Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romaani skulptuur (0)

1 Hindamata
Punktid
ROMAANI
SKULPTUUR
Jane Hiop
Romaani skulptuur
tavaliselt reljeefina
kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel).
Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja
kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel").
Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel
Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid.
Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil
(nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe
kujulise ristiga jne.)
Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud,
skemaatilised
Hildeseimi
toomkiriku
pronksuksed
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Piiblistseenid
Ro
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Hildeseimi toomkiriku
Kristuse sammas
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Hildeseimi toomkiriku
Ristimisnõu
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Reimsi peapiiskopi
Gero rist,
sisaldab reliikviat
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Trooniv Kristus reljeef. PühakTrophime
kirikust Prantsusmaal
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Portaal Pühak Trophime kirikust
Samson ja lõvid
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Portaal Pühak Trophime kirikust
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Vezelay Madeleine`i kiriku kapiteel
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Viimnekohtupäev. Autuni katedraali
portaal, Prantsusmaal
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Bayeaux` vaip
Seinavaip 68m pikk 50cm lai, villasega linasel
Valmistatud 11.sajandil
58 stseeni, 1500 inimfiguuri
Hastingsi lahingu stseenid 1066a.­ Inglismaa vallutamine
Normandia hertsogi Guillaume`i poolt (William I Vallutaja)
Inglismaa kuninga Haroldi surm
Nime saanud kohanimest, esialgselt hoiti Bayeaux
katedraalis Normandias ja näidati inimestele ainult
kirikupühadel, nüüd muuseumis
Mathilde vaip
Bayeaux` vaip
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Kullaseppakunst
Godefroy de Claire
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Kolme Kuninga Relikviaar
Godefroy de Claire
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Lothari rist
·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et
Tänan Kuulamast!
Vasakule Paremale
Romaani skulptuur #1 Romaani skulptuur #2 Romaani skulptuur #3 Romaani skulptuur #4 Romaani skulptuur #5 Romaani skulptuur #6 Romaani skulptuur #7 Romaani skulptuur #8 Romaani skulptuur #9 Romaani skulptuur #10 Romaani skulptuur #11 Romaani skulptuur #12 Romaani skulptuur #13 Romaani skulptuur #14 Romaani skulptuur #15 Romaani skulptuur #16 Romaani skulptuur #17 Romaani skulptuur #18 Romaani skulptuur #19 Romaani skulptuur #20 Romaani skulptuur #21 Romaani skulptuur #22 Romaani skulptuur #23 Romaani skulptuur #24
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Raivo Saia Õppematerjali autor
Slideshow rohkete piltidega

Sarnased õppematerjalid

Kunstiajalugu-varakristlik ajastu
52
pdf

Kunstiajalugu: varakristlik ajastu

Arhidektuur • 10.-12. saj. Igal suuremal piirkonnal (pr.m., ing.m., saks.m. it.) omapära • Rommani peamine kiriku tüüp on basiilika • Põhiplaanilt ladinarist (ida-Lääne haru pikem, kui transept) • Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline- ja kodakirik (3 löövi aga puudus valgmik) • Suurim kristlik pühakoda on benetiktlaste kloostrikirik Cluny's Ida-Prantsusmaal.11.saj. • Ümarkaar on üks silmapaistvamaid romaani stiili tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik.

Kunsti ajalugu
Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

Pisa basiilikana ehitatud toomkirikul oli kuppel nelitise kohal; kiriku juurde rajati kupliga ümarhoone - ristimiskabel (baptisteerium)ja eraldi seisev kellatorn, nn. viltune torn. Kõigi nende väliskujunduses kasutati ümarkaarseid galeriisid. Veneetsias ehitati otseslt Bütsantsi eeskujul Püha Markuse kirik - viie kupliga tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast.

Kunstiajalugu
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised ­ linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur ­ tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),

Kunstiajalugu
Kunstikultuuri ajalugu
27
doc

Kunstikultuuri ajalugu

Nimeta sulle teada olevad ehitiseosad. Parthenon on ehitatud dooria stiilis: krepidoma, stülobaat, baas, kapiteel, abakus, arhitraav, triglüüf, metoop, viilkatus. 9.Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? Erechtheion ühendab mitut vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud ­ karüatiidid. Vanakreeka skulptuur 1.Millised materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Vanakreeka kujurid kasutasid peamiselt marmorit ja pronksi. 2.Miks on varased kujud jäigas püstiasendis? Varajased kujud on jäigas püstiasendi tasakaalu pärast. 3.Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed olid alasti meesfiguurid (ideaalne sõjakangelane või sportlane, kes näitas hästiarenenud lihastes keha ilu) ja kore'd riietatud naisfiguurid (naise iluideaal, rohke riietuse, ehete ja soenguga). 4

Kunstiajalugu
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

· sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia)

Kunstiajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

..............................................................................36 VANAVENE ARHITEKTUUR.............................................................................................................................38 LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARASEL KESKAJAL.........................................................................41 ROMAANI ARHITEKTUUR................................................................................................................................44 ROMAANI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL..................................................................................................46 ROMAANI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL...........................................................................................47 ROMAANI ARHITEKTUUR ITAALIAS.........................................................................................................49 ROMAANI ARHITEKTUUR MUJAL EUROOPAS............................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun