Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ületa" - 1332 õppematerjali

Autode liigitus
25
pptx

Autode liigitus

Autode liigitus Kristjan Teearu Sõiduauto · Sõiduauto on väiksem reisijate ja nende vähese käsipagasi vedamiseks mõeldud auto. Eesti liiklusseaduse kohaselt loetakse sõiduautoks autot, milles on lisaks juhikohale kuni 8 kohta reisijatele; suuremad reisijaveoks mõeldud sõidukid klassifitseeritakse bussideks. · Eesti liiklusseaduse järgi võib sõiduauto olla ka ühissõiduk, kui see on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud. Sõiduauto juhtimiseks on nõutav b-kategooria juhiluba. · Sõiduautod on vanim autotüüp. Ehkki 19. Sajandi II poolel töötasid mitmed leiutajad autode kallal üheaegselt, nimetatakse esimeseks sõiduautoks sageli karl benzi 1885. Aastal ehitatud benz patent- motorwagenit, millega bertha benz tegi 1888. Aastal ka esimese pikamaasõidu (kokku 194 km). Esimeseks massiliselt levinud sõiduautoks sai ford model T, mida toodeti 1908-1927. Keretüübid · Sedaa...

Auto → Auto õpetus
9 allalaadimist
Terminid
28
ppt

Terminid

ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed ­ liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula ­ hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto ­ vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ­ ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus ­ l...

Auto → Liiklusõpetus
28 allalaadimist
Nimetu
8
docx

Nimetu

Ardi Randlaht KaidoVildersen SÕIDUKI REGISTREERIMINE Õppeaines: SÕIDUKITE TEHNONÕUDED Transporditeaduskond Õpperühm: KAT 41 Juhendaja: Taaniel Tigas Tallinn 2015 1 Sõiduki kategooria valik. Tegemist on L2e kategooria sõidukiga. Täpsemalt kolmerattalise mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 45 km/h ning mootori kubatuur on 49 cm3. Suurim kasulik võimsus on 3,76 KW ja ei ületa kategooriat reguleerivat 4kw. 1. L2e kategooria sõiduk peab vastama järgmistele tehnonõuetele. 1. Maksimaalne mootori töömaht ei tohi ületada 50cm3, antud masinal on töömaht 49cm3 2. Valmistajakiirus ei tohi ületada 45km/h antud masinal on see aga 44km/h. Suurim kasulik võimsus L2e kategooria sõidukil ei tohi ületada 4kw sellel masinal on võimsus 3,76kw 3. Masinal peab olema 2 kaugtulelaternat kuna ta on üle 1300mm lai, 1320mm 4. L2e kategooria sõidukile, ...

Auto → Auto õpetus
4 allalaadimist
Funktsioon makrona
2
xls

Funktsioon makrona

Funktsiooni väärtuse Funktsiooni väärtus arvutamise koht kohal x a= 1 x1= 1 y1= 0,792893219 b= 20 x2= 2,9 y2= 9,444772601 n= 10 x3= 4,8 y3= 25,11725139 9,4447726007 x4= 6,7 y4= 47,96682082 x5= 8,6 y5= 78,01887859 x6= 10,5 y6= 115,2817821 x7= 12,4 y7= 159,7591952 x8= 14,3 y8= 211,4530106 x9= 16,2 y9= 270,3643179 x10= 18,1 y10...

Informaatika → Informaatika
83 allalaadimist
Liiklus
3
docx

Liiklus

(1) Anda teed (mitte takistada) all mõistetakse nõuet, et liikleja ei jätkaks ega alustaks liikumist ega teeks mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. (2) Asula all mõistetakse vastavalt «Liiklusseaduse» § 4 lõikele 8 hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas ettenähtud liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. (3) Auto all mõistetakse tulenevalt «Liiklusseaduse» lisast 1 sõitjate või veoste veoks või sõidukite haakes vedamiseks või eritööde tegemiseks ettenähtud vähemalt neljarattalist mootorsõidukit, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja elektrikontaktliiniga ühendatud rööbasteta sõidukit. Autoks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat. (4) Autorongi all mõistetakse ...

Auto → Autoõpetus
15 allalaadimist
Laboratoornetöö nr 3
2
docx

Laboratoornetöö nr 3

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada...

Keemia → Anorgaaniline keemia
118 allalaadimist
Majanduse uurimus
2
docx

Majanduse uurimus

,,Milliseid toetusi võiks saada alustav ettevõte ja kas see sobiks ka meie ettevõttele?" Alustaval ettevõttel on võimalik taodelda mitmeid toetusi. Eas-i rahaline toetus või praktilised koolitused või e-õpe. Töötukassa pakub sarnaseid variante aga erinevate toetustega kaasnevad erinevad tingimused, meie firma kahjuks kõigile neile ei vasta ja meil on seetõttu piiratud valik toetusi mida meie saaksime taotleda. Eas-i stardi toetus Toetuse saamisel on ettevõttel kohustus saavutada tulemused, milleks on töökohtade loomine ja müügitulu kasv. Maksimaalne toetus on 15000 või 80% projekti kogu maksumusest. Tingimused: Ettevõte on tegutsenud kuni 24 kuud. Ettevõte peab olema äriregistrisse kantud äriühing. Puudub seotus teiste sama valdkonna ettevõtetega. Juriidilise isiku osalus ettevõttes ei ületa 25%. Et...

Majandus → Majandusõpetus
2 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine I KT
10
pdf

Transport ja ekspedeerimine I KT

Mõisted:   veondus­​ Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni  siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad veerem ja  infrastruktuur (taristu)   veerem­​  Reisijate ja kaupade veol kasutatavate liiklusvahendite kogum   [füüsiline ja institutsionaalne] infrastruktuur­​ Kõigi organisatsioonide ja abinõude kogum,  mis tagab tõrgeteta liikluse, elektrivarustuse, side jne, hõlmates ka avatud (liberaliseeritud)  kommunikatsioone, seadusruumi (nn institutsionaalne infrastruktuur), infotöötlust ja  koolitusturge  transpordivõrk­​ Kõikide veoviiside füüsilise infrastruktuuri (liiklusteede ja rajatiste) kogum  teatud piirkonnas   transpordisüsteem­​ Transpordisüsteem hõlmab ka – Tugifunktsioone: eri veoviiside veeremi  tootjad, remondiettevõtted, tanklad, infosüsteemid, kindlustusandjad jne; – Juhtimis­ ja  regulatiivfunktsioone: eeltooduga seotud osa riigivalitsem...

Logistika → Transport ja ekspedeerimine
34 allalaadimist
Ülegabariidiline veos
11
docx

Ülegabariidiline veos

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat sead...

Logistika → Logistika alused
28 allalaadimist
Labor 3 protokoll
2
doc

Labor 3 protokoll

Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett ­ kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures se...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
63 allalaadimist
Erinevad seadused ja kohustused Eesti kohta
4
docx

Erinevad seadused ja kohustused Eesti kohta.

Õigusõpetus Tööleping  Kokkulepe töötaja ja tööandja vahel  Töötaja kohustus teha tööd  Alluvussuhe (üks pool on allutatud teisele) – seaduslikud korraldused  Töötasu maksmine  Kohustus kindlustada töötingimused Vanus  Võib sõlmida isikuga kes on VÄHEMALT 7-aastane  Väikestele on ettenähtud töötunnid 4-7h, tööleping on kohustuslik, kohustuslik vanemate ja tööinspektori luba  Alla 18-aastased 8h päevas (40h nädalas) Töölepingu sõlmimine  Töölepingut sõlmitakse kirjalikult  Suuliselt lubatud sel juhul, kui kestus ei ületa 2 nädalat Tööleping peab sisaldama  Poolte andmeid  Lepingu sõlmimise ja tööle asumise aeg  Tööülesannete kirjeldus, ametinimetus  Töötasu, arvutamise viis, maksmise kord (lepingus on kirjas brutotasu)  Muud hüved (juhul, kui on kokku lepitud)  Tööaeg  Töö tegemise koht  Puhkeaeg ja puhkus (puhkus toimub kahes osas)  Viited -lepin...

Õigus → Õigusteadus
3 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

1.Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud Kasutatud ained: 0.1 M soolhape; 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; mõõteseadmed, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); indikaatorid metüülpunane või töövahendid ja metüüloranž; kromogeenmust ET-00. kemikaalid Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik Karbonaatse kareduse määramine: Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Bürett täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
4 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
95 allalaadimist
Suuremõõtmelise ja või raskekaalulise autoveo eeskiri
10
doc

Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri

Siim Jaansoo VAKa09 Väljaandja : Teede- ja Sideminister Akti või dokumendi liik : määrus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 16.02.2006 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : Hetkel kehtiv Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri Vastu võetud teede- ja sideministri 21. mai 2001. a määrusega nr 51 (RTL 2001, 65, 897), jõustunud 1.06.2001 Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 29.08.2002 nr 56 (RTL 2002, 102, 1555) 16.09.2002 7.02.2003 nr 19 (RTL 2003, 23, 333) 1.03.2003 29.12.2003 nr 267 (RTL 2004, 1, 8) 10.01.2004 7.02.2006/14 (RTL 2006, 15, 254) 16.02.2006 Määrus kehtestatakse « Autoveoseaduse» paragrahvi 23 lõike 1 punkti 1 ja « Liiklusseaduse» paragrahvi...

Kategooriata → Veose veokorraldus
17 allalaadimist
Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega-kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga
4
docx

Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga.

1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm³) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm³) tiitrimiseks, pipett (100 cm³), büretid (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm³), Na-kationiitfilter. 3.Töö käik A – Loputada bürett ning pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm³ uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm³. HCO−3 + H+ → H2O + CO2 B - Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
3 allalaadimist
Õigusõpetuse kodused ülesanded-1-20
2
docx

Õigusõpetuse kodused ülesanded 1-20

Kodused ülesanded 1-20 Ülesanne 8 13-aastane noormees soovis asuda äriühingusse tööle, et teenida raha jalgratta ostmiseks. Äriühingul oligi suveks vaja jäätisemüüjaid. · Millistel tingimustel on võimalik temaga tööleping sõlmida? 13-14-aastase alaealisega võib sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö)(TLS §7 lg4). Töölepingu sõlmimiseks on vajalik alaealise tahteavaldus, mis on tehtud seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Esindaja nõusolekuta sõlmitud leping on tühine, v.a. juhul, kui seaduslik esindaja selle hiljem heaks kiidab(TLS §8 lg1). Töölepingu sõlmimiseks alaealisega peab tööandja taotlema tegevuskohajärgselt inspektorilt nõusoleku (TLS §8 lg3). · Milliseid dokumente tuleb nõuda? Vanema kirjalik nõusolek, isiklikud kontaktandmed, tööinspektori nõusolek · Millise töölepingu t...

Õigus → Õigusõpetus
59 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
30 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 3
5
docx

Keemia ja materjaliõpetus praktikum nr 3

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kared...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
170 allalaadimist
Kiri kohtutäiturile konto aresti alt vabastamiseks
1
docx

Kiri kohtutäiturile konto aresti alt vabastamiseks

Austatud kohtutäitur pr. Malle Mölakas 08.04.2011 Palun vabastada Sander Saamatu pangaarve aresti alt lähtudes Täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1, mille kohaselt ei saa pöörata sissenõuet sissetuleku osale, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Tulenevalt eeltoodust palun vabastada aresti alt Sander Saamatu pangakonto Shampooni pangas. Pangaarve number: 123456789 (Shampooni pank) Lugupidamisega, Sander Saamatu (allkiri)

Eesti keel → Eesti keel
55 allalaadimist
Pinnamood ja pinnavormid
1
doc

Pinnamood ja pinnavormid

Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas ­ Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org ­ Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik ­ Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik ­ Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.

Geograafia → Geograafia
49 allalaadimist
Programmeerimine I-kodune töö funktsiooni tabuleerimine
12
doc

Programmeerimine I, kodune töö funktsiooni tabuleerimine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Süsteemitarkvara õppetool Eesnimi Perekonnanimi 000000IASB IAG0581 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Juhendaja: dotsent Vladimir Viies Tallinn 2011 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Eesnimi Perekonnanimi Sisukord Argument | Funktsioon.......................................................................... 4 Tabulleerimise meetod(0. variant): On antud agrumendi alg- ja lõppväärtus A ja B, samm H ning sammu koeffitsient C; kusjuures peavad kehtima tingimused B > A ja H,C > 0. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A...

Informaatika → Programmeerimine
327 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetus - Laboratoorne töö nr 3
8
docx

Keemia ja materjaliõpetus - Laboratoorne töö nr 3

Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
55 allalaadimist
Labor 3 raport
2
docx

Labor 3 raport

1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja int...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
49 allalaadimist
Keemia- ja materjaliõpetuse 3-praks
6
docx

Keemia- ja materjaliõpetuse 3. praks

1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, ...

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
9 allalaadimist
Liiklus luuletus
1
doc

Liiklus luuletus

Hooletus ees, õnnetus taga Jalgsi käies meeles pea, helkur olema sul peab. Kui sa helkuritta kõnnid, varsti valust haiglas jonnid. Jalgrattaga kihutades, peata hoogu pidurdades. Muidu autoteele satud, auto sulle peale astub. Sõites kiirabisse, sulle süsti tehakse. Kiirabis karjud: ,,ai,ai,ai, tehke parem mulle pai!" Kui sa sõidad rolleriga, ei taha kohtuda pollariga. Sest et, kui sul lube pole, maksad trahvi nii et kole. Siis kui sõidad autoga, ära kiirust ületa. Kokku põrgata võid puuga, vastu rooli lendad suuga. Arstiabi vajad siis, sinikaid sul kakskümmend viis. Õnneks pole häda muus, koju jõuad, proteesid suus. Käies, sõites vaata ette, et ei satuks ohu kätte. Muidu haiglas lõpetad, süsti saades karjatad. Laura Raid ...

Eesti keel → Eesti keel
17 allalaadimist
Käblik
4
docx

Käblik

Käblik Troglodytes troglodytes 1. Riik – Loomad, Animalia 2. Hõimkond - Keelikloomad, Chordata 3. Klass - Linnud, Aves 4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik l...

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
3
doc

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...

Keemia → Anorgaaniline keemia
327 allalaadimist
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine
14
docx

Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 ...

Keemia → Keemia
36 allalaadimist
Molaarmassi krüoskoopiline määramine
3
docx

Molaarmassi krüoskoopiline määramine

Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 3f Molaarmassi krüoskoopiline määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Töö ülesanne Määrata tundmatu aine B molaarmass tema 10% vesilahuse külmumistemperatuuri alusel. Katse käik Peale mikrojahuti sisse lülitamist, avada arvutis "PicoLog Recorder", mis salvestab katse temperatuuri muutumist. Esmalt mõõta puhta lahuse (destilleeritud vee) külmumistemperatuur. Selleks valada katseklaasi u 1 cm lahust ning asetada sellesse termopaar. Katseklaas asetada jahutisse ning alustada temperatuuri mõõtmist. Katset korratakse nii kaua, kuni tulemuste erinevus ei ületa 0,01 kraadi. Sarnaselt mõõta ka uuritava aine külmumistemperatuur. Katseandmed Kasutatud lahusti: H2O Lahusti krüoskoopiline ...

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia
35 allalaadimist
Metssiga-presentatsioon
10
ppt

Metssiga (presentatsioon)

Metssiga · Meriliis Evart · Sillaotsa Põhikool · 8. klass Eluviis · Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes: leht ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades jne. · Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. · Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Toitumine · Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. · Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja poegi, vihmausse, raibet jne. · Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Sigimine · Jooksuaeg on neil tavaliselt novembris, detsembris. · Pojad sünnivad peale 18...20 nädalast tiinust märtsis või mais. · Poegi on 4...12 · Sünnivad põrsad hästi ettevalmistatud pesas, kuhu nad jäävad nädalaks. · Sugukü...

Bioloogia → Bioloogia
10 allalaadimist
Litosfäär - spikker
1
doc

Litosfäär - spikker

Tasandik ­ enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa ­ järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik ­ maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik ­ tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik ­ koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa ­ suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ­ ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ­ ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe. Kiltmaa ­ rohkete orgudega liigestatud kõrge tasandik enamasti üle 500m kõrge. Pinnamood on maapinna osad mis oma kuju, kõrguse, kallakuse, kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. Tektoonilised protsessid: kurrutus, murra...

Geograafia → Geograafia
225 allalaadimist
Õigusõpetus kodused ül
1
pdf

Õigusõpetus kodused ül.

Kodused ülessanded Ülessanne 8. 13. aastase noormehega on võimalik tööleping sõlmida, kuid on vajalik vanema või hooldaja kirjalik nõusolek ja lisaks ka tööandja asukoha tööinspektori kirjalik nõusolek. Alaealised võivad olla töötajaks tööl, kus töötamine ei ohusta tervist, kõlblust, hariduse omandamist ega ole alaealisele keelatud seaduse või kollektiivlepinguga. Mina äriühingu omanikuna vormistaksin tähtajalise töölepingu. Ülessanne 13. Vastavalt TLS §96, Anne V töölepingut ei oleks tohtinud lõpetada etteteatamata, vaid vähemalt 15-kalendripäevase etteteatamisega. Hüvitist Anne V'le maksma asutus ei pidanud ning sellega seadust ei rikutud. Ülesanne 15. Berta S. saab oma õigusi kaitsta järgnevalt. Vastavalt kui töölepingu kestus ei ületa kahe nädalat, siis TLS ei nõua lepingu sõlmimisel kirjalikku vorminõude järgimist. Peale tööle asumist oli Berta S astunud töösuhtesse Alma K'ga vastavalt eelnevale kokkuleppele. Kuna töösuhe ...

Õigus → Õigusõpetus
226 allalaadimist
ASKING AND SHOWING THE WAY
1
docx

ASKING AND SHOWING THE WAY

ASKING AND SHOWING THE WAY 1. Vangala on teisel pool teed panga vastas Prison is across the road, BANK COUNTER. 2. Mine kuni teise valgusfoorini ja keera vasakule Go to the second traffic lights and turn left 3. Mine otse edas ikuni väliujulani ja ületa tee Go straight ahead and cross the road to the outdoor swimming pool 4.Vabange kus asub politseijaoskond? Ma olen eksinud. Excuse me where the police station? I'm lost. 5. Raudteejaam kaugel. Te peagsite sinna bussiga minema. Far from the railway station. You should go there by bus. 6. Turg on siinsamas lähedal ,just ümber nurga te saate sinna jalgsi minna The market is here, near, just around the corner, you can go there on foot. 7. Tenniseväljakud on kiriku kõrval piimatoodete kaupluse vastas. Tennis Courts next to the dairy shop opposite the church. 8. Minge läbi pa...

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
Taimed - spikker
1
rtf

Taimed - spikker

kasvamiseks on vajalikud tugikoed ja juhtsooned, mis on abiks transpordil juurte ja lehtede vahel,puu kõrgusele seab piiri lehtede veega varustamine,taimede rakkude eluiga ei ületa 10 aastat; taimekoed- algkoed(meristeemid) ja püsikoed(epiderm,põhikude,juhtkude);paljunemine-vegetatiivne ja generatiivne;heterotroof toitub orgaanilisest ainest;autotroof ei toitu orgaanilisest ainest(taimedel fotosünteesi abil);taimede osa looduses-fotosünteesi abiga kindlustataxe püsiv energiavoog,aineringe;fotosünteesi 2 funktsiooni:1.valgusenergia neelamine ning selle muundamine keelilisex energiax, 2.anorgaanilises aines oleva süsiniku sidumine orgaanilise aine koosseisu; 1.valgus neeldub klorofülli molekulidesse,neid ergastades,saadud energia abil lagundataxe veemulekule,hapnik vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,...

Bioloogia → Bioloogia
67 allalaadimist
Kodune töö
3
docx

Kodune töö

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL § 1. TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING KODUNETÖÖ Õppeaines: Liiklusõpetus Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11a Üliõpilanesed: M.Karlson Juhendaja: V.Nestor Tallinn 2008 1.§ 48 Juht ei tohi sooritada tagasi pööret Ülekäigurajal + Raudteeülesõidukohal + Sõiduteel - 2. § 7 Mida tähendab kollane foorituli Keelab liikuda + Lubab ristmiku ületada , kui ei ole teisi liiklejaid - Lubab ristmiku ületada , kui on teisi liiklejaid - 3. § 2 Mis on kerghaagis Haagis, mille täismass ei ületa 750 kilogrammi; + Haagis,mille täismass ületab750 kilogrammi - 4.§ 7 Kui fooris vilgub roheline tuli Võib ristmiku ületada ...

Auto → Liiklus
76 allalaadimist
Leonardo da Vinci
14
pptx

Leonardo da Vinci

LEONARDO DA VINCI ETTEKANNE RIHARD LILLE LEONARDO DA VINCI • Isa oli notar • Sündis 15. aprillil 1452 Itaalias, Anchianos ja suri 2. mail 1519 Prantsusmaal, Clouxis • IQ 180 • Oli üks renessansiajastu mitmekülgseimaid geeniusi • Läks viie aastasena kooli LEONARDO DA VICIST • Täisnimi Leonardo di ser Piero da Vinci • Kuulsaimad maalid „Mona Lisa“ ja „Püha õhtusöömaaeg“ • Kirjutas vasakult paremale TEADU S • Uuris teadust vaadeldes • Tahtis üle kõige lennata, kuid oli ka huvitatud anatoomiast • Uuris palju inimeste anatoomiast PROTOTÜÜBID JA LEIUTISED • Helikopter • Tank • Langevari • Kuul - või rull-laagri algvariant • Amb 13 m pikk ja 13 m lai • Tiibkostüüm • Katapult • Automobiil • Jalgratas • Kuulipildur TSITAADI D • „Õppimine ei kurna mõistust“ • „Rumal on see õpilane kes ei ületa oma õpetajat“ • „Aeg jääb seisma selle jaoks, kes kasutab seda piis...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
3 allalaadimist
Gooti keel
1
docx

Gooti keel

Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säi...

Eesti keel → Eesti keel
4 allalaadimist
Päikesesüsteem
16
pptx

Päikesesüsteem

PÄIKESESÜSTEEM Mari Pall 12.A PÄIKESESÜSTEEM  Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.  Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.  Päikesesüsteemi kuuluvad ka komeedid, asteroidid ja meteoriidid  Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE  Täht  Läbimõõt 1,4 mljn km  Kiirgab valgust ja soojust  Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid  Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA  Päikesesüsteemi kolmas planeet  Keskmine temp. +23 kraadi  Keemiliselt koostiselt metalliline  Maa kaaslaseks on Kuu  Tiirlemisperiood on 365 ...

Astronoomia → Astronoomia
11 allalaadimist
Elekter ja laengud
1
doc

Elekter ja laengud

1. Elektrilaeng- e. laeng on füüsikaline suurus, mis näitab kui tugevasti laetud kehad osalevad elektrilises vastastikmõjus. 2. Sõna "elekter" pärineb kreekast. 3. Positiivne laeng 4. Negatiivne laeng 5. Laengute vastastikmõju üldkirjeldus ning laengu märgi tuvastamine elektroskoobiga- erinimelised laengud tõmbuvad ja ühenimelised tõukuvad. 6. Elementaarlaeng on prootoni või elektroni elektrilaeng. 7. Prootoni ja elektroni laengud- prootoni laeng on positiivne ja elektroni laeng negatiivne. 8. Laenguta ehk neutraalne keha on osake vöi keha millel pole laengut. 9. Laadumise ja laengu jäävuse kirjeldus lähtudes elementaarosakestest 10. Juhid. Dielektrikud.- Materjali, mis elektrit ei juhi, nimetatakse dielektrikuks ehk isolaatoriks. Materjal loetakse juhiks, kui selle eritakistus ei ületa 10­6 m. 11. Elektrivool ja voolutugevus. Voolu suund.- Elektrivool on elektronide või ioonide suunatud liikumine. Voolutugevus (tähis I) on füüsikaline ...

Füüsika → Füüsika
3 allalaadimist
Rihmülekanded
2
docx

Rihmülekanded

Rihmülekanded Rihmülekannetest üldiselt Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Eelised –  Võimalus kanda võimsusi üle suurte vahemaade (kuni 15 meetrit)  Sujuv ja müratu töötamine  Lihtne ehitus ja kasutamine  Võime taluda purunemata suuri lühiajalisi ülekoormusi Puudused –  Suhteliselt suured mõõtmed  Rihma väike tööiga  Rihma libisemisest tingitud muutuv ülekandearv  Rihma pingusest tingitud suured koormused võllidele ja laagritele Rihmül...

Auto → Mootor
2 allalaadimist
Mootori analüüs
12
docx

Mootori analüüs

Tallinna Tehnikaülikool Elektrotehnika instituut Mootori analüüs Õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr: Õpperühm: Juhendajad: Tallinn 2015 Sisukord 2 Mootori andmed..........................................................................................................................3 Konstantide arvutamine..............................................................................................................3 Matemaatiline mudel...............................................

Auto → Mootori elektroonika
9 allalaadimist
Kaubavarud
10
docx

Kaubavarud

KAUBAVARUD Normaalne ehk tavavaru - on vajalik selleks et kindlustada igapäevane häireteta klienditeenindus Reserv ehk riskivaru - on vajalik selleks, et katta kõikumist nõudluses ja ebakindlust tarnimisel probleemid nõudluse või tarnetega. Tsükliline laovaru – tekib tootmises, kui ka transportimisel on põhjustatud optimaalse partii või tarne suurusest Transpordivahendis olev varu - laovaru suurus sõltub transpordi viisist ja vahemaast ning tootmisprotsessist. Hooajaline laovaru - laovarud tekivad siis kui toimub hooajaline tootmine kuid nõudlus kaupade järgi on aastaringselt või siis kui toodetakse aastaringselt aga müüakse hooajaliselt. Puhvervaru – varu mis tekib tooraine varujate ja tehaste vahelised vahelaod, millede ülesandeks on tagada katkematu tootmine või tarbimine ebarütmilise varustamise korral või ka rütmilise varustamise korral, kui kaubakogused on väga suured. Spekulatiivne varu - varu hoitakse olukorras, kus toorm...

Logistika → Logistika
15 allalaadimist
ARKi teooriaeksamiks kordamine
10
pdf

ARKi teooriaeksamiks kordamine

ARKi teooriaeksamiks kordamine Mõisted Sõiduauto on auto, kus on juhile kuni kaheksa istekohta Manööver on ümberpõige js igasugune pööre Registrimass koosneb - tühimassist, sõitjate massist ja veosemassit. Ristmik on samatasandil teedega niidustuv ala. Kattega - kruustee suhtes, Kruusatee - pinnastee suhtes. Sõidurajal võib olla mitu sõidurada (Rajal - rada) 
 Tee koosesisu kuulub: ülekäigurajad ja jalgrattateed, eraldusriba ja eraldussaared, teepeenrad ja kõnniteed. Eraldusriba on haljas-, tõkke- või muu riba, mis pole mõeldud sõidukitele liiklemiseks. Autorong koosneb pukseeritavast seadme ühendist või auto ja poolhaagise ühendist. (Pukseeritava seadme ühend pole autorong!) Mootorsõiduk - sõiduk, mille valmistajakiirus on üle 6km/h. Pärisuund ehk kõrval tee. Möödasõit - eessõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõitmata. Ümberpõige - möödumine seisvast sõidukist või takistusest. ...

Auto → Liiklus
79 allalaadimist
Abiootilised ja Biootilised teguird Toiduahel
1
doc

Abiootilised ja Biootilised teguird,Toiduahel

Abiotilised tegurid jagunevad kolmeks 1) Nähtav valgus [Taimede fotosüntees]2)Infvrapuna valgus[sideseadmetes,looduse soojendusena] 3) UV- kiirgus(väikes koguses b-vitamiine).Fotoperiodism- organismide reaksioon ööpäevase valguse ja pimeduse perioodi muutumisel. Taimed:Lühipäevataimed (päevavalgus ei ületa 12h)Pikapäevataimed[hakkavad õitsema siis kui päeva valgust on rohkem kui ] 12h).Temperatuur: Loomad jag.kahte :Kõigusoojased(kalad,roomajad)/ Püsisoojased (Linnud,imetajad).PH jaotatud kolmeks:neutraalne(0- 7),happeline (7)aluseline(7- 12) Biootlised tegurid:Sümbioos:erinavate oranismide vastastiku kasulik kooselu Mükariisa-taime juurte ja seene niidistiku sümbioos Kommensalism-einevate liiki organismide kooselu varm mis ühele osapoolele on kasulik ja teise neutraalnne. Herbivaaria ­Taimtoidulise looma ja taime vaheline toitumis suhe(herbivoor-taimedoiduline loom). Parasitism ­ erinevate liik organsimide kooselu vorm, ühele kasulik t...

Bioloogia → Bioloogia
89 allalaadimist
Uurimistöö kokkuvõtte koostamine
1
doc

Uurimistöö kokkuvõtte koostamine.

Uurimistöö kokkuvõtte koostamine. Töö tulemused ja peamised järeldused esitatakse peatükkidele järgnevas töö osas pealkirja all „Kokkuvõte”. Sisukorras ja ka töö tekstis kokkuvõtte ette numbrit ei panda. Kokkuvõte koosneb reeglina kahest osast: 1. tööst tulenevad peamised järeldused; 2. soovitused (üldist edasise tegevuse suunda andvad) ja ettepanekud (konkreetsetele asjaosalistele adresseeritud). NB! Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses. Kokkuvõttest peab selguma, millise tulemuse andis iga töö sissejuhatuses püstitatud ülesanne ning milliste tulemuste ja hinnanguteni ühe või teise aspekti käsitlemisel jõuti. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse...

Eesti keel → Eesti keel
3 allalaadimist
Jää- ja külmakõrb
7
pptx

Jää- ja külmakõrb

Jää- ja külmakõrb Saara Pors 8a.klass Kliimavööde · Jää- ja külmakõrbed asuvad polaarses kliimavöötmes · Polaarne õhk ­ väga külm, kuiv, tuuline Kliima · Sademed langevad peamiselt lumena · Lumesajud on sagedased, kuid aastane sademete hulk ei ületa siiski 100-200mm · Aasta keskmine temperatuur on negatiivne · Talvises polaaröös on kliima temperatuur kõige madalam (- 50°C) Gröönimaa jääliustikel · Juulikuus põhja-jäämeri · Polaarpäeva ja polaaröö · sajab väga vähe, vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgus...

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
MADAL VERERÕHK
14
pptx

MADAL VERERÕHK

MADAL VERERÕHK Mis on madal vererõhk?  Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest.  Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg.  Madalat Vererõhku on kahte liiki.  Haiguslik.  Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda?  Tavaliselt on madal vererõhk päritav.  Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal.  Kõhnadel inimestel.  Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule.  Verevarustushäired.  Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada.  Seedimisprobleemid.  Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism  Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe v...

Bioloogia → Üldbioloogia
3 allalaadimist
Üldgeodeesia praktikumide aruanne
24
pdf

Üldgeodeesia praktikumide aruanne

Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...

Ehitus → Üldgeodeesia
104 allalaadimist
Varda tugevusarvutus pikkele
4
docx

Varda tugevusarvutus pikkele

1. Detaili joonis: Andmed: D = 50 mm d = 16 mm Nõutav tugevusvarutegur: [S] = 2 Materjal: Teras (S235 EN 10025) Voolepiir: Y = 235 MP Leida: Koormusparameetri F suurim lubatav väärtus. 2. Detaili pikisisejõu epüür: 3. Detaili ristlõike pindala epüür A = *r2 A1= *252- *82= 1762,4 mm2 A2= *26,8752- *82 = 2068,0 mm2 A3= *28,752- *82 = 2395,7 mm2 A4= *30,6252- *82 = 2745,4 mm2 A5= *32,52- *82 = 3117,2 mm2 AI= AG = * 252 = 1963,5mm2 4. Detaili pikkepinge epüür: 5. Tugevustingimus ja suurim lubatud jõud. Pikkepinged: Kõige suurem on pinge varda ristlõikes AG Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontrol...

Mehaanika → Abimehanismid
74 allalaadimist
Tollimaks
18
pptx

Tollimaks

TOLLIMAKS SIGRIT VÖÖ LVRKK 2015 MIS ON TOLLIMAKS? • TOLLIMAKS ON IMPORDITAVALE VÕI EKSPORDITAVALE KAUBALE RAKENDATAV  MAKS, MILLE EESMÄRGIKS ON MUUTA KAUPADE SUHTELISI HINDU JA SELLE KAUDU MÕJUTADA KAUBAVAHETUSE STRUKTUURI. EESMÄRK • TOLLIMAKSU KEHTESTAMISE EESMÄRK ON TAVALISELT SISETURU KAITSE VÕI MUUD MAJANDUSPOLIITILISED EESMÄRGID TOLLIMAKSU LIIGID • VÄÄRTUSELINE  TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON PROTSENTUAALNE MÄÄR KAUBA TOLLIVÄÄRTUSEST; • SPETSIIFILINE TOLLIMAKSUMÄÄR, MIS ON MÄÄR KAUBAÜHIKU (NÄITEKS KAALU, MAHU, SISALDUSE JMS) KOHTA KINDLAKSMÄÄRATUD SUMMANA. • LIIKMESRIIGID, SH EESTI, KASUTAVAD LIITU IMPORTIMISE JA LIIDUST EKSPORTIMISEGA SEOTUD TOLLIMAKSUDE JA MUUDE MEETMETE KOHALDAMISEKS ÜHENDUSE INTEGREERITUD TOLLITARIIFISTIKKU TARIC TARIC-UST VAADATES SELGUB, KAS IMPORTIJA VÕI EKSPORTIJA: • PEAB MAKSMA ÜHISES TOLLITARIIFISTIKUS KEHTES...

Majandus → Maksundus
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun