võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. · Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei ületa kümmet aastat. Vaenlased · Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Allikad · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metssiga2.htm · www.google
Elavad mingid vaikse vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede ja ojade kallastel. Kaldale rajavad nad uru, mille suue avaneb reeglina vee alla. Peale ühe peamise uru on tal veel mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse
Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kolmest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud
Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha.
ning nende eelmise ja sama aasta poegadest Karja juht on emasloom Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 211 hunti Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad Pesa ja pojad Märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karvalist kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne Kutsikad kaaluvad 300500 g Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt Kasutatud materjal https://www.google.ee/search? q=hunt&biw=1097&bih=546&sou rce=lnms&tbm=isch&sa=X&ved= 0ahUKEwj0sZbElqPPAhXMWCwKH
Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda.Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi.Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib ulatuda 25 aastani, kuid tavaliselt ei
on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt. Eluiga võib
Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 2632 hektarit. Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink (ameerika naarits), kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks.
5 TOITUMINE Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Peamise toidu moodustavad kalad. Koht ökosüsteemis Looduslikud vaenlased poegadele on kotkad. Vanaloomadele on ainsaks vaenlaseks inimene. 6 SIGIMINE, ARENG Viigerhükjes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad
linde ning kuni jänesesuuruseid imetajaid. Ta sööb ka linnumune, vihmausse ja suuremaid putukaid. Inimasulate ligiduses elutsevad zorillad püüavad kodulinde, peamiselt tibusid. Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat. Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja.
mida teised hobuslased välja ei kannataks. Mustang tuleb äärmuslikes tingimustes mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta. Samuti on mustangid õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhku- ma ning nad võivad janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida. Mustang saab suguküpseks 3. eluaastal. Täkud jäävad karja etteotsa kuni kuuenda eluaasta lõpuni. Mustangi innaaeg kestab aprillist juulini. Tavaliselt sünnib märal pärast 330-335 päeva tiinust üks vahel kaks poega. Pojad sünnivad kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve talve tulekut suuremaks kasvada. Vastsündinud mustangivarss tõuseb jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündi. Koos emaga naastakse karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut. Kolmeaastastena aetakse noored täkud karjast minema. Noored täkud on energilised ja agressiivsed aga liiga noored, et märasid ligimeelitada ja oma kari luua. Selle-
Ravimiseks siirdatakse tüvirakud koesse, kus muutuvad koe rakkudeks Kuidas kloonitakse eesti esimest transgeenset lehma? Katseklaasis tehakse valmis geen, mida on vaja lehmal konkreetse hormooni või antikeha tootmiseks Geen siirdatakse rakku ja see kasvab inkubaatoris väga nõudlikes tingimustes Võõra geen rakutuum sisestatakse munarakku. Hea õnne korral areneb sellest kloonembrüo Kloonembrüo siirdatakse tugevale ja tervele lehmale Pärast 9 kuulist tiinust sünnib kloonveis, kes hakkab tulevikus ravivalku lüpsma Dolly-kloonlammas sündis 5. juuli 1996. aastal, ta oli esimene loom, kes klooniti Dolly suri kopsuhaigusse 6 aastat hiljem Dolly kloonimist peetakse üheks 90. aastate olulisimaks teadussündmuseks Praeguseks on kloonitud veist, kitse, hiirt ja kassi ning kõik nad on noorelt surnud Tänan!
Toitumine Söövad naaritsad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle nad aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Sigimine Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 (maksimaalselt 7) poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad. Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt, emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Naarits Ökosüsteemis Naaritsaid võivad ohustada suuremad kiskjad ja röövlinnud, kuid seda harva. Oma harulduse tõttu ta
Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad jäädes vee alla kuni kaheks minutiks. Toitumine Euroopa naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta. Sigimine Jooksuaeg on neil märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad pärast 43 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4…5 (maksimaalselt 10) poega. Euroopa naaritsa emaslooma võib viljastada ka mingi isasloom. Sel juhul looted hukkuvad enne sündi. Seda peetakse ka üheks peamiseks põhjuseks, miks naaritsad välja surevad. Miks on looduskaitsealune? Euroopa naarits on Eestis I kategooria kaitse all olev liik. Tema leviala on kahanenud sissetoodud mingi tõttu. Emaslooma paaritumine mingiga, sellises juhul ei tule järglasi.
Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Kodupiirkond Metshiired liiguvad oma elu jooksul
Peale eespool nimetatud liikide tarvitavad metskitsed toiduks kaske, paju, remmelgat, vahtrat, pärna. Meeleldi söövad mustikate ja pohlade marju ning varsi ja kanarbikku. Kuigi metskitsed toituvad puudest ja põõsastest aasta läbi, on suvel ülekaalus rohttaimed. Suvel ja sügisel külastavad sageli viljapõlde, heinaädalaid, taliteraviljaoraseid. Sigimine. Jooksuaeg algab juuli teisel poolel ja lõpeb augusti keskpaigas. Pärast 9-kuist tiinust sünnitab kits mai lõpul või juunis 1...2, harvem 3 talle. Talled on esimesel elunädalal üsna abitud, paari nädala pärast aga on võimelised juba väledalt jooksma. Kits imetab tallesid hilissügiseni. Toitu hakkavad talled võtma juba paari-kolme nädala vanuselt. Kitse juurde jäävad nad järgmise kevadeni. Suguküpseks saavad metskitsed poolteise aasta vanuselt. Käitumine. Suvel elavad metskitsed kas üksikult või väikeste rühmadena. Sokud
ilveste eluviis tunduvalt. Nad hakkavad häälitsema, iseäranis koidu ajal ja enne päikese loojangut. Emased lasevad kuuldavale kumeda njäugumise, mis peale isased möirahtavad rämedalt. Emase kannul liigub ilveste suure arvu korral, 3-5 isast. Väikese arvu korral poegivad emased sageli üle aasta, sest puudub kontakt isastega. Pesapaigaks valib ilves mõne kännu aluse, pesa on lihtne lohk, mis on kergelt sambla või kuluga vooderdatud. Pärast 67-74 päevast tiinust sünnitab emasloom 1-4, harva ka 5-6 pimedat ruugjas pruuni poega. Nägijaks saavad nad 12 päeva vanuselt. Kaks kuud toituvad pojad eranditult ema piimast. Hiljem hakkab ema neile hiiri, väikesi linde jm. lisaks tooma. Imetamine kestab kuni kolm kuud. Pojad kasvavad kiiresti ja hakkavad kohe vanematega jahist osa võtma, ega naase ööseks sünnipessa. Suguküpseks saab ilves umbes 10kuu vanuselt. Käitumine- Ilves on ettevaatlik, kuid mitte arg loom.
Olustvere 2012 Kes on metssiga ? Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. (Jooksuaeg võib neil veel korduda kevadel, sellisel juhul sünnivad pojad augustis septembris). Poegi on 4...12 (juhul kui poegib eelmisel aastal sündinud loom, siis mitte üle 3...4). Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks ajaks. Imetatakse poegi umbes 3...4 kuud, misjärel nad lähevad üle täielikult looduslikule toidule. Suguküpsus saabub tavaliselt 20 kuu vanuselt.
Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad
Lehmad on huvitavad loomad ja loodan nende kohta nii mõndagi õppida. Loodan, et ka teie saate siit väheke targemaks. http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid-3998/Uuendtoidu-turuleviimisel-uued-reeglid 1.1 Lehm 1.1.1 Lehm inimese kasutuses Tublid piimalehmad võivad meile anda 4 suurt ämbritäit piima päevas. Sellest toodame meie aga palju häid piimatooteid. (N.t jogurtit, juustu, kohupiima, keefiri jne.) Piim on hea ka väikestele vasikatele kes pärast 9 kuulist tiinust sünnib. (Ka inimese rasedus kestab sama kaua.) (Kohtumine loomadega, autor: Genevieve Warnau) 1.1.2 Välimus Lehmal on suur nelja nisaline udar ja lühemad sarved. Neil on kandiline taga-osa ning jalgu kaitsevad sõrad. Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. („Loomade maailm“ autor: Jean- Baptiste de Panafieu) 1.1.3 Toitumine Söömisele kulutab lehm päevas umbes 8 h. Ta närib maast rohtu ja neelab siis mälumatta alla. Nii kogub lehm makku kümmekond kilogrammi toitu
kindlalt. Viigerhüljes Viigerhüljes on üks kahest Eesti rannavetes elavast hülgeliigist. Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Ta on arktiline liik, kelle levila hõlmab põhjapoolkera merede põhjaosa, Läänemere ning Saima ja Laadoga järved. Ta eelistab Läänemeres elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud.
Pesa ja pojad Poegadega emahundid elavad urus, perekonda kuulub 6-9 isendit. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5-7 väikest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad tekkima piimahambad.
Kaks isendit kasutavad küll ühte ja sama urgu harva. Kui vombat mõni kiskja tagaajab, põgeneb ra urgu, jättes oma tagakeha sissepääsu tõkestama. Tema paksust nahast ja peaaegu olematust sabast on ka teravhambulistel kiskjatel raske kinni haarata. Eriti kui talle samal ajal jalgadega võimsaid lööke jagatakse. Üks periood, mil vombat oma erakuelust loobub, on in-naaeg, mis vältab aprillist juunini ajal, mil Austraalias on sügis. Vombat on monogaam. Pärast mitmenädalast tiinust sünnitab emane turvalises ja mugavas urus ühe poja. Sünnituse ajal on tegelikult poeg veel embrüo arengufaasis, ent tal on juba hästi arenenud esijäsemed. Tänu nendele onta suuteline ema kukrusse ronima. Kuus kuud klammerdub ta tugevasti ema nisa külge, mis teda rikkalikult toitva piimaga varustab. Tänu sellele, et tema kukkur erinevalt teiste kukurliste omadest tahapoole avaneb, on vombatipoja teekond kukrusse kergem ja lühem kui näiteks kängurupoegadel
Pesa ja pojad Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad.
Hunt on monogaamne loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad.
4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks. Peatoiduseks on seega kergelttabatav parvekala või siis rammusad väiksemad põhjakalad ja koorikloomad, kelle püüdmine nõuab vähe pingutusi. SIGIMINE, ARENG 5 Viigerhüljes poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud.
Karjast lahkuma sunnib loomi tavaliselt sugutung, mille rahuldamine pole võimalik olemata alfastaatuses. Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 6265-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 57 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300500 g. Silmad avanevad 1012-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 912 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad.
ainult alumisel (Loomade elu, 1987). Valgete laikude paiknemist on näha ka lisatud piltidelt (vt fotod lk 7). Naarits on mingist väiksem ja nõrgem. Naaritsa tüvepikkus on 32 43 cm, sabapikkus 12 19 cm ja mass 550 800 g. Mingi tüvepikkus ületab sageli 45 cm, sabapikkus on 15 25 cm, mass kuni 1,5 kg. Need liigid erinevad ka hammastiku ja kolju poolest. Naarits. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad pärast ca 73 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. 7 Iseseisvuvad noored naaritsad sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad sigimisest osa võtma. Maksimaalne eluiga küündib neil 10 aastani. (Eesti selgroogsed) (Loomade elu, 1987).
looduses elavatel isenditel on sellest järel vaid jupike. Elutseb Siinai poolsaarel, Liibanonis, Palestiinas. Asustab kuivi poolkõrbi ja savanne, eelistab kiviseid ja liiva- seid paiku. Võtab meeleldi liivavanne. Varju otsib kivirusus, teiste loomade urgudes, sageli ka termiidipesades. Võib elada inimasulate läheduses. On seltsinguline öö- ja videvikuloom. Kõigesööja, kes eelistab taimtoitu, eriti kõrreliste seemneid. Pärast 35–45-päevast tiinust sünnib 1–3(5) pesahülgajat poega, kes emapiima imevad umbes 2 nädalat. Pojad on võimelised koos emaga edasi liikuma juba esimesel eluööl. Suguküpseks saavad 2-kuuselt. Eluiga on looduses lühike, tehistingimustes 2–5 aastat. (Siinai ogahiir) Paljastuhnur(Heterocephalus) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia)
Kui selgub, et viie aasta möödudes on ilveste arv vähenenud, siis toimub Euroopa Liidu nõukogus uus hääletus . Pereelu Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Märtsikuus, jooksuajal kräunuvad ilvesed metsas nagu kassid. See on ainus aeg, mil need eraklikud loomad teiste omasugustega kokku saavad. Isased kisuvad omavahel nii et karvad lendavad. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pärast kahe ja poole kuu pikkust tiinust sünnivad ilvesel enamasti kaksikud või kolmikud, keda ta imetab kuni kolm kuud , siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt . Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt . Paari kuu vanused pojad hakkavad juba koos emaga jahil käima ja ei pöördu enam ööseks tagasi sünnipessa. 9
Nii emasloomal kui ka isasloomal võib olla rohkem kui üks partner. Jooksuaeg kestab neil märtsist aprillini. Siis võib muidu öise eluviisiga minki kohata ka päevavalges. Pesa rajatakse selleks ajaks kaldale. Urusuue aga avaneb tavaliselt vee alla, mistõttu on selline pesa väga turvaline. Samal ajal on paralleelselt kasutuses ka mitmeid teisi ajutisi urgusid, kuhu vajadusel varju minna. Pojad tuuakse ilmale varakevadel, mais, pärast umbes 60 päeva kestnud tiinust. Pesakonna moodustab lisaks isasloomale ja emasloomale 4-5 poega (maksimaalselt 10 poega). Sündides on pojad paljad, abitud ja pimedad. Emapiimast toitumise lõpetavad pojad umbes kuu aja vanuselt siis, kui nad hakkavad nägema. Pojad kasvatab üles emasloom üksinda. Sügiseks on noored loomad juba iseseisvad ning juba järgmisel kevadel suguküpsed. Vastsündinuina ning kuni 1 aasta vanuseks saamiseni on poegadel väga kriitiline aeg, kus loodus teeb oma valiku ja jätab ellu vaid tugevamad
kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Kaaluvad metssead paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse jne. Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Metssiga on Eestis tavaline jahiloom. Kanakull on maarahvale kahtlemata üks kõige vihatumaid linde. Kanakull on enam-vähem ronga suurune lind. Lennul on näha hele või kreemikas tumedate ristvöötide või -triipudega keha alapool. Ülapoole on suled pruunikashallid või helepruuni värvusega. Kanakulli saba on küllaltki pikk ja sõudelennul kitsalt koos,
Hallhüljes toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased, heeringlased). Kalade kõrval sööb ta ka veel mereselgrootuid ja taimi. Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus – märtsis, tavaliselt sünnib üks poeg. Hallhüljest ohustab eelkõige elukeskkonna reostumine. Endiselt looduskaitse all. Viigerhüljes - Halichoerus Viigerhüljes on väiksem kui hallhüljes. Toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on korraga üks poeg, haruharva rohkem. Looduslikke vaenlasi tal Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Rebane - Vulpes Enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Sobivaks elupaigaks on avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega
Kokku saadakse sügisel, et siis juba veidi vanemaks saanud kutsikatele jahipidamist õpetada. Sigimine - Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Emahundi ellujäävate järglaste hulk sõltub toitumistingimustest, asustustihedusest ja tema positsioonist karjas. Juba märtsi lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana rebase- või kährikuurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada. Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad aprillis kaetud kõrvadega 4 pimedad kutsikad. Tavaliselt on pesakonnas 5–7 kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt. Kõik kutsikad ei suuda esimesi elunädalaid üle elada, ükskõik kui palju nende eest ka hoolitsetakse. Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma piimahambad
rasvad. Platsenta ülesanded 1. ema ja loote vaheline ainete vahetus – läbi ei pääse lipiidid ja valgud, va immuunoglobuliinid hemokoriaalse ja endoteliokoriaalse platsenta puhul. Loode sünteesib ise vajalikud valgud ja rasvad. NB! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid. Teratogeensed ained – põhjustavad arenguhäireid (amfetamiin, LSD, talidomiid, liitium). 2. endokriinorgan – sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärmete arengut, abistavad sünnitusel. Platsenta hormoonid Progesteroon – vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret Emis vajab kogu tiinusaja ka kollakeha PG-d, utel piisab platsentaarsest PG-st alates 50-ndast, märal 70-ndast tiinuspäevast, lehmal alates 6-8 tiinuskuust Märal kaovad kollakehad 150-180 tiinuspäevaks.
kõrgusi hüppeid. Nii nagu ilves, lööb ka puuma nurru. Puuma jõuab joosta kuni 80 km/h. Ta elutseb troopilistest vihmametsadest, kõrgmäestikest ja okasmetsadest kõrbeteni. Ta sööb peamiselt hiiri, rotte , küülikud ja jäneseid mis moodustavad paljudes piirkondades ta peamise toiduallika. Vahetevahel langeb ta saagiks ka juhuslikke lambaid, mullikaid, põhjapõtru ja muid kariloomi. Poegimishooaeg on veebruarist septembrini. Pärast keskmiselt 92-päevast tiinust sünnib kaljulõhes või põõsastikus paiknevas urus 2-3 tähnilist poega. Tahket toitu hakkavad nad sööma 6- kuni 7-nädalaselt. Alpivesilik Alpivesilik on 6-12 cm pikkune kahepaikne.Ta elab Euroopas. Ta on väike keha, pealt sinine ja altpoolt heleoranz, ning lühike saba. Sigimisperioodil ilmub isase seljale madal, musta-valgekirju hari, külgedele, sabale ning tursunud pärakule mustad ja valged laigud. Emase meelitamiseks lehvitab isane saba ja hõljutab emase
liigub. Nad suudavad hoida hingamisavad lahti isegi mitme meetri paksuse jää korral. Jää on sellele arktilisele liigile väga oluline, sest nad sigivad üksnes jääl erinevalt hallhülgest, kelle pojad võivad sündida ka maismaal. Pojad sünnivad paakjääle rajatud pesades veebruari lõpus ja märtsi alguses. Jää olemasolu on viigerhülge poegade ellujäämiseks möödapääsmatu tingimus, sest muidu sünnivad nad vette ja hukkuvad. Emane viiger poegib pärast 9 -10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas, sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg (haruharva rohkem) kaaluga ca 4,5 kg. Hülgeema piima rasvasisaldus on umbes 38%, mille tulemusena kaalub hülgepoeg pärast 39-päevast imetamisperioodi juba ligikaudu 20 kg. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva
Kui vasikas väljutatud, tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda-stimuleerib hingamist ja vereringet. Kohe panna vasikas nisa otsa imema-saab immuunsuse. 18. Abort-tiinuse katkestamine kuni 210.tiinuspäevani, enneaegne sünnitus-tiinuse katkemine alates 211..266 päevani. Põhjustab riknenud sööda säämine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused, esmaspoegimise vanus-24-26kuud(15..18+9kuud tiinust), ahtrus-loom, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Lehm, kui ei ole 3kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. MajOp kui lemalt 1 järglane aastas. Vältimiseks: suguloomi hoida õiges toitumises, avastada loomade ind õigeaegselt, õigeaegselt looma seemendada, korralik veterinaarne kontroll. 19. Majanduslik kasutusiga- periood esimesest poegimisest karjast väljaminekuni. Kasulik kui lehm püsib kaua karjas ja temalt saab eluajal palju järglasi ning rohkesti piima.
1Bio.edu.ee.(2008). Eesti selgroogsed [WWW]. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm (18.10.2010) 5 lahkuvad nad oma lemmikpaikadest, kui nad lähenejat kaugeltki kuulevad või haistavad. Viigerhüljes toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid.2 1.1.2. Tiinus ja poegimine Poegib pärast 9...10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis jää peal olevas lumekoopas või mõnes muus varjatud kohas. Sinna jääb ta kuuks ajaks. Tavaliselt on viigerhülgel korraga üks poeg, haruharva rohkem. Noor hülgepoeg on kaetud tiheda valge karvaga, mis aitab tal vaenlaste eest varjatuks jääda. Nooruskarvastik kaob umbes kuu aja vanuselt ja asendub tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud
210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.tegurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Mullikaid peaks seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. Optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis-pidamistingimustega, avastada loomade ind
mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. Need võivad asuda kasvõi mahalangenud puutüve all. Mingid on üksikeluviisiga ja peamiselt öise aktiivsusega. Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. 24 Söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni, vähke, limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ja pisiimetajatest. Toidukülluse perioodil soetab endale toiduvarusid. Jooksuaeg on neil märtsis aprillis. Pojad sünnivad peale 40...90 päevast tiinust mais. Tavaliselt on pesakonnas 4...5 (maksimaalselt 10) poega. Pojad on sündides pimedad ja paljad. Nägema hakkavad nad umbes kuu aja vanuselt. Sel ajal lõpetavad nad ka emapiimast toitumise. Iseseisvuvad noored mingid sügisel ja juba järgmisel kevadel hakkavad nad ise sigima. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani. Mingi isasloom võib viljastada euroopa naaritsa. Sel juhul looted hukkuvad enne valmimist. Seda peetakse
Suguakt kestab u 2 min ja ejakulatsioonist annab märku täku sabapööritus. Pärast tuleks hõõruda täku jalgu ja jalutatakse 15 minutit temaga. Selleks et lihased pingest maha saada. Keskeas täkk paaritab kaks korda päevas. Kui tegemist on noore täkuga, siis ülepäeviti ja vanematel 1 paaritus päevas. Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama jäeks ja ei tekiks aborte. Tiinus kestab 11 kuud ehk 335 päeva. 310-370 päeva võib olla kõikumine. Täkkvarssadel on tiinus päev või 2 kauem. Varssumine
Ei avalda suu kaudu manustatuna toimet, sest lõhustuvad seedeensüümide toimel FSH POLLIIKULEID stimuleeriv Östrogeenid (põhjustavad inda) hormoon Valmivad munasarjades, ka platsentas, (tsertsiaalsete folliikulite kasvu ja kultidel munandites. küpsemise stimuleerimine munasarjades ning spermiogeneesi kontroll seemnetorukestes) LH lutiniseeriv hormoon Progestreoon (kontrollib tiinust) ( toimub ovulatsioon, tekib kollakeha, Valmistab emakat ette idulaste kultidel stimuleerib munandi vastuvõtuks, loob loodetele vajalikud seemnetorukeste vahelises sidekoes arenemistingimused. Stimuleeritakse asuvaid intertitsaalrakke ja vabastab kollakehas, platsentas ja neerupealstete neis valmivat testosterooni). koores. LTH luteotroopne hormoon - Isassuguhormoonid androgeenid (prolaktiin) reguleerib piimanäärme (valmivad sugunäärmetes)
järglast 83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi ühine elund. Platsenta ülesanded · Ema ja loote vaheline ainete vahetus; läbi ei pääse lipiidid ja valgud · Nb! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid! · Endokriinorgan, sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärme arengut, abistavad sünnitusel (eCG, hCG, progesteroon, östradiool,laktogeen, relaksiin (v.a. veis) Platsenta hormoonide funktsioon · Progesteroon vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret · Relaksiin pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga, laiendab vaagnat, kontsentratsioon tõuseb enne sünnitust
12. ABORT, ENNEAEGNE SÜNNITUS JA AHTRUS. Tiinuse katkemist kuni 210.tiinuspäevani (k.a.) nim. abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nim. enneaegseks sünnituseks. -võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskk.teguridja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade kesk. esmaspoegimisiga keskmiselt 28,5 kuud. Lehmad loet. ahtraks, kui nad ei ole 3 kuu möödudes peale pg. tiinestunud. optimaalseks loetakse kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtruse vältimiseks tuleb: suguloomi hoida õiges toitumuses, mis saavutatakse nõuetekohaste söötmis- pidamistingimustega, avastada loomade ind õigeaegselt , õigeaegselt looma seem., korralik veterinaarne kontroll, kasut
83) Platsenta mõiste, funktsioonid ja produtseeritavad hormoonid. Tiinuse kontroll. Platsenta plaatjas, sagaraline elund, mis moodustub emaka limaskestast ja loote trofoblastidest. See on kahe olendi ühine elund. Platsenta ülesanded · Ema ja loote vaheline ainete vahetus; läbi ei pääse lipiidid ja valgud · Nb! Läbi pääsevad alkohol, raskemetallid, paljud ravimid, viirused ja bakterid! · Endokriinorgan, sekreteerib hormoone, mis säilitavad tiinust, soodustavad loote kasvu, stimuleerivad piimanäärme arengut, abistavad sünnitusel (eCG, hCG, progesteroon, östradiool,laktogeen, relaksiin (v.a. veis) Platsenta hormoonide funktsioon · Progesteroon vähendab müomeetriumi toonust, takistab kontraktsioone, inhibeerib hüpotaalamuse GnRH vabastamist, valmistab ette piimanääret · Relaksiin pehmendab sidekude, võimaldab emakal venida ja kohaneda loote kasvuga, laiendab vaagnat, kontsentratsioon tõuseb enne sünnitust
juuli, aug, sept kokku 7 kuud, peamine erinevus võrreldes lehmaga, kellel see optimaalne 40-82 päeva (1,5-2 kuud) · Tiinelt lüpsiperiood- ca 90 päeva, okt., nov., dets · Piimakitse laktatsioon · Kitse optimaalseks laktatsiooniperioodi pikkuseks on 10 kuud · Kits võib edukalt lakteerida ka 18 kuud ja seejuures paaritatakse teda üks kord üle 2 aasta · Sel juhul kaotatakse noorloomade arvus, mis läheksid karja täienduseks · Kitsedel esineb nn. vale tiinust, kus emaskits näitab oma välistunnuste järgi, et on tiine, aga tegelikult mitte · Kitsede masinlüps · Tavaliselt ehitatakse lüpsiplatform, millele kitsed lähevad kaldteed mööda, mis ei tohi olla libe · Eelistatult peaks lüpsiruum olema laudast eraldi · Lüpsimasinad on sarnased, vaid kahe kannuga · Vaakum peaks olema 37 kPa, pulseerimisega 70-90 takti minutis, 50:50 · Hea piima maitse tagatakse piima kiire mahujahutamisega, kui seda ei tehta, siis jääb
tiinuspäevani (k.a.) nimetatakse abordiks. Tiinuse katkemist alates 211...266 päevani nimetatakse enneaegseks sünnituseks. Aborti ja enneaegset sünnitust võib põhjustada riknenud sööda söötmine, traumad või muud keskkonnategurid ja nakkushaigused. Ahtraks nimetatakse looma, kes õigeaegselt ei tiinestu ega anna järglasi. Nagu eespool märgitud, peaks mullikaid seemendama esmakordselt 15-18 kuu vanuselt, et nende esmaspoegimisiga (EPI) oleks 24-26 kuud (15...18+9 kuud tiinust). Mullikad, kes ei ole tiinestunud 21 vanuselt, loetakse ahtraks. Eestis on lehmade keskmine esmaspoegimisiga keskmiselt 31 kuud, mis on tingitud nõrgast söötmisest üleskasvatamisperioodil. Lehmad loetakse ahtraks, kui nad ei ole kolme kuu möödudes peale poegimist tiinestunud. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane. Ahtrus on majanduslikult kahjulik, sest saamata jääb piimatoodang ja kasum lehma kohta tervikuna.
Üle 12- põrsalised pesakonnad ökonoomsust ei suurenda, sest nendes on kuni 6 nädala vanuseni elavate põrsaste arv tavaliselt väiksem kui 12-põrsastelistes pesakondades. Tavaliselt on noored emised vähemviljakamad, samuti ka vanad emised. 3.-4. poegimisel saadakse aga kõige suuremad pesakonnad Suhteliselt lühike tiinusperiood 3 kuud, 3 nädalat ja 3 päeva (111-117 päeva). Tiinust pikendab A-vitamiini puudus ja karotiini puudus. Varavalmivus sead saavutavad noores eas nii füsioloogilise kui ka majandusliku küpsuse. Varavalmivust väljedatakse päevades, millal siga saavutab teatud kehamassi (peekoninuumal 100 kg, mille saavutab 6-7 kuuga). Füsioloogiline suguküpsus saabub sigadel vahel juba 4-5 kuuselt (sobiv vanus paaritamiseks on siiski 7-8 kuud) Kõrge tapasaagis 75-85%. See oleneb toitumisest ja kehamassist
annaabi.ee 
