Mustang (0)

1 Hindamata

Mustang

Mustang on hobuslaste sugukonda kuuluv kabjaline. Tema turja kõrgus on kuni 1,42 m. Mustangeid elab vähesel määral USA üheksas lääneosariigis. Nad elavad väikeste karjadena, mis koosnevad täkust ning tema haaremist. Sinna kuuluvad tavaliselt 2-18 mära, nende varsad ning suur hulk noori hobuseid.
Mustang on taimtoiduline . Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on need hobused kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Mustang tuleb äärmuslikes tingimustes mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta. Samuti on mustangid õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhku-ma ning nad võivad janu kustutamiseks teatud liiki kaktuseid närida.
Mustang saab suguküpseks 3. eluaastal . Täkud jäävad karja etteotsa kuni kuuenda eluaasta lõpuni. Mustangi innaaeg kestab aprillist juulini. Tavaliselt sünnib märal pärast 330-335 päeva tiinust üks vahel kaks poega. Pojad sünnivad kevadel ja suvel, mis annab neile võimaluse enne talve talve tulekut suuremaks kasvada. Vastsündinud mustangivarss tõuseb jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündi. Koos emaga naastakse karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut. Kolmeaastastena aetakse noored täkud karjast minema. Noored täkud on energilised ja agressiivsed aga liiga noored, et märasid ligimeelitada ja oma kari luua. Selle-pärast hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette . Noored võitlevad vanade täkkudega, kuni võidavad endale karja juhtimise õiguse.
Mustang on ökosüsteemis oluline taimede seemnete levitaja . Mustang ei ole algupäraselt metsik loom. Nad muutusid metsikuteks kui inimesed hobuseid Ameerikasse kaasa tuues ning vabadusse lastel neil metsistuda lasid. 17. sajandi lõpul esines mustangi vähemalt üheksas Põhja-Ameerika lääneosariigis. Neid elas seal 2-5 miljonit isendit. Preeriate harimisega kaasnes mustangite arvukas tapmine . Kõige enam tapeti neid 20. sajandil kui neid püüti kinni, et Buuri sõjas ja 1. Maailmasõjas kasutada. Samuti püüti neid igapäevaseks kasutamiseks. 1960-nde aastate keskpaiku oli mustange 18 000-34 000. 1970-te alguseks oli järele jäänud vähem kui 10 000 isendit. Kui palju neid tänapäeval on, ei teata, aga arvatakse, et vähem kui 25 000 isendit u 130 000-l ruutkilomeetril maal.
Mustangid olid väljasuremise äärel, enne kui 1971 . aastal keelati ära nende jahtimine ja tapmine. Sellele vaatamata langevad nad endiselt farmerite ja karjakasvatajate ohvriks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 3 allalaadimist

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

KaisaLN Õppematerjali autor

Hõbuse kohta referaat

Mustang hobune loodus

Sarnased õppematerjalid

docx

Mustang

igasuguseid looduslikke pindu.Nad on keskmise või raske luustikuga. Hobuseid on erinevat värvi umbes pooled hobused on punakad-pruunid, et maastikuga ühte sulada ning teised hallikad, mustad, valged, hallikas-pruunid ja ka Palomino värvi. Ühesõnaga Mustangeid on igasugust värvi. Toit Mustang toitub ainult taimedest nagu ka teised hobuslased. Kuna toitu siiski napib ning ümbruskonnas kättesaadavate rohu- ja põõsaliikide toiteväärtus on madal, on mustang kohastunud karmi dieediga, mida teised hobuslased välja ei kannataks. Samuti aitab mustang kaasa mõningate taimede levimisele, kuna paljude taimede seemned läbivad tema deedtrakti viga saamata. Ameerika preeriates elamise ajal on mustang kohastunud seal valitsevate tingimustega, äärmuslikel juhtudel tuleb ta mitu päeva toime ka ilma toidu ja veeta, kuna elutingimused on seal eriti karmid. Mustang on õppinud veele juurdepääsuks jääd lõhkuma

Loodusõpetus

345

pdf

tammsaare tode ja oigus i-9789949919925

See e-raamat on skaneeritud ja koostatud Tartu Linnaraamatukogus Tartu, 2011 I See oli läinud aastasaja kolmanda veerandi lõpul. Päike lähenes silmapiirile, seistes sedavõrd madalas, et enam ei ulatunud valgustama ei mäkke ronivat hobust, kes puutelgedega vankrit vedas, ei vankril istuvat noort naist ega ka ligi kolmekümnelist meest, kes kõndis vankri kõrval. Varsti jõudsid teelised mäerinnakul nii kõrgele, et päikeses helendama lõid mehe nägu – laiavõitu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega –, naise nukrad silmad, look ja hobuse kikkis kõrvadega pea. «Seal ta ongi, see Vargamäe,» lausus mees ja näitas käega üle soo järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühm madalaid hooneid. «Meie hooned paistavad, teiste omad seisavad mäe taga orus, sellest siis rahva suus Mäe ja Oru, mõisakirjas aga Eespere ja Tagapere. Paremat kätt s

Kategoriseerimata

docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk