinevaid äpardusi ja takistusi 2.Andrese kahe abielu võrdlus. Esimene abielu oli Andresel, Krõõdaga. Krõõt oli liigagi töökas ja neil sündis pidevalt lapsi. Krõõda töökus ja laste saamine, aga väsitas teda, kuna neile sündisid pidevalt tütred, siis Andresel ja kõigil oli kurb, et koha pärijat ei sünni. Lõpuks, aga sündis poeg, peale mida Krõõt ka suri. Peale Krõõda surma võttis Andres endale naiseks Mari, kes meeldis

Kirjandus
Tõde ja õigus
4
docx

Tõde ja õigus

1. Võrdle Andrese ja Pearu arusaamist tõest ja õigusest Teose alguses on Andresel väga sirgjooneline ja aus arusaamine tõest. Ta ei valeta, ilusta ega jäta midagi rääkimata, lootes sellega saavutada õiglust. Pearu aga kasutas igasuguseid krutskeid, et kohtumõistjaid enda poolele kallutada. Ta tunnistas iseendale, et ei räägi alati tõde, kuid pidas kohtus käimist justkui mänguks, kus vastane tuleb üle kavaldada ükskõik milliste vahendite abil. Aja möödudes jäi Pearu muutumatuks, samas kui Andres hakkas järjest rohkem vassima. Endale kinnitas ta siiski, et on aus mees ja jätab tõe rääkimata vaid selleks, et ka kohtunikud näeksid Andrese tõde. 2. Andrese kahe abielu võrdlus Andrese abielu Krõõdaga oli keeruline, kuid siiski asjaolusid arvestades üsna õnnelik. Andresel puudus võime mõista Krõõda haprust ning Krõõt ei hädaldanud ka. Sellest hoolimata armastasid nad üksteist ning elasid koos üsna harmoonilise

10. - 12. klassi kirjandus
Tõde ja õigus I osa
4
doc

Tõde ja õigus I osa

A.H.Tammsaare ­ ,, Tõde ja õigus I ,, See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Ühel õhtul, kui päike oli loojumas, läksid Vargamäe poole Andres Paas ning tema vastne naine Krõõt. Vargamäest sai nende uus kodu. Vargamäel oli hulganisti soid ning rabasid, üldse oli seal kuidagi vesine. Mäe Andres aga oli kange mees ning just eriti töös, sest selles ei andnud ta armu ei endale ega ka teistele. Vargamäe saunas elas Sauna ­ Madis oma eidega, kes oli suur lobamokk ning ei suutnud oma suud sugugi kinni pidada. Vargamäel oli kaks poolt: Eespere ning Tagapere. Tagaperel ehk Orul oli peremeheks Pearu Murakas, igavesti kange ja krutskeid täis mees nagu Andreski. Juba esimestel päevadel läksid mehed vaat et riidu, sest Pearu tahtis Andrest proovile panna, kui kange viimane ka on. Kui Pearu kõrtsist joobnuna tuli, oli ta peaaegu alati kuri ning seda said tunda nii tema saunaeide tütrest naine kui ka nende lapsed. Pearu ja Andrese esimese t

Kirjandus
A H-Tammsaare-Tõde ja õigus
2
doc

A.H. Tammsaare "Tõde ja õigus"

A.H. Tammsaare ``Tõde ja õigus`` Perekonnaelu 1.Andrese ja Krõõda abielu iseloomustus. Vargamäele minnes unistas Andres- kraavid teeme sügavamaks, tee kõrgemaks ja siledamaks. Andres unistas sellest, mis väärtuse tööga võiks Vargamäele anda. Andres tundis, kuidas omandatud maalapp tekitas kohustusi, millest ei või loobuda, kui oled aus inimene. Abielu Krõõdaga tähendas lapsi, kellele Vargamäe jätta. Andres unistas, et terve Vargamäe oleks kord tema laste käes. Töörõõmud etendasid Vargamäele tulles peamist osa Andrese elust. Ta tundis lõbu tööst. Põllukraavis ja kivihunnikus puhkasid mälestused peremehelikest mesinädalaist. Peagi peab Andres tunnistama, et jaks ei hakka peale võsale, mis tahab igalt poolt peale tungida ja vili ei kasva niihästi, kui lootis. Andres ja Krõõt ei taha, et nende ostetud koha peaksid lapsed tasateenima ja seepärast teevad kõvasti tööd. Vargamäel ei saanud kunagi tehtust küll, üks tö?

Kirjandus
Tõde ja õigus-- kokkuvõte
10
doc

"Tõde ja õigus" - kokkuvõte

A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mid

Kirjandus
Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte
5
doc

Tõe ja õiguse I osa kokkuvõte

Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I osa kokkuvõte Vastused arvatavatele küsimustele: 1)Eespere= (Vargamäe) Andres Paas= Mäe= Väljamäe Krõõt tuli kohast, kus olid põld, mets ja laas. 2)Tagapere= Pearu Murakas= Oru Pearu oli pärit Tuhalepast. Pearu oli kõhna, lühike, üle 30. aastane ning tal oli harv habe. 3)Naiste tööd: heinategu, kodused talitused, lehma lüpsmine, karjada tegelemine, peenrate rohimine, köögivilja kasvatamine, laste kasvatamine ja kasimine, toidu tegemine, talus koristamine. 4)Vargamäe lapsed(kõik alates vanemast): Krõõda lapsed= tütar Liisi, tütar Maret, tütar Anni (suri ära), poeg Andres Pearu naise lapsed= poeg Joosep, poeg Karla, tütar Riia, poeg Jüri Mari lapsed= Jussilt poeg Juku(suri ära) ja tütar Kata(suri ära), Andreselt poeg Indrek, poeg Ants, tütar Liine, tütar Tiiu, tütar Kadri. Liisi laps= poeg Joosep A. H. Tammsaare ütlusi: ,,Mees on mees ja ristikivi on ristikivi" ,,Tegu tuleb sul temaga si

Eesti keel
Tõde ja õigus I
2
doc

Tõde ja õigus I

Ka tänapäeval on sageli nii, et üks peab palju pingutama, et tahetut saavutada, ent teine saab selle palju vähesema vaevaga. Ning samuti ei saavutata alati õigust tõe abil, vaid pettustega, olenevalt sellest, kuidas inimene mõjub ning kui usutav ta olla suudab. Tsitaate ja mõtteid: · ,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kellelegi näidata, millega hommikul algad, sellega õhtul lõpetad." · ,,Eks elame edasi, aeg annab arutust." · ,,Kel siin ilmas aega surnutega rehkendada- surnud elavad omaette, meie omaette." · ,,Õigus teeb sinu südame kõvaks, sinu meeled kurjaks, õigus paneb silma silma vastu, hamba hamba vastu." · ,,Aeg pole jänes, et ta eest ära jookseks, ja keretäis pole metslind, et sa soojaga halvaks läheks." · ,,Kes vaenu külvab, see vaenu lõikab ja kes sõda kuulutab, see lõikab verd." · ,,Halvad sõnad rikuvad head kombed." · ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus."

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun