Euroopa naarits ehk naarits (0)

Euroopa naarits
Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid .
Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri – Euroopas, Põhja – Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias , Venemaal ja Valgevenes . Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed .
Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga . Tüvepikkus on 28–43 cm ja sabapikkus 12–19 cm. Kaal on emasloomadel 400 – 600 grammi, isasloomadel kuni 1100 grammi. Naarits on väga sarnane mingile ehk ameerika naaritsale. Naaritsal on valged nii alalõug kui mokad , mis eristab teda mingist, kel on valge ainult alalõug.
Elupaigaks valib naarits kiire vooluga ja puhta veega väiksemate jõgede või ojade kaldaid. Pesa rajab ta puuõõnsusesse, mille väljapääs võib viib vee alla. Naaritsad elavad üksi ja on öise eluviisiga . Nad on suurepärased ujujad ja sukeldujad. Naarits ei eemaldu veest kunagi kaugemale kui 100 meetrit. Ühe looma territoorium on 26–32 hektarit.
Naaritsad söövad peamiselt mitmesuguseid veeloomi: kalu, konni , vähke ja limuseid. Ära ei ütle aga ka lindudest ning pisiimetajatest. Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses aga ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta.
Jooksuaeg on naaritsatel märtsis ja aprillis. Pojad sünnivad peale 40-43 päeva kestvat tiinust mai lõpus või juunis. Pesakonnas on tavaliselt 3-4 poega. Pojad on sündides abitud, pimedad ja paljad . Nägema hakkavad pojad umbes kuu aja vanuselt. Emapiimast toitumise lõpetavad 10-nädalaselt. Noored loomad on sügiseks juba iseseisvad ja järgmisel kevadel hakkavad nad juba ise sigima. Euroopa naaritsa võib viljastada ka mink (ameerika naarits), kuid sel juhul hukkuvad looted enne valmimist. Seda peetakse ka üheks euroopa naaritsate peamiseks väljasuremise põhjuseks.
Kasutatud kirjandus: http://images.google.com/images?hl=en&q=naarits&btnG=Search
http://et.wikipedia.org/wiki/Naarits