LIIKLUSPSÜHHOLOOGIA Liikluskultuur Liikluskultuuri mõjutab liikluskorraldus ja liikluspropaganda, liiklejate omavaheline suhtlemine ja liiklusjärelvalve tegevus. Juhi käitumine sõltub liikluskasvatusest (kasvatusest üldse) ja konkreetsest nii positiivsest kui ka negatiivsest, ärritajast. Juhi hoiakut liikluspolitsei suhtes võivad kujundada liikluskorraldus, bürokraatlik asjaajamine ja juhiga suhtlemise viis Liikluspolitsei hoiakut juhi suhtes kujundavad sõiduki välimus ja tehniline korrasolek, tehtud eksimuse tunnistamine või selle eitamine. Hea juht käitub viisakalt, sõidab rahulikult ega näita oma üleolekut. Kaitslik (defensiivne) sõiduviis on selline, kus juht püüab ennetada enda ja teiste võimalikke vigu, oskab neid ette näha ning on paindliku suhtumisega liiklusesse ( ei aja jäigalt oma õigust taga). Juhi tegevus liikluses on edukam, kui tema mõtte iseärasusteks on: · paindlikkus ( võime ette n...
MANÖÖVRID Enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. "D" kategooria ühissõidukijuht peab veenduma, et talle antakse teed. Juht peab andma teed parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites igale liiklejale. Samuti peab juht andma teed ka sõiduteelt ära sõites jalakäijale ja jalgratturile kõnniteel või teepeenral ning jalgratturile ja mopeedijuhile, kes on jalgrattateel või teepeenral. Pinnastee MANÖÖVRID Taga sõitev rööbasteta sõiduki juht peab teed andma ümberreastuvale naaberrea juhile. Kõrvuti sõitvate juhtide vastastikusel reavahetamisel peab juht andma teed temast paremal olevale juhile. Kui sõidukite liikumisteed lõikuvad ja sõidujärj...
LISANÕUDED JALGRATTURILE JA MOPEEDIJUHILE · Mopeedijuht peab olema vähemalt 14-aastane, jalgrattur sõiduteel sõites vähemalt 10 aastat vana. Õuealal jalgratturi vanuse alammäär ei kehti. · 10-15 aastasel jalgratturil ja 14-15 aastasel mopeedijuhil peab mujal kui õuealal sõitmisel olema kaasas käesoleva määruse ja ohutu sõidu võtete tundmist tõendav tunnistus. · Mopeedijuhil ja tema sõidukil sõitjal peab olema peas kaitsekiiver. See peab olema korralikult kinnitatud. · Jalgrattal peab olema: 1. Töökorras pidur ja signaalkell 2. Vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane helkur 3. Pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli või viimast asendav punane helkur. · Mopeedi tehnoseisund peab vastama valmistajatehase nõuetele. Mopeedil peab sõites ees põlema punane tuli. · Jalgratta ja mopeediga peab sõitma jalgrattateel, selle puudumisel sõidutee äärmisel parempoolsel rajal,...
LIIKUMISPUUDEGA JUHI JA LIIKUMISPUUDEGA VÕI PIMEDAT INIMEST TEENINDAVA SÕIDUKI JUHI ERIÕIGUSED · Liikumispuudega inimene, kes liigub inim- või mootori jõul, kuid jalakäija kiirusega liikuva ratastooliga, võib kasutada kõnniteed või selleks kõlblikku teepeenart. (Võib liikuda ka sõiduteel, kuid seal on tunduvalt ohtlikum) · Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on parkimiskaart, võib: 1. Asulas peatuda ja parkida seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijaile vabaks vähemalt 1,5 m laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega. 2. Parkida parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukita liiklust. · Liikumispuudega või pimedat inimest teen...
AUTO ÜLDEHITUS SISEPÕLEMISMOOTORID Autode jõuallikana kasutatakse põhiliselt sisepõlemismootoreid ja nendest on tuntuimad neljataktiline ottomootor (bensiinimootor) ja neljataktiline diiselmootor. Kasutatakse ka kahetaktilisi mootoreid, kuid nende kasutegur on väiksem. Ottomootor (bensiinimootor) on kergem, odavam ja natuke "erksam", kuid diiselmootori kütusekulu on väiksem. Sellel põhjusel ongi diiselmootorid kasutusel põhiliselt raskematel veoautodel, traktoritel ja liikurmasinatel. Viimasel ajal üha rohkem ka sõiduautodel. Mootori juures tuleks vältida tema ülekoormamist mitte sõita väikesel kiirusel madala käiguga või ka liiga suurte pööretega. Mootori ülekoormamisel võib tekkida detonatsioon, mootori võimsus väheneb ja esinevad löögid jõuülekandes. Tagajärjeks võib olla mootori liiga kiire kulumine või isegi purunemine MOOTORI ÕLITUS JA JAHUTUS Jahutusvedeliken...
JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS a sõiduteelt ära keerates hoovi või parklasse tuleb kõnniteel liikuv jalakäija läbi lasta. b samuti tuleb teed anda jalakäijale, kui sõidetakse hoovist või parklast välja. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS e, d ja alumine joonis ristmikul pöörde lõpetamisel tuleb alati jalakäijale teed anda. JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS c tagurdamisel peab juht alati taga liikuva jalakäija läbi laskma JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEKS Kui jalakäijad ei jõua sõiduteed ületada rohelise tulega ja neile süttib punane tuli, peavad autojuhid võimaldama jalakäijatel ohutult sõidutee ületamist vaatamata sellele, et autojuhtidele põleb juba roheline tuli ja jalakäijale punane! NB! Laiemal sõiduteel võib selline jalakäija välja ilmuda teise sõiduki varjust! JUHI KOHUSTUS JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAM...
LIIKLUSOHUTUS AUTO LIIKUMIST MÕJUTAVAD TEGURID 1. Veojõud. Veojõud tekitatakse auto vedavatel ratastel. See sõltub mootori poolt arendatvast pöördemomendist (autojuhi vajutamisest gaasipedaalile) ja käigukastis valitud käigust. 2. Haardejõud. Haardejõud tekib auto rataste ja teepinna vahel. See sõltub rehvide ja teepinna seisukorrast, aga samuti ka auto kiirusest: - Rehvid: mida kulunum on rehvi turvisemuster, seda väiksem on rehvi haardevõime. Peale selle aga mõjutab haardetegurit ka rehvi mustri tüüp, rehvi materjal ja õhurõhk rehvis. - Teepinna seisukord: mida libedam on tee, seda väiksem on haardetegur. Näiteks: Auto saab liikuda siis, kui haardejõud on suurem veojõust. Vastasel juhul hakka...
ÜLDSÄTTED - TERMINID §1. Käesoleva määrusega kehtestatakse liikluskord Eesti teedel. §2. Käesolevas määruses kasutatavate terminite sisu seletatakse järgmiselt: · Anda teed liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist, ega teha mingeid manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat muutma liikumissuunda või -kiirust. Liikleja, kellel on kohustus anda teed, peab sellest selgelt märku andma kiiruse vähendamisega või sujuva peatumisega. · Asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asulas liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. · Auto vähemalt neljarattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h. Autoks loetakse ka kolmerattalist mootorsõidukit ja trolli, bussi Autodeks ei loeta mopeedi, mootorratast, traktorit ega liikurmasinat, · Autorong ühest autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsiooni · Eesõigus l...
SÕIT RISTMIKEL Ristmikule lähenedes peab juht olema ettevaatlik ja arvestama selle iseärasusi. Pööret lõpetades peab juht andma teed jalakäijaile, kes ületavad sõiduteed, millele juht pöörab, ning jalgrattureile ja mopeedijuhtidele, kes ületavad seda mööda jalgrattateed. Sama kord kehtib ka reguleeritaval ristmikul, mida ületatakse foori lubava tule ajal. SÕIT RISTMIKEL Pöörates vasakule või tagasi, peab rööbasteta sõiduki juht andma teed juhile, kes sõidab vastassuunast otse või paremale, või on temast möödasõidul. Samamoodi peavad omavahel toimima trammijuhid. Ülaltoodud nõue ei kehti, kui vasakule või tagasi pööratakse reguleerimata eriliigiliste teede ristmikul, olles peateel, mille suund muutub, või reguleeritaval ristmikul ajal, mil põleb vasakule osutav nooltuli nooltuledega fooris või lisasektsioonidega fooris koos rohelise põhitulega....
SÕITJA- JA VEOSEVEDU · Sõitjaid ja veoseid tohib vedada ainult viisil, mis ei takista juhtimist ega piira juhi vaatevälja, ei varja sõiduki tulesid , registreerimis- ja tunnusmärke ega juhi märguandeid. · Sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Madelauto kastis tohivad sõita ainult veost saatvad või veose järele minevad isikud tingimusel, et nende jaoks on allpool luukide ülemist serva istumiseks sobiv ja ohutu koht. · Lasterühma vedaval bussil peab ees ja taga olema lasterühma tunnusmärk: · Veos peab olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohustaks inimesi, ei rikuks looduskeskkonda, ei põhjustaks varalist kahju ega takistaks liiklust. Näiteks ei tohi veos lohiseda, olla kukkumisohus, kukkuda teele, tekitada tolmu või liigset müra. · Sõites viadukti, elektri- või sideliini vms. alt läbi, peab juht alati veenduma, et see on ohutu. · Sõidu...
SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita raja piirides. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis. Reeglina on selliste teede keskel suunavööndeid eraldav kahekordne pidevjoon või isegi eraldusriba. Sellisel juhul on ülaltoodud nõue selgelt arusaadav. Kui aga teekattemärgistust ei ole näha, siis 2+2 sõiduraja laiuseks loetakse vähemalt 12 meetrit ja sellest laiusest alates hakkab see reegel kehtima. SÕIDUKI ASUKOHT SÕITES Kahesuunalise liiklusega sõiduteel,mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistusega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele, vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- ...
SÕIDUKIIRUS Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud: · tema sõidukogemusi · teeolusid · tee ja sõiduki seisundit · veose iseärasusi · ilmastikutingimusi · liikluse tihedust · ning muid liiklustingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Suurim lubatud sõidukiirus: · asulasisesel teel kuni 50 km/h · asulavälisel teel kuni 90 km/h · õuealal 20 km/h Suurimat lubatud kiirust võib maanteeamet tõsta asulavälistel teedel "A" ja "B" kategooria sõidukitel: · kiirteel kuni 120 km/h · eraldusribaga teel kuni 110 km/h · eraldusribata teel kuni 100 km/h Kohalik omavalitsus võib asulasisesel teel tõsta kiirust kuni 90 km/h SÕIDUKIIRUS ...
RAUDTEE ÜLETAMINE Raudtee ületamisel peab liikleja olema eriti tähelepanelik.Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõidukit, tuleb sellele teed anda. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et ta oleks vajaduse korral võimeline sõiduki sujuvalt peatama ettenähtud kohas. Liikleja peab arvestama liiklusmärke, heli- ja valgussignaale, tõkkepuu asendit ja reguleerija korraldusi. RAUDTEE ÜLETAMINE Raudteed ei tohi ületada: 1. Foori keelava tule korral, sõltumata tõkkepuu olemasolust või asendist. 2. Sulguva, suletud või avaneva tõkkepuu korral, sõltumata foorituledest 3. Reguleerija keelava märguande korral 4. Kui juht oleks sunnitud rööbastel peatuma Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale ei tohi juht sõita veendumata, et ei lähene raudteesõidukit. Juht ei tohi: ·Ületada raudteed väljaspool ülesõidukohta ·Ümber põigata raudteeülesõidukoha ees peat...
MOOTORSÕIDUKI PUKSEERIMINE · Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht. · Pukseeritavas mootorsõidukis (autorongis) ei pea olema juhti vaid pukseerimisel sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki (autorongi) juhitavuse. Jäik ühenduslüli võib olla ka vardakujuline, kuid siis ta ei taga pukseeritava mootorsõiduki juhitavust: Jäik kolmnurkne ühenduslüli · Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toestatud sõidukis · Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks 4...6m ja selle keskosa peab olema nähtavalt tähistatud. (Painduv ühenduslüli köis või tross). · Pukseeritaval mootorsõidukil (autorongil) peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede pu...
JUHI TEGUTSEMINE LIIKLUSÕNNETUSE KORRAL §225. Kui on juhtunud liiklusõnnetus, peab asjaosaline juht: 1) peatuma võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülitama sisse ohutuled; nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub kohas, kus nähtavus on halb või piiratud, tuleb teele panna ohukolmnurk vastavalt käesoleva määruse §-le 89; 2) tegema kõik, et liiklus sündmuskohal oleks ohutu; 3) esitama liiklusõnnetuses osalenu nõudel kohustusliku liikluskindlustuse poliisi või tõendi kindlustuslepingu sõlmimisest vabastamise kohta ja isikut tõendava dokumendi. §226. Kui liiklusõnnetuses on kannatanuid, peab juht: 1) andma abivajajale esmaabi; 2) kutsuma vajaduse korral välja kiirabi (päästeteenistuse); ainult erandjuhul, kui see on võimatu ja transportimine pole kannatanule ohtlik, saatma ta mööduva sõidukiga haiglasse; 3) teatama juhtunust politseile, kirjutama üles pealtnägijate nimed ja aadressid ...
MÖÖDASÕIT Möödasõiduks loetakse teistest autodest ettejõudmist vastassuunavööndi kaudu Ainult see on möödasõit, ülejäänud tegevusi nimetatakse teisiti! Ettejõudmine väljumisega omalt sõidurajalt Ettejõudmine väljumisega Ettejõudmine sõidurajalt omalt sõidurajalt väljumata Ümberpõige Ettejõudmine sõidurajalt väljumata MÖÖDASÕIT Ümberpõige Ümberpõige Roheline auto seisab Möödasõiduks loetakse möödumist ühest või mitmes...
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel on sõidutee alla 9m lai (arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat). · Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2m sõidutee äärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud järgmise punkti kohaselt. ...
Uue liiklusseaduse muudatused võrreldes kehtivate liiklusseaduse ja liikluseeskirjaga Liiklusreeglid ) LiiklushariduspoliitikaLiiklejate elluviimistturvalisuse korraldabtagamine Haridus- ja Teadusministeerium Muudatused üldsätete osas Liiklejate turvalisuse tagamine Liiklushariduspoliitika elluviimist korraldab Haridus- ja Teadusministee- rium Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase selgitus- ja kasvatus- töö läbiviimist elanikkonna seas, koolides ja lasteasutustes oma haldus- territooriumil Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus ta- gama liiklusohutusnõuete järgimise Muudatused üldsätete osas ...
Enne sõitma asumist Ø Puhake piisavalt Ø Ärge tarvitage alkoholi Ø Mõelge läbi oma teekond Ø Varuge sõiduks piisavalt aega Ø Tehke tiir ümber auto ja veenduge, et rehvid oleks täis, et ei oleks auto all näha lekkekohti ja kõrvalisi esemeid. Ø Puhastage auto lumest ja aknad jääst Ø Vajadusel kontrollige õli ja muid vedelikke. Ø Kontrollige tuled Ø Kontrollida kojamehed Ø Sättida end mugavalt sisse Ø Soovitavalt kontrollida jalaga piduri pedaali, ega ei vaju liiga põhjani. Ø Reguleerida peeglid Ø Käivitada sõiduk lahutatud siduriga Ø Turvavöö Ø Kui auto on saavutanud ühtlased pöörded, alustada liikumist. Ø Suunamärguanne enne liikuma hakkamist Juhised auto juhtimiseks talvel Talvetingimustes on autojuhtimine sageli keerukam , kui arvata oskaks. Jätame meelde juhtnöörid ja nõuanded, mis aitavad tagada ohutust maanteel. Tutvume talvise ohutu sõidu põhimõtetega: Ø Jäta mänguruumi Ø T...
Määruse ,,Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" eelnõu Liiklusmärkide tähendused Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 1 Märk 156 hoiatab lähenemisest teelõigule, kus sõiduteekattes esinevad pikiroopad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 2 Märk 158 ,,Teetööd" hoiatab lisaks teel, selle kõrval, all või kohal ...
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu . Haardejõud - sõltub veorattale langevast massist ja haardetegurist. Haardetegur - iseloomustab auto rataste ja teekatte vahelist haardumist. See näitab , kui suur on libisemise tekitamiseks vajaliku jõu suhe auto kaaluga . Tee olukorda iseloomustavad haardeteguri väärtused . Auto peatumisteekonnad meetrites 1-sek. reageerimisaja puhul. Tee olukorda iseloomustavad haardeteg. väärtus...
OHUTUS JA TURVALISUS Mida peab auto juht teadma autost ja selle käsitlemisest? Tutvu sõidukiga Tehno seisund - käsiraamat - mootor e. auto süda - sõiduki müüa - veermik e. rattad - auto õpetaja - tuled e. näe ja ole nähtav Sõidu ohutus - juhtimisseadmed - juhi asend - turva varustus Mootori ruum Õli kogus (min-max) - hoolda autot regulaarselt hooldusvälp e. periood - kasuta õigeid määrdeaineid sõltuvalt auto margist , vanusest ja mootori tehnilistest näitajatest (10W- 30) mineraal-; poolsünteetilised- ; täissünteetilised õlid (Tuule) Klaasi pesu vedelik aastaringne, ekstrakti lahjendada. Jahutus vedelik (külmakindel - 35*) valmistatud etüleen klükoosi alusel antifriisi või tosool.Omadused: mürgised, paisuvad rohkem kui vesi, lekkimisvõime suurem, rikuvad värvkatet. ...
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse territooriumil ja isegi maastikul ning jäätunud veekogul sõiduki kasutamise puhul liikluskindlustusega seoses tegemist teeliiklusega. Tsiviilvastutus Tsiviilvastutus on vastutus, mis kaasneb kahju põhjustamisega. Kahju põhjustaja vastutab kolmandale isikule tekitatud kahju eest...
Auto tuled ja nende kasutamine Park ehk gabariidituled ja numbrituled (esimesed valged ; tagumised punased ; numbrituled valged) Lähituled (valged) Kaugtuled (valged) ; Tagurdamise käigu tuli (valge) Pidurituled (punased) Suunatuled (kollased) ohutuled Päevasõidutuled (valged) Udutuled (esimesed valged ; tagumised punased) Lisakaugtuled (valged) Töötuled (valged) Tuledele esitatavad nõuded . Ø Tulede klaasid peavad olema terved ja olemas . Ø Tuled peavad olema puhtad . Ø Põhituled peavad olema õigesti ja võrdselt reguleeritud . Ø Samaaegselt ei tohi/võivad (sõltub sõidukist) põleda kaug- ja lähituled. Ø Igas laternas peab olema õige võimsusega pirn . Ø Tuledel ei tohi olla ees kaitsekatteid v.a. traatvõrest valmistataud kaitsekatted 2X 2 cm Tulede kasutamine Sõidu ajal peavad põlema kas:lähituled, mida võib kasutada igal ajal ja igas kohas v.a. peatumisel ja parkimisel. P...
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
TULEDE PAIKNEMINE UDUTULED PÄEVASÕIDUTULED KAUGTULI JA LÄHITULI KAUGTULEDE ÜMBERLÜLITUS LÄHITULEDEKS KAUGTULE TAGASILÜLITUS MÖÖDASÕIDUL KAUGTULE TAGASILÜLITUS KOHTUMISEL VASTUSÕITJAGA HOIATUSVAHENDID
JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §44. Juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat ega rikkuda tema riietust (nt pritsida pori, vett vms). Eriti tähelepanelik tuleb olla lapse, vanuri ning haigustunnuste ja puudega inimese suhtes. §45. Juht peab andma jalakäijale teed: 1) kõnniteel või teepeenral, sõites sinna sõiduteelt; 2) parklast, puhkekohast, teega külgnevalt alalt, õuealalt või nende juurdesõiduteelt või pinnasteelt teele sõites; 3) tagurdades; 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites; JUHI KOHUSTUSED JALAKÄIJA OHUTUSE TAGAMISEL §45. Juht peab andma jalakäijale teed: 5) tema sõiduteeületamisel foori rohelise tule või reguleerija lubava märguande ajal; 6) tema sõiduteeületamise lõpetamisel, kuigi juhile on süttinud foori lubav tuli või reguleerija on andnud lubava märguande; ...
JALAKÄIJA JA SÕITJA KOHUSTUSED §21. Asulateel, välja arvatud teel, kus sõidukitele kehtestatud suurim kiirus ei ületa 20 km/h, peab jalakäija liikuma kõnniteel, selle puudumisel teepeenral. Nimetatud kohtade puudumise või käimiseks sobimatuse korral võib käia sõiduteel ainult selle ääre lähedal, sõidukeid takistamata. §22. Kahesuunalisel asulavälisel teel, kus puudub kõnnitee, peab jalakäija liikuma ainult vasakpoolsel teepeenral, viimase puudumise või käimiseks sobimatuse korral aga sõiduteel selle vasaku ääre lähedal, sõidukeid takistamata, kusjuures halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel tohib sõiduteel liikuda ainult ühes reas. §23. Teel, millel on eraldusriba, ei tohi liikuda sõiduteel eraldusriba kõrval ega piki eraldusriba, kui sellel pole kõnniteed. §24. Organiseeritud inimrühm, võib liikuda ainult sõidutee parema ääre lähedal või jalakäijat takistamata ka kõnniteel, kõige rohk...
JUHI MÄRGUANDED Juhi poolt antav märguanne ei anna juhile eesõigust. Märguanne tuleb anda: · Enne sõidu alustamist · Enne manöövrit · Enne peatumist Muudel juhtudel antakse märguanne vastavalt vajadusele. Märguanne antakse: · suunatulega · piduritulega (toimub automaatselt) · helisignaaliga (asulates üldreeglina keelatud) · tulede vilgutamisega Enne manöövrit tuleb suunatulega märguanne ...
KESKKONNAKAITSEKOHUSTUSED §15. Juht ei tohi põhjustada ebamugavusi teisele inimesele ega kahju teed ümbritsevale keskkonnale liigse müra, tolmu ja heitgaasiga, mida antud oludes on võimalik vältida. Tuleb hoiduda otsasõidust loomale või linnule. §16. Õuealal ja elamupiirkonnas ei või seisva sõiduki mootor töötada kauem kui kaks minutit. §17. Mootorsõidukid, välja arvatud eritalituse sõidukid, ei või sõita, peatuda ega parkida väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks. Nendes kohtades võib liigelda ainult maaomaniku loal. §18. Mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist, kui kohapeal puudub teade teistsuguse korra kohta. §19. Liikleja ei tohi: 1) saastata looduskeskkonda kütte- või määrdeainetega ega vahetada mootorsõidukil õlisid kohas, mis ei ole selleks ette nähtud; 2) kahjustada, risustada või muul viisil saastata teed ega teega külg...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
