JEAN-FRANCOIS MILLET Viljapeade korjajad Õhtupalvus ehk Angelus GUSTAVE COURBET Autoportree Matus Ornan'is Kivilõhkujad Laadalt tulnud talupojad Ateljee Kohumine e. tervist härra Courbet HONORE DAUMIER Transnonaim'i tänav 1834 ILJA REPIN Burlakid Volgal Ei oodanud Ivan Julm pojaga Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile Modest Mussorgski portree IVAN SISKIN Hommik metsas VIKTOR VASNETSOV Kuningas teelahkmel 3 vägilast ...
Armastati ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest või avatud ustest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Maalide temaatika oli mitmekesine. Maalitud on mütoloogia(Dionysose legendid) ja kirjanduse ainetel(Odysseuse eksirännakud). Samuti on kujutatud lihtsalt maastikke, igapäevastseene ja isegi natüürmorte. Arvatakse, et eeskujuks on võetud kreeka maalikunstnike teoseid. Kuna enamiku väljakaevatud majade omanike nimed on teadmata, siis on neile pandud tinglikud hüüdnimed, näiteks Müsteeriumide villa, Fauni maja. ,,kolm graatsiat" ,,Herakles ja Telephos" fresko Pompejis on enamikes majades põrandad kaetud mosaiigiga - s.o. värvilistest kivikestest ja klaasikildudest pilt.
19. sajandi impressionismile täielik vastandumine. Nad mõjutasid Paul Cezanne ,,Suplevad naised" lõpukümnendid kogu Euroopa hilisemaid kunstistiile. Eeskujuks oli Vincent van Gogh. Joonistused on Henri Matisse ,,Tants" Fovism tinglikud, värvid puhtad ja kõlavad. Värvid on kantud Prantsusmaa, Maurice de ,,Maastik kolme 20. sajandi algus maalile hoogsate, erinevate suurusega laikudena. Lääne-Euroopas Vlaminck puuga" (1903) Väljendati kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud mõne
Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristuse sammas ·http://www.google.ee/search
Guatemaalast; Savianuma kaas Guatemalast Tolteekide kultuur · Sõjakas kultuur(u. 900-1200) · Maaja-tolteegi segakultuurid uute keskustega(Chichen-Itza, Tula, Uxmal) · Templitel puust laed, mida kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid · Pildid:chac-mool tolteegi skulptuur; tolteegi sõdalasekujulised samab Quetzalcoatli püramiidil Tulas, u 900- 1150; Chichen-Itza suur tempel Vana-Mehhiko skulptuurikunst 1)Skemaatiline, tinglikud sümboolsed lahendused (enamasti kõik jumalakujud) 2)Tõetruud, looduslähedased(inimeste kujud) · Peamine huviorbiit näguväljendusrikas, individualiseeritud, sageli karm ilme · Keha lihtsustatud, abitu · Üldistatus, monumentaalsus Maailmavaade · Totalitaarsed riigid, ainuvalitseja kätes alamate elu · Ei usutud hinge surematust, inimohvrid(maajadel, asteekidel) · Elu mõte ,,lilled ja laulud" Inkade kultuur · Tänapäeva Peruu aladel, pealinn Cuzo (13.saj)
ABSTRAKTSIONISM: · Seda iseloomustab värvide, joonte, punktide ja erinevate pindade ja vormide abil maailma ja kõik sellega kaasneva (meeleolu, suhtumine, tunded) kujutamine. Abstraktsionismi puhul ei lähtuta reaalsetest objektidest. · Pildil pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast · Geomeetrilises abstraktsionismis ainult sirged horisontaal v vertikaaljooned FOVISM: · Metsikud värvid · Tinglikud joonistused FUTURISM: · ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne · liikumise kujutamine · kujutatakse ühte ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel · ,,kildudest" pilt, sealjuures erksad värvid ja teravad kontrastid SÜMBOLISM: · Hakati tähelepanu pöörama unenägudele, kujutlusvõimele · Nukrad või sünged pildid · Tähendusrikastes poosides tegelased · Virildunud maskid
· antiloopi · inimest Statuetid 512 cm kõrged kujundid · Willendorfi veenus · u. 24 00022 000 · 11,1 cb kõrge · leiti 20 saj. algusest Austraaliast Willendorfi küla juurest Kujutav kunst · fantaasiaküllased maskid · tinglikud ja maagilised märgidornamentika Tarbekunst · põletati savist esemeid · 4000 a. eKr. võeti kasutusele potikeder Arhidektuur · megaliitsed ehitised 1. menhir kõrge püstine kivirahn. 2. Dolmensuurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat . Lauakujuline haudehitis.vahest maeti sinna alla inimesi. 3
21. Esimest järku osatuletiste mõisted, nende geomeetriline tõlgendus, osatuletiste arvutamine. 22. Liitfunktsiooni osatuletised. 23. Kahe muutuja funktsiooni täisdiferentsiaali mõiste, valem 24. Ligikaudsed arvutused täisdiferentsiaali abil. Kõrgemat järku osatuletised. 25. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsete ja globaalsete ekstreemumite mõisted, nende leidmine. Ekstreemumi leidumise tarvilikud ja piisavad tingimused. 26. Tinglikud kriitilised punktid. Lagrange’i kordajate meetod tinglike ekstreemumite leidmiseks 27. Gradient, tuletis antud antud suunas. 28. Kahekordse integraali mõiste ja geomeetriline tõlgendus - kõversilindri ruumala, tasandilise kujundi pindala. Kahekordse integraali omadused, arvutamine. 29. Muutuja vahetus kahekordses integraalis, üleminek polaarkoordinaatidele 30. Kolmekordse integraali mõiste, arvutamine. 31
-900.; linnriigid võitlesid sageli omavahel, kuid olid ka rahulikud põlluharijad. Kõrgel tasemel matem. ja astronoomia, aastas 260 päeva. Oli oma kiri ja ajalookirjutis. Ehitisi on säilinud suhteliselt palju. Templid olid Vana Ameerika suurimad. Seinad on kaetud reljeefidega, tähtsad olid väljakud. Tolteegid levis kõige laiemalt kuid lühiajaliselt. Templite puust lage kandsid hiiglaslikud kivist sõdurifiguurid. Skulptuurid jumalakujud skemaatilisd, tinglikud, sümboolsed. Inimesed- tõetruud, looduslähedased, peamiseks huviobjektiks oli nägu. Ei tuntud lunastusõpetusi ega usutud hinge surematust. Hindasid ilu ja kunsti; uskusid, et ,,lilled ja laulud" on elamise mõtteks. Inkad 13.saj asutati pealinn Cuzco. Elasid müüridega kaitstud linnades. Ehitasid suurepäraseid sillutatud teid ja niisutussüsteeme; müürides ühendasid kivid tappidega. Neil oli kõrgelt arenenud tekstiilitunnetus ja metallurgia
Romaani stiilis kujutav kunst Lamereljeef (esines portaalidel, fassaadidel, sambakapiteelil. Temaatika jutustav ja õpetlik, ,,vaeste piibel" Kristuse sünd. Hildesheimi St. Michaeli kiriku pronksuksed. Gislebertus. Viimne kohtupäev. Vezelay kloostrikiriku portaalil. Süzee ähvardav, imede kujutamine (nt Viimne kohtupäev). Kujutised ebareaalsed, sümboolsed, tinglikud, figuurid moonutatud. Püha Peetrus. Saint Pierre kirik Moissacis. Eeva paradiisiaias. Saint Lazare katedraal, Autun. Skulptuure kasutati ka altarite kujundamiseks ja skulptuurid seisid vabalt ruumis (vabafiguurid). Populaarne motiiv krutsifiks, mis tähendab ristilöödud Kristust. Krutsifiks Lichtensteini lossist Kujutati piinatud, kannatavad keha. Seda ei ole ilustatud.
Juugendstiili iseloomustab spetsiifiline ornamentika ning kunstide sünteesi taotlus. Kujutavas kunstis tähendas see dekoratiivsuse ülekaalu looduse üle. Pildid ja kujud pidid seostuma sisekujundusega, pilt ei tohtinud olla illusionistlik ,,auk seinas", vaid seina pinna monumentaalne kaunistus. Kujutsises vähenes kolmemõõtmelisus, figuurid muutusid siluettideks ja ornamenditaolise terviku elemendiks. Sellele aitasid kaasa lihtsustatud ja toonitud kontuurid ning puhtad, erksad, kuid tinglikud, reaalse maailma värvide nüansirikkust ignoreerivad. Tihti tõesti silmapiir pildist välja, et saada võimalikult tasapinnalist tausta. 2. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse.
Kor. determ. kord. kasutatakse kui muutujate arv on erinev, kui ühesugune muutujate arv siis kasutatakse determ. kord. Nad võivad olla võrdsed juhul, kui mudelis ei ole probleeme, kui on ideaalne mudel. Kui nad on võrdsed, see tähendab, et mudelis kõik selgitavad muutujad on olulised ja selgitusvõime on 100%. 3. Regressiooni klassikalised eeldused ja mis juhtub, kui need ei ole täidetud; Juhuslike vigade tinglikud keskväärtused on võrdsed nulliga. See eeldus tähendab, et mudelisse mittelülitatud tegurite keskmine mõju muutujale Y on null ning enamasti on see eeldus täidetud. Eelduse mittetäidetus toob kaasa selle, et me saame vabaliikmele nihkega hinnangu. Kuna vabaliikme hinnang meile paljudel juhtudel huvi ei paku, siis ei ole isegi selle eelduse mittetäidetus eriline probleem. Juhuslike vigade tinglikud dispersioonid on konstantsed ja ei sõltu eksogeensetest
2) rakukesta ehituse alusel: gram- positivseteks või g – negatiivseteks (kruvikujulistele seda ei rakendata, kuna värvuvad halvasti) 3) asetuse alusel eukarüootse raku suhtes: Ektratsellulaarsed või intratsellulaarsed (riketsiad, klamüüdiad on raku sees) 4) hingamistüübi alusel: Aeroobid ja anaeroobid 5) rakuseina olemasolu (enamus) või puudumise (mükoplasmad) järgi. 6. Infektsioon e. nakkus. Tõelised patogeenid. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid. Infektsiooniks nim. mikroorganismide ja nende elutegevuse produktde poolt põhjustatud haiguseid. Infektsioonhaigust iseloomustab kliiniline sümptomatoloogia: näiteks halb enesetunne, palavik, külmavärinad ja haiguse lokalisatsiooniga seotud nähud (urineerimise häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e
14. Funktsiooni osamuut ja täismuut. 15. Kahe muutuja funktsiooni piirväärtus ja pidevus. 16. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised. 17. Täismuut ja täisdiferentsiaal. 18. Ilmutamata funktsiooni tuletis. 19. Liitfunktsiooni tuletis. 20. Mistahes järku osatuletised. 21. Tuletis antud suunas. 22. Gradient. 23. Kahe muutuja funktsiooni lokaalsed ekstreemumid. 24. Kahe muutuja funktsiooni suurim ja vähim väärtus antud piirkonnas. 25. Mitme muutuja funktsiooni tinglikud ekstreemumid. 26. Kahekordse integraali mõiste ja omadused. 27. Kahekordse integraali arvutamine.
sugulusaste) MAKROEVOLUTSIOON- liigist kõrgemate süstemaatiliste taksonite kujunemine evolutsioonis (alustades perekondadest, lõpetades riikidega) Makroevolutsiooni materjal: uued geenid Uute geenide kujunemisvõimalused: 1. Genoomi mahu suurenemine evolutsioonis 2. Olemasolevate geenide kordistumine ja koopiageenide hilisem muteerumine 3. Hübridiseerumine eri liigi esindajate vahel 4. Lisakromosoomide teke Tinglikud võimalused: 1. Regulaatorgeenide osakaalu suurenemine: · Olemasoleva materjali parem organiseeritus ja ärakasutus · Olemasolevate geenide avaldumise kontrolliv regulatsioon ajas/ ruumis Muutused: olemuselt samad, mis mikroevolutsioonis (olelusvõitlus, looduslik valik, isolatsioon, uute süstemaatiliste üksuste teke, väljasuremine. Erinevus muutuste ulatuses, ajalises tempos ja lähtematerjali hulgas. Protsessid:
Korralisem, selgem, harmoonilisem. Ornamentika Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid Tõetruu looduse jäljendamine Abstraktne (geomeetriline) motiiv Abstraktne motiiv (erinevad siirud) 14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine PRANTSUSMAA Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine
vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it.k sonare = mängima) tähistas algul lihtsalt instrumentaalteost, kuid 1700.aasta paiku andis A.Corelli sonaadile kindlavormilise ülesehituse. o Sonata da chiesa (kirikusonaat) tavaliselt 4-osaline A(eglane)K(iire)AK o Sonata da camera (kammersonaat) ulatuslikult arendatud sissejuhatus e. prelüüd ja 2-4 tantsulise iseloomuga osa. NEED NIMETUSED ON TINGLIKUD EGA MÄÄRA TEOSE ESITAMISE KOHTA ! · Concerto grosso oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Mitmekoorikontsert (2-3 võrdse tähtsusega pillirühma). Concerto grosso suurimad meistrid olid A.Corelli, A.Vivaldi, J.S.Bach ja G.F.Händel. o G.F.Händel ja A.Corelli concerto grossode sarnasused: 12 tükki Keelpilliorkestrile Algavad aeglase sissejuhatusega
fantastilised olendid. VIIKING: kontrastsed värvid, ruunikivid-meresõitjate auks. 11.ROMAANI KIRIK: 9.saj.Basiilika: löövid, koor, nelitis, krüpt, ümarkaar, piilar, empoorid, trifoorium, travee, triumfikaar, tornid, portaalid. Ühelööviline ja kodakirik. NT. Clunys, Maria Laachi kloostrikirik, Hildesheimi toomkirik, Saint-Sernin, Poitiers. 12.ROMAANI KUJUT K: Reljeefid-ülesandeks Pühakirja seletamine kirjaoskamatule rahvale"vaeste Piibel", tinglikud sümboolsed kujutised, ähvardav süzee, imede kujutised. Seinamaal-pinnaline laad, ornamentika. 13.GOOTI KIRIK: 1144. Vertikaalsus, teravkaar, roidvõlvid. Notre Dame. 15-16saj-hilisgootika:võrk- ja tähtvõlvid. Chartres'i katedraal, katedraalid Reimsis ja Amiens'is. Westminster Abbey, Salisbury katedraal, Yorki katedraal. 14.GOOTI KUJUT K: Ümarplastika, vabafiguurid, looduslähedus, realism. Inimese individualiseerimine. Võrreldes romaaniga korrastatum, selgem ja harmoonilisem
· Prantsusmaal peatorn donzoon ja/või aadliku eluhoone ROMAANI STIILI KUJUTAV JA TARBEKUNST Reljeefkunst: · Peamiseks reljeefkunst, nendega kaeti fassaade ja portaale (patedel, tümpanonilviilu väli) · Siseruumis samba kaunistamine · Peamine ülesanne pühakirja illustreerimine e ,,vaeste piibel" st jutustava sisuga · Kujutav laad: figuurid tinglikud, esmane oli tunnete väljendamine · Temaatika: kristuse kannatused (nt kirstus ristil); imed; viimne kohtupäev jne Seinamaal: · Temaatika ja kujutuslaad sama · Erksavärviline Miniatuurmaal: · Lisandus mitmeid uusi koolkondi · Pildid usuteemalised, fantaasiaküllased ja väljendusrikkad · Figuurid tardunud nagu bütsantsi ikoonidel Tarbekunst: · Tekstiilkunst Bayeux' vaip: nimi asukoha järgi, h 500 cm, pikkus 70 m,
Samuti saab kolvikeste abil tajuda peenemaid üksikasju ja kiiremaid muutusi, sest kolvikeste reaktsiooniaeg on lühem kui kepikestel. Erineva lainepikkusega elektromagnetkiirgus tekitab erineva värvusaistingu: treenimata inimese silm võib eristada kuni 150 värvitooni, kunstniku silma korral võivat see ulatuda kuni 10 000-ni. Vastavalt traditsioonile (7 vikerkaarevärvi) võib spektri jaotada 7 osaks. Toodud värvuste piirid on väga tinglikud ja vastavalt erinevate rahvuste kultuuritraditsioonile on roheline piirkond mõne teise rahvuse jaoks kollane jne. Punane 770 - 620 nm Oranz 620 - 590 nm Kollane 590 - 560 nm Roheline 560 - 500 nm Helesinine 500 - 480 nm Sinine 480 - 450 nm Violetne 450 - 380 nm Valgusaistingu tekkemehhanism Sõltuvalt valguse tugevusest muutub silmaava suurus, mis reguleerib
- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma tähtsust. Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas toimunud stseenid. Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat. Näiteks:
püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha
Tuleb leida saadud funktsiooni rajapunktid ja väärtused neis punktides; Tuleb leida funktsiooni kõigist leitud väärtustest vähim ja suurim; Tuleb koos vähima ja suurima väärtusega välja kirjutada kõik punktid, kus need väärtused realiseerusid. Kui funktsiooni f raja koosneb mitmest funktsioonist, siis tuleb läbi viia sammud 3) 5) iga raja osa jaoks eraldi Tinglikud ekstreemumid o Praktiliste ekstreemumi leidmise ülesannetena on kõige sagedasemad sedalaadi probleemid, kus tuleb leida mitme muutuja funktsiooni ekstreemum teatavaid lisatingimusi rahuldavate punktide hulgas. Leida funktsiooni z = f(x; y) ekstreemumid, mis rahuldavad lisatingimust g(x; y) = 0 (2): o Antud ülesannet nimetatakse tingliku ekstreemumi ülesandeks ja selle ülesande lahendeid tinglikeks ekstreemumiteks
olemas jaansust), lihtsalt tähistab objekti. Nimi ja deskriptsioon peaksid olema sünonüümid, kui ei ole, siis on deskriptsioon ebakorrektne. Tegelikult räägib terminist - erinimest, millele vastab ainult üks deskriptsioon: definitsioon. Nimi on rohkem ja kindlamalt seotud (bedeutung) kui deskriptsioon, mis on lihtsalt üles kirjutatud sisu (sinn). Lähtub Kantist: ütlusi on kahte sorti: analüütilisi (vastab igal juhul tõele) ja sünteetilisi (tinglikud, ei pruugi alati tõele vastata, on deduktiivsete seaduste aluseks). Frege tõestab, et kui a=a, siis võrreldakse omavahel mitte asju, vaid nende märke. Nime ja deskriptsiooni vahel on Frege arvates analüütiline suhe. FERDINAND DE SAUSSURE 1857 - 1913 Lõi semioloogia, mida luges sotsiaalpsühholoogia osaks. Peateos: "Cours de linguistique générale" (Üldkeeleteaduse kursus), ilmus postuumselt. Väitis, et keeleteadus on osa üldisemast teadusest - semioloogiast
Erinevaid valikuid etteantud objektidest nimetatakse variatsioonideks. (NB! valimine toimub selliselt, et objektide valimise järjekord ON tähtis.) 9. Täistõenäosus. Olgu sündmused H1, H2, ..., Hk üksteist välistavad, nad omavad positiivset tõenäosust P(H1), P(H2), ..., P(Hk) ja need sündmused moodustavad täissüsteemi Oletame, et sündmus A võib toimuda koos ühega sündmustest H1, H2, ..., Hk, siis on meil teada ka sündmuse A tinglikud tõenäosused P(A|H1), P(A|H2), ..., P(A|Hk). Sündmuse A tõenäosus avaldub= Valemit nimetatakse täistõenäosuse valemiks. 10. Bayes'i valem. Küsime, millised on Hi (i = 1, 2, ..., n) tõenäosused sõltuvalt sellest, et toimus sündmus A, st meid huvitab tinglik tõenäosus P(Hk|A)? Vastuse sellele küsimusele annab Bayesi valem, mis annab võimaluse pärast sündmuse A toimumist hinnata ümber sündmuste Hi tõenäosusi. Kui tõenäosusi P(Hi) nimetatakse
ME3. Nad peavad elama üle mao happelisuse ja suutma jämesooles arenedes inimesele kasulik olla. Neid tarvitatakse toidulisanditena. Probiootikumid on resistentsed paljudele antibiootikumidele ja seetõttu on kasulik neid antibiootikumidega samaaegselt võtta. Prebiootikumid on ained, mis tõhustavad probiootikute arengut inimese sooltes. NT inuliin (sigur!). Sünbiootikumid on prebiootikumide ja probiootikumide kombineeritud versioon. Kes on gnotobiondid ja mida saab nende abil uurida? Kes on tinglikud patogeenid? Gnotobiondid on organismid, kellel puudub mikrofloora või kelle mikrofloora on teada (neid on nakatatud teatud mikroobiga). Nende abil saab uurida bakterite toimet makroorganismidele. Tinglikud patogeenid om mikroobid, mis tavatingimustes haigusi ei tekita, kuid teatud juhtudel võivad osutudaa ohtlikuks. Olulisimad patogeensed bakterid ja nende poolt põhjustatud haigused. Propionibacterium acnes- akne Malassezia- kõõm Sterptococcus mutans- hambakaaries
keskpäeval, kui teid tabab ootamatult jäine, niiske mulla ja sulava lume järgi lõhnav tuuleiil. Flora jälgib teid hindava pilguga. Tema on ainus, kelle pilk on publiku poole pööratud. Kõik pildil toimuv on tema ilmumise taustaks. Ja kuigi kompositsiooni keskel on Veenus, on see vaid vormiliselt nii- kompositsiooni tegelik kese on Kevad. Botticelli jäädvustas lummava, justkui juhuslikult nähtud hetke loodusest. Kuigi süzee, ruum ja perspektiiv on täiesti tinglikud, on pildis tunda igapäevase elu olustikku," kirjutab kunstiteadlane Dolgopolov. ,,Venuse sünd" - mööda rahutut merepinda liugleb merekarp kuldkiharalise jumalannaga. Tuulehoog kannab merekarbi randa, kus seisab Veenust ootav nünf. Veenuse kuju on üks hurmavamaid naisekujusid, mis Botticellil on õnnestunud luua: unistavalt kaugusesse suunatud pilguga, hinestatud ja ülev nägu, naiselikkust, sensuaalsust ja ilu kehastav figuur.
Teise elektroni liitumine ja mitmelaengulise aniooni moodustumine on elektronide omavahelise tõukumise tõttu seotud suure energiakuluga ning pole seetõttu energeetiliselt kasulik. Näiteks ühe elektroni liitumisel hapniku aatomiga eraldub 1,47 eV, teise elektroni liitmiseks on aga vaja kulutada 8,3 eV energiat. Seetõttu on lihtioonidest koosnevaid ühendeid vähe. Rohkem tekib neid leelis ja leelismuldmetallide ning halogeenide vahel. Mitmelaenguliste ioonide raadiused on tegelikult tinglikud suurused. Ioonilise sideme mittesuunalisus ja küllastamatus Elektrilaengute tõttu ioonid tõukuvad ja tõmbuvad. See määrab ka ühendi stöhhiomeetrilise koostise. Ioone võib vaadelda kui laetud kerakesi, mille jõuväli on ruumis kõigis suundades ühtlaselt jaotatud. Seetõttu võib ioon vastasnimeliselt laetud iooni igast suunast külge tõmmata. Seega erinevalt kovalentsest sidemest ei ole iooniline side kindlasuunaline.
Seentest kõige mürgisemaks valgust on amanitiin, falloidiin. Kõige mürgisem valk loomadel on kerakala valk tetrodotoksiin. 9) Detoksifikatsiooni funktsioon valgud võivad pöördumatult siduda teatud kahjulikke ühendeid. a) raskmetallid. b) valgud vähendavad alkaloidide mõju kohvi või tee joomine piima või koorega. 10) Varuaineline funktsioon. Nt seemnete ja viljade valgud, sojauba 36% valke. Loomorganismides varuvalgud vaid tinglikud muna, piima valgud. Indiviidi tasandil on varuvalguks lihaste valgud. 11) Temperatuuri muutude eest kaitsvad valgud. A) madalad temperatuurid antifriis tüüpi valgud. Nt polaaraladel elavad kalade vereplasmas. Lumi- ja märtsikellukesed. B) kõrgete temperatuuride eest kaitsvad valgud kuumashoki vastased valgud.
tõenäosuse korrutisega, st P(AB) = P(A) *P(B/A)=P(B)*P(A/B). Kui sündmused on sõltumatud, siis P(AB)=P(A)*P(B). 18. Täistõenäosuse valem – on ühe keerulise sündmuse tõenäosuse arvutamiseeskiri. Saagu sündmus A kaasneda ühega sündmustest B1,B2..Bn, mis moodustavad sündmuste täieliku süsteemi. Sündmuste Bi(i=1..n) tõenäosused P(Bi) olgu teada. Samuti olgu teada ka sündmuse A sündmustega Bi koostoimumise tinglikud tõenäosused P(A/Bi). Sündmuse A tõenäosus P(A) leidmiseks kehtib täistõenäosuse valem. P(A)=P(B1)*P(A/B1)+P(B2)*P(A/B2)+..+P(Bn)*P(A/Bn). 19. Bayesi valem – Olgu teada sündmuste B tõenäosused ning samuti olgu teada ka sündmuse A tinglikud tõenäosused tingimusel, et mingi sündmus Bi on toimunud tingliku tõenäosusena P(A/B). Sooritame katse ja selle käigus toimub sündmus A. See sunnib ümber hindama sündmuste B tõenäosusi
märki. Pikkade ja kitsaste kontuuride puhul paigutatakse märgid määda kontuuri telge 5-10 mm vahekaugusega. Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades. Mõõtkavalised joonobjektid- võib olla kõver või sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Kõverjoonelised on jõed, ojad, jalgrajad jne. Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Tüüpiliste punktobjektidena on geodeetilised punktid,
Kui alal on mitu tähtsat tunnust, siis valitakse välja neist kolm olulisemat ja pannakse kaardile vastavad leppemärgid. Leppemärkide paigutuse tihedus sõltub mõõtkavast ja pinna suurusest. Väiksema maa-ala sisse märgitakse sageli ainult üks tingmärk. Joonobjekt kujutatakse joonleppemärkidega Joonmärke kasutatakse objektide puhul, millel pole laiust või mille laius ei väljendu kaardi mõõtkavas. Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde. Punktobjektid on maastikuobjektid, mida ei ole võimalik plaanil mõõtkavas kujutada ja mis kujutatakse seetõttu mõõtkavatute leppemärkidega. Punktobjekti kujutamiseks kaardil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga
2. Inimese normaalne mikrofloora – Enamus inimesega koos elavatest mikroobidest on sooletraktis. Mikroobe on palju ka nahal, limaskestadel, suuõõnes, hingamisteedes ja urogenitaaltraktis. Kindlad mikroobid on seotud kindlate kudedega moodustades koe või kehapiirkonna normaalse mikrofloora. Normaalne mikrofloora on reeglina kahjutu ehk mittepatogeenne. Norm mikrofloorasse kuulub ka tinglikke patogeene, ehk kui organismi kaitsevõime on nõrk, siis võivad tinglikud patogeenid nakatada. 3. Patogeensed mikroobid – mikroobid, kes tekitavad haigusi ehk haigustekitajad mikroobid 4. Oportunistid – ehk tinglikud patogeenid. Need on võimelised haigust põhjustama vaid nõrgestatud organismis. Mikroobid pärinevad sageli inimese enda mikrofloorast ehk endogeenne nakkus. ; Minu enda mikroob, mis teeb mulle nakkust 5. Infektsioonhaigus – ehk nakkushaigus. Sisaldab kõiki bioloogilisi protsesse,
Tolerantsuse järgi võivad aga teistel ühiskondadel olla teised väärtused. KUID teiste ühiskondade väärtuste seas ei pruugi me leida tolerantsust! Eetilise relativismi vormid: Subjektiivne eetiline relativism e Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust. Konventsionaalne eetiline relativism e Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt; käsitus, mille järgi teaduslikud mõisted ja teooriad on vaid tinglikud kokkulepped, mistõttu ei saa tõestada ka ühegi teooria tõesust ega ekslikkust. JÄRELDUS Me vajame toimivat moraali, mis lahendaks elu küsimusi universaalselt- Relativistlik eetika selliseid lahendusi ei anna. III Moraaliobjektivism- Kas on universaalseid moraaliprintsiipe? Moraaliobjektivism- on olemas muutumatud universaalsed moraaliprintsiibid, mis on siduvad kõigi inimeste jaoks kõigis ühiskondades.
Minu suhtlusstiil Oma elus olen teinud mitmeid suhtlusteste. Üks nendest (mis mulle väga meeldis ja mille tulemus mind minumeelest kõige paremini iseloomustas) on näiteks Eric Berke`i transaktsionaalne analüüs. Berke`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid: teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA-tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: Vanem: õpetab, hindab, arvustab, manitseb, mõistab hukka, teab õiget, ei kahtle, aga ka toetab, aitab, hoolitseb. Täiskasvanu: kaalutleb, analüüsib, põhjendab, toetub faktidele, argumenteerib, kontrollib emotsioone. Laps: on spontaanne, loov, impulsiivne, uudishimulik, pidurdamatu, dogmadevaba, aga ka abi vajav või abitu, pelglik, kergeusklik.
positiivseid emotsioone (kaaslaste lähedus ja heakskiit, tunnustus, sõprus) 5. Kirjelda kolme põhiseisundit, mis on igas inimeses olemas ja mis on pärit lapsepõlvest: Laps/Lapsevanem/Täiskasvanu – kuidas inimene nendel tasanditel käitub? Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemood. Sisemine laps - koosneb tungist teada saada, puudutada, kogeda maailma. Temas peituvad rõõm, armastus, aga ka hirm, viha, ja rahulolematus iseendaga. Samuti on lapsesse maetud vanemate rahulolematus lastega. Laps kasutab suheldes selliseid väljendeid nagu: oleks mul olemas, miks mina, ma ei taha. Suheldes vallandub hulk energiat pisarate, mossitamise, tujutsemise või virina
Juhuslike suuruste sõltuvused: Kaht juhuslikku suurust nimetatakse sõltumatuteks, kui nende kahemõõtmeline jaotusseadus avaldub ühemõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Kui juhuslikud suurused pole sõltumatud, on nad sõltuvad. Järeldusi: Sõltumatus on vastastikune: kui x on sõltumatu y suhtes, siis ka y on sõltumatu x suhtes; Sõltumatuse korral ühe juhusliku suuruse jaotus ei sõltu sellest, milline on teise juhusliku suuruse väärtus, st tinglikud jaotused ühtivad vastavate marginaaljaotustega; Sõltumatustingimus diskreetsete juhuslik suurus jaoks; Sõltumatuse kontroll statistiliste katseandmete järgi võib olla üsna töömahukas ja keeruline; Kahekomponendilise juhusliku vektori arvkarakteristikud Keskväärtus. Regressioon: Juhusliku vektori (X,Y) komponentide X ja Y keskväärtused avalduvad samade valemite järgi nagu lihtsalt diskreetse või pideva juhuslik suurus keskväärtus, kui kasutada
P(A/B)P(B) = P(B/A)P(A). Järeldus2. Kui sündmused A ja B on teineteisest sõltumatud, siis P(A∩B) = P(A)P(B) Kui sündmuse A toimumine sõltub mitmest erinevast sündmusest, siis sündmuse A täistõenäosus avaldub kujul: P(A) = P(A/B1)P(A/B2). . .P(A/Bn). 1.7 Bayesi valem. Olgu antud täielik sündmuste süsteem B1, B2, . . . , Bn ning olgu teada nende tõenäosused P(B1), P(B2), …., P(Bn).Tehakse katse, mille tulemuseks on mingi sündmus A, mille tinglikud tõenäosused on P(A/B 1), P(A/B2), . . . ,P(A/Bn) teada. Sündmuse Bi tinglik tõenäosus avaldub kujul: P ( H i ) P( A / H i ) P(Hi/A) = n . P( H ) P ( A / H ) i 1 i i Näide: Firma toodangust vastab 95% standardile. Lihtsustatud kontrolli süsteem tunnistab kõlblikuks standartse tuute tõenäosusega 0,98, mittestandartse aga tõenäosusega 0,05
Liikmete käitumine Toleratnsus liidri Nõrk-tugev Keskmine-tugev Tugev korraldustele Grupiliikmete Nõrk Keskmine-tugev Tugev domineerimine Grupiprotsessid Reeglite ja Nõrk Nõrk-keskmine Keskmine-tugev protseduuride formaliseeritus Gruppide tüpoloogia Dihhotoomiline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksoerimentaalsed Püsivad, loomulikud Suured Väiksed Ametlikud, formaalsed Mitte ametlikud, mitteformaalsed Konglomeraadid, korrastamata Struktureeritud, organisatsioonilise koeisega Primaarsed Sekundaarsed Kestus ja seotus (McGrath. 1984)
funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke.Märgid - keel, numbrid, matemaatilised sümbolid, pildid, kirjalikud tekstid, skeemid, kaardid, mänguasjad, tinglikud märgid. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste funktsioonide, st uute funktsionaalsüsteemide kujunemist. Iga uus süsteem areneb kõigepealt kollektiivses tegevuses kui interpsüühiline ja alles hiljem toimib kui individuaalne, st kui sisemine ehk intrapsüühiline tegevusviis. Õpetamine ise ei ole areng, kuid õigesti korraldatud õpetamine “veab” lapse vaimset arengut. Igal õppeainel on oma võimalused lapse arengut “tõugata”
Funktsioonil f on punktis P0D globaalne miinimum, kui piirkonna D igas punktis P kehtib võrdus f(P)f(P0). Globaalse maksimumi ja globaalse miinimumi ühine nimetus on globaalne ekstreemum. Punktis P0, kus funktsioonil f on globaalne ekstreemum, nim. funktsiooni f globaalseks ekstreemumpunktiks. Funktsiooni f globaalne maksimum ja miinimum on vastavalt funktsiooni f suurim ja vähim väärtus piirkonnas D. 17. Kahe muutuja funktsiooni tinglikud ekstreemumid. Definitsioon, võrduse (16.4) tuletamine ja selle sisu selgitus, Lagrange abifunktsioon, süsteemi samaväärtus võrdusega (16.4). Funktsioonil f on punktis P0 tinglik lokaalne maksimum (miinimum), kui punktil P0 on olemas ümbrus nii et ümbruse U selles osas, kus on täidetud lisatingimused (x,y,z,...), (x,y,z,...), kehtib võrratus f(P)f(P 0) [f(P)f(P0)]. Tingliku lokaalse maksimumi ja miinimumi ühine nimetus on tinglik lokaalne ekstreemum
3 3. Tartu murre Tartu murre on paiknevuselt keskne lõuna-eesti dialekt, mille levikupiirkond asetseb mulgi ja võru murde vahemail. Põhja-Eesti keskmurdest lahutab seda murdeala Suur- Emajõgi ja Amme jõgi, põhja-eesti idamurdest endise Vesneri ja Kavastu valla põhjapiir, mulgi alast Võrtsjärv, Väike-Emajõgi ja Pedeli jõgi. Kagus ja lõunas on vastas endine Võrumaa ja võrukeelne Karula. Kõik need piirid tunnukse olevat tinglikud. Vastastikused keelelised mõjustused, eriti kagus, lõunas ja kirdes, on tiheda suhtlemise tõttu olnud paratamatud. Tartu murde kujunemisel on aluspõhjaks olnud muistsete ugalaste keelepruuk. Ajaloo andmeil oli Ugandi suur Lõuna-Eesti maakond. Ugalaste keeleline kujunemine näikse olevat toimunud muu Eestiga enam-vähem võrdseis tingimustes, kagupoolsete hõimlaste kohta seda väita ei söandaks. Praegune tartu murre on piki aegu kestnud
Sündmus A - laost juhuslikult võetud detail on kvaliteetne Hüpotees H1 - detail toodeti esimesel tööpingil Hüpotees H 2 - detail toodeti teisel tööpingil Hüpotees H 3 - detail toodeti kolmandal tööpingil P(A)=(5/10)*0.94+(3/10)*0.9+(2/10)*0.85 2. Bayes'i valem 5 olgu {H1,H2,..Hk} üksteist välistavate sündmuste täissüsteem, teadaolevateks loeme ka hüpoteeside Hi tõenäosiusi P( H i ) . Katse tulemusena toimub sündmus A. Sündmuse A tinglikud tõenäosused iga hüpoteesi suhtes P( A | H i ) on teada. Millised on hüpoteeside Hi tõenäosused sõltuvalt sellest kas toimus sündmus A( P( H i | A ) ) ? P( H i ) P( A | H i ) P( H i | A ) = k P( H j ) P( A | H j ) . j =1 Näide 2: Eelmise näite andmetel arvutame tõenäosuse, et praaktoode pärineb esimeselt liinilt. St A on sündmus, et toode on praak ja H1 sündmus, et pärineb esimeselt liinilt.
.. , Hn ning olgu teada nende suhtes arvutatud hälbe ruudu et üks komponent läheb rikki on 10%. hüpoteeside tõenäosused P(H1), ... , P(Hn). keskväärtus.Dispersiooni definitsioonist Kui esimene komponent läheb rikki, siis Tehakse katse, mille tulemuseks on mingi järelduvad järgmised omadused.1. Konstandi tõenäosus, et ka teine komponent läheb sündmus A, mille tinglikud tõenäosused P(A| dispersioon on null D(C) = 0.2. D(aX + b) = rikki on 20%. Aga kui esimene H1), ... P(A|Hn) olgu teada. Siis avaldub a2DX. hüpoteesi Hi tinglik tõenäosus Bayesi valemi komponent töötab, siis tõenäosus, et Juhusliku suuruse keskväärtuseks
musta savivärviga, mida nimetati lakiks. Laki retsepti hoidsid kreeklased saladuses, seda pole ka meie ajal suudetud uuesti luua. Mõnikord kasutati ka valget värvi, eriti naisfiguuride või heledate rõivaste maalimisel. Detailid kraabiti laki sisse. Maalide süzee võeti mütoloogiast või kreeklaste igapäevaelust. Mustafiguurilistel vaasidel etendab tähtsat osa figuuride ja esemete siluett, ruumi ja keerulisi rakursse selles stiilis edasi ei antud. Kujutised olid pinnalised, tinglikud ja tardunud. Mustafiguurilistest vaasidest kuulub Peterburi Ermitaazi kollektsiooni VI saj lõpul e.m.a. valmistatud hüdria, millele on maalitud Trooja sõja stseen Achilleus seob Hektori surnukeha jalgupidi rihmaga oma kaariku taha. VI sajandi lõpul ja V sajandi algul e.m.a. asendus mustafiguuriline vaasimaali stiil punasefiguurilisega. Punasefiguuriline stiil on otsekui mustafiguurilise negatiiv. Foon värviti lakiga mustaks, figuurid jäid savi loomulikku tooni, s.o
Rooma tsivilisatsioon; Sügissemester 2015-2016 Kronoloogia: Rooma riigi periodiseering; perioodide iseloomustus 1) Rooma asutamine ja kuningate ajajärk Rooma riigi eksisteerimise tinglikud daatumid on 753 eKr(müütikine datum, mis on väljaarvutatud, linna asutamine) – 476 pKr (keisririigi langemine). Legendaarsest asutamisest kuni (rugide väepealik) Odoaker kukutas viimase Lääne -Rooma keisri Romulus Augustuluse. *Ladina ja kreeka keeled!! *Rooma laiemas geograafilises ulatuses +117. Rooma tekkis pidevases seoses kahe Itaalias valdava ja arenenud tsivilisatsiooniga:
ühiste o madustega ja tunnusjoontega ini m kooslus ·Tunnused: ühised e es märgid, väärtused, huvid, nor mid o mavahelised suhted ja s õltuvus kokkukuuluvustunne, " m eie" tunne ·Grupi liikmete ühised omadused: teadlikkus sellest, et grupis on teisi liikmeid vastutustunne teiste (lk.56 S) grupi liikmete eest nii, et tegevus kujundatakse grupi kontekstist lähtuvalt Gruppide tüpoloogia Dihhotoo miline: Tinglikud, statistilised Reaalsed, kontaktgrupid Ajutised, eksperi mentaalsed Püsivad, loo mulikud Suured Väikesed Konglo m eraadid, Struktureeritud, organisatsioonilise korrastamata ko etisega Primaarsed Sekundaarsed A m etlikud, for maalsed Mitteam etlikud, mittefor maalsed Mitteform
Eesmärgiks on leida punktiparvega antud X ja Y vahelist seost iseloomustava parima sirge võrrand Lineaarse kahe muutujaga determineeritud regressioonimudeli korral eeldatakse, et juhusliku suuruse Y tingliku keskväärtuse ja sõltumatu muutuja X vahel on seos E(YX ) = 0+ 1X Determineeritud regressioonivõrrand kirjeldab seost endogeense ehk sõltuva muutuja Y keskväärtuse ja eksogeensete ehk sõltumatute muutujate Xi vahel. Võrrandi vasakul pool on tinglikud keskväärtused, mis ei sõltu juhusest 4. Stohhastiline regressioonivõrrand. Juhuslik komponent (regressioonijääk). Visualiseerimine (joonis). Stohhastiline regressioonivõrrand sisaldab juhuslikku liiget i Juhuslik liige i kirjeldab juhuslikke hälbeid endogeense (sõltuva) muutuja keskväärtusest Yi= E(YXi) + i ehk Yi= 0+ 1Xi+ i 5. Vähimruutude meetod, olemus, visualiseerimine.
Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine ehk adressaaditunnetus, mis sõltub kirjaniku andest ja oskusest lastele kirjutada. Eristatud on väikelapse, koolieeliku, noorema ja keskmise ning vanema kooliea kirjandust. Lastekirjandust on iseloomustatud ka huvidominendi kaudu – muinasjutu-, seiklus- ja realismiiga. Kõik need liigitused on üksnes tinglikud ning nende piirid pole kunagi absoluutsed, vaid sujuvad. Suures plaanis tehakse vahet laste- ja noortekirjanduse vahel, kusjuures ealised piirid on siingi ajas muutuvad. Sellele viitab ka eri maade kirjanduskäsitluses kasutatav terminoloogia. Inglise, prantsuse, vene ja rootsi kirjandusteadlased kasutavad mõistet lastekirjandus (vastavalt children’s literature, litérature
kontseptsioonides, teooriates, mudelites. Käesolevas kursuse raames käsitletakse neist ühte populaarsemat- Eric Berne`i transaktsionaalset analüüsi. Berne`i järgi on vanusest sõltumatult inimeses olemas kolm MINA-tasandit: Vanem, Täiskasvanu ja Laps. MINA-tasandid Teise inimese poole pöördudes valime endale vaistlikult ühe kolmest võimalikust MINA- tasandist: Vanema, Täiskasvanu või Lapse. Nimetused on tinglikud ega ole vanusega otseselt seotud. Igal MINA-tasandil suhtleb inimene isemoodi: VANEM TÄISKASVANU LAPS õpetab, hindab kaalutleb on spontaanne arvustab analüüsib loov manitseb põhjendab impulsiivne mõistab hukka toetub faktidele uudishimulik
annaabi.ee 
